AjaluguLiikmedPiirkondlikud esindajadPõhikiriAjakiri "Ööviiul"EkskursioonidKoosolekudTrükisedPostmargid

 

Klubi ekskursioonid

2016

Väljasõidu esimene peatuskoht oli Kolviku järve äärne orhideede püsielupaik. Sealsest allikasoost otsisime ainulehist soovalku, keda küll ei leidnud. Leidsime soost soohiilakat, kärbesõit ja huvitava õiega vööthuul-sõrmkäppa. Edasi viis teekond Keibu lahe äärde, kus karjäär üllatas meid hariliku käoraamatu väljaga. Nende hulgas ka valgeid vorme. Teisel päeval  külastasime Lepaaugu  järve ümbrust ja  Peraküla  nõmmemetsi. Päev algaski viljades kõdu-koralljuurte leiuga. Nägime veel rohekat ja kahelehist käokeelt, kuradi-  ja vööthuul-sõrmkäppa. Nõmmemetsas alustas õitsemist roomav öövilge. Põnevad olid  ka  soised kohad luidestiku vahel. Punetav huulheinte vaip pakkus meeliülendavat vaatepilti. Teisal aga suhteliselt ilmetu, kuid haruldane tume nokkhein. Luidetel  nägime ka pruunikat pesajuurt, suurt käopõlle ning kõikjal teeservades tumepunast neiuvaipa. Viimane päev algas huvitava allikasooga Veskijõe ümbruses. Otsisime russowi sõrmkäppa, aga leidsime talle lisaks veel ainulehist soovalku, kärbesõit, soohiilakat, soo-neiuvaipa ja muidki sootaimi. Siirdusime edasi Veskijärve lähistele, kus nägime kunagistel põlengualadel laialdasi  haruldase nõmmloa kogumikke. See suvine orhideeretk lõppes Tänavjärve ääres, kus sai imetleda vesilobeeliat.

Matkasime Männiku karjääri äärealadel, et otsida erinevates kasvukohatüüpides käpalisi. Teejuhiks oli Olev Abner. Nägime hall käppa (ära õitsenud), balti sõrmkäppa, kahkjaspunane sõrmkäppa, vööthuul-sõrmkäppa, suurt käopõlle, kahelehist käokeelt, rohekat käokeelt, soo-neiuvaipa, laialehist neiuvaipa, tumepunast neiuvaipa, ainulehist sookäppa, roomavat öövilget. Imestust tekitasid suure käopõlle, balti sõrmkäpa ja käokeelte platsid ning silmatorkava kõrgusega käpalised (balti sõrmkäpp 73 cm, kahelehine käokeel 80 cm, õitsemist alustav ainulehine sookäpp 26,5 cm).

2015

Loode-Pärnumaal oli teejuhiks Urmas Vahur, kes on  Kurese külas maade omanik. Ta on võtnud endale südameasjaks pärandkoosluste hoidmise ja säilitamise ning kaitsealuste taimeliikide elupaikade korrastamise.

Esimesel päeval olid huviorbiidiks Kurese küla kärbesõiealad, taastatavad loopealsed ja küla muinasajalugu. Kurese külas esimene peatuspaik oli Hiie talu, hiie põld - põlluks küntud hiis. Seekordne käpalisteretk algas seega ammustel aegadel pühaks peetud aladelt. Kuna kevad oli olnud kuiv, olid käpad madalad. Juba sai hakata kirja panema nähtud käpalisi: suur käopõll, balti sõrmkäpp, kahkjaspunane sõrmkäpp (tänavu Saksamaa aasta orhidee nagu teadis lisada Vilma Kuusk), harilik käoraamat, hall käpp. Et liikusime seekord nii muistsetel aladel, oli meie seas seekord arheoloog (Ülle), kes rääkis kaks tuhat aastat tagasi siin olnud kivikirstkalmetest.

Edasi jõudsime Koeramäele, kus meie teejuht näitas meile lohukive (kultuskive). Siis  viis tee Pakamäe muinasmaastikule – kauni kuldkinga kasvukohta. Veel 5 aastat tagasi oli siin mets, ent alade taastamine on loonud käpalistele sobivad kasvutingimused, juba oli kasvamas 5 liiki.

Päeva viimane maiuspala oli tore väike soo - Kolinõmme soop. See  üllatas meid  lisaks kahkjaspunasele sõrmkäpale ilusa soohiilaka populatsiooniga. Ööbides Oidremal tutvusime sealse  hoiuala ja  jumalakäppadega.

Teisel päeval saime kaeda Nedrema puisniidu liigirikkust. Lisaks käpalistele (8 liiki) nägime niidu-kuremõõka ja siberi võhumõõka. Siin-seal moodustas värvikaid laike lilla-kollasekirju harilik härghein. Veidi maad edasi sõites peatusime hariliku ja kuning-kuuskjala kasvukohal.

Edasi suundusime Läänemaale Tuhu soosse, kus nägime palju kollakat sõrmkäppa ja soohiilakat. Seal oli ka soo-neiuvaipa  suuremate ja väiksemate kogumikena. Vilma, kes on varasematel aastatel siin sageli käinud, väitis, et mitmekümne aastaga on tunduvalt vähenenud  kollaka sõrmkäpa arvukus.

Loe lähemalt Ööviiul nr 12 lk 25-29

Eesti Orhideekaitse Klubi teised suvepäevad toimusid Hiiumaal. Klubi hiidlastest liikmete koostatud kava oli huvitav ja sisutihe.

Kolmel päeval juhatasid vastuvõtjad päevilised käpaliste kasvupaikadesse Hiiu saare lõuna-, põhja- ja idaossa. Esindatud olid nii märjad ja niisked kasvupaigad, nagu õõtsiksood, liigirikkad madalsood, ajuti üleujutatavad alad laisid, kruusakarjäärid kui ka kuivad kasvupaigad, nagu palumetsad, rannavallidel kujunenud metsad ja kunagised puisniidud. Retkede jooksul õnnestus näha 21 liiki käpalisi, millele lisandusid sõrmkäppade hübriidid.

Taimestiku koosseisult oli huvitav kinnikasvanud Kodeste järve õõtsiksoo, kus kasvas elujõuline sookäpa populatsioon. Hiiumaa punane tolmpea oli  heas seisus ja  asustas ebaharilikke kasvupaiku. Tilga männikus kasvasid punased tolmpead  kõrvuti mustikapuhmastega. Kõrgessaare ümbruses oli võimalik jälgida sõrmkäppade liigisisest varieeruvust ja liikidevaheliste hübriidide rohkust. Üheks lähtevanemaks võis pakkuda  ka  kohalikku lääne-sõrmkäppa. Kõrgessaares toimub lagemadalsoo taastamise katse, kus sinihelmika soost on maha raiutud puurinne. Taastatavas soos oli ohtralt kärbesõisi, soo-neiuvaipasid, harilikke käoraamatuid ja suuri käopõllesid. Toreda nimega Isabella külla teede risti rajatud RMK Kõrgessaare orhideede õpperada oli otsekui väike botaanikaaia süstemaatika-osakonna orhideeliste sugukonna peenar.

Suvepäevade viimasel päeval Soonlepa ümbruses käisime läbi mitu madalsoo laiku ja laisi ning veendusime, et kolmest päevast jääb selgelt väheks Hiiumaa käpalistega tutvumiseks.

Sarve poolsaarel Kristiina Hellströmi juures nägime, et teadlik karjatamine on käpaliste kasvukohtade hooldusel arvestatav võte. Loendasime karjamaadel üheksa käpaliseliiki.

Loe lähemalt Ööviiul nr 12 lk 30-37

2014

Inventeeriti halli käpa leiukohti Pakri poolsaarel. Seekord ei vaadatud üle tuntud leiukohti vaid püüti leida uusi. Vaadati läbi poolsaare loopealsetel selliseid piirkondi, mis ei olnud oluliselt võsastunud ega (vähemalt kevadel, halli käpa õitsemise ajal) kõrges rohus. Leiti viis piirkonda, milles hall käpp kasvas ja õitses rikkalikult. Neilt loendati kokku üle 2 100 õitsva halli käpa. Taimed olid tugevad, kahjustamata ja õitsesid rikkalikult. Veel leidus halli käppa põõsastike servades (üksikult kasvavaid taimi) ning kohtades, millelt oli majandustegevuse tõttu pinnast kooritud ja paeklibu paljandunud või siis vaid õhukese huumuskihiga kaetud.

Palivere allikasoo
Kunagine suurem allikasooala Pikajalamäe jalamil, sellest Taebla jõeni. Hästi on säilinud vaid soo lääneosa. Soo kesk- ja idaosas kaudse kuivenduse järgset siirdesoostumist. Allikasool Russowi sõrmkäpp ja teised. Ühe allika ääres soohiilakas. Kõrval Pikajalamägi (jääaja Palivere staadiumi servamoodustised), käisime kuni Kaopalu karjäärini. Karjäär ja jõe kraavistamine on kuivendanud allikaid. Nägime kokku 19 kaitsealust taimeliiki.

Marimetsa lääneserva alune allikasoo
Allikasoo asub mööda  kruusaseljandikku minevast Palivere-Liivi teest vahetult läänes, arvestatava kaldega nõlvakul. Kui nõlvak  lõpeb, läheb soo üle tavaliseks madalsooks. Alal on üksikuid kraave, aga kraavitamise mõju pole oluline vee väljaimmitsemise tõttu kogu allikasoo alalt. Allikasoo toitub Marimetsa raba veest. Vesi voolab märjal ajal märest suures lohus asuvasse järvikusse ja immitseb sealt läbi kruusa allikasoosse. Kuival ajal toidab allikasood ainult  märes ja rabapõhjast pinnasesse immitsev vesi. Läbi kruusa liikudes muutub seni happeline rabavesi lubjarikkaks. Nägime kokku 12 kaitsealust taimeliiki.

Läänemaa Suursoo lõunanurk
Läänemaa Suursoo lõunaosa kuivendusest praktiliselt mõjustamata  madalsooala soosaare ja suure maa vahel. Porsa-madalsoo, kohati kergelt lubjarikas madalsoo. Ka õõtsik-madalsoona käsitletav. Madalarohulise ja mitte väga samblarikka alana ideaalne sookäpa kasvukoht. Nägime 6 kaitsealust taimeliiki. Tõnu tegeles  „mädasoo“- külmaseenega (Armillaria ectypa) Euroopa punase raamatu kandidaadiga, mille kohta on teada u 70 leiukohta + Eestis 3-4 leiukohta.

Taebla käpaliste püsielupaik
Asub kunagistel Kadarpiku küla puisniitudel. Ala on maaparanduse mõjuta, seal esineb vaid kunagisi labidakraave. Alal on säilunud soostuva puisniidu mosaiikne elupaigastruktuur – eri ilmelisi soolaigukesi vaheldumas soostunud niiduga, Tammiku mäe piirkonnas on aruniitu. Käisime ka Lekepealse (Laheva Leke) soo servas. Sookooslused on tinglikult sood  - enamasti on turvast alla 30 cm, sageli peaaegu puudub. Soona tähistamist õigustab nendel pikk kevadine üleujutusperiood ja sellest tingitud võsastumise häiritus koos kaasneva enam-vähem sootaimestikuga. Puisniitudel on ka keevat maad – imballikalisi alasid. Vett immitseb seal vähemärgataval  hulgal märjal ajal, suvel põuaga on need laigud kuivad. Puisniit on vaikselt võsastumas. Tammiku mägi puisniidu idaküljel on lähikonna kõrgeim vooreke (8,5 m ümp) mõlemal pool raudteed, seal on ka Laikmaa haud. Mäe harjal on püsinud salumets-puisniit, praegu mets. Idanõlval aru-puisniit sipelgapesadel kasvavate liivateedega ja niiskemal osal kuldkingadega. Viimaseks kohaks seal oli Alba karstijärvik. Karstijärve ääres kuldkinga. Sellest põhja pool Õpsepa männik -  paekühmul olev loomets koos üleminekutega viljakamale. Seal metsa all ka kunagise paemurru jäljed. Nägime kokku 19 kaitsealust taimeliiki.

2013

Kõdu-koralljuurt leiti neljas külastatud kohas, kusjuures üks leiukohtadest oli täiesti uus ja esinduslik. Väikest käopõlle leiti kahes külastatud kohas, s.h ühes ca 1000 taime. Kokku registreeriti 20 kaitsealuse taimeliigi esinemine.

Niitvälja soo üllatas liigirikka taimestikuga. Kaitsealustest taimeliikidest oli kõige esinduslikumad populatsioonid lõhnaval käoraamatul ja eesti soojumikal. Kokku registreeriti 20 kaitsealuse taimeliigi esinemine.

2012

Kreeta reis "Keeta kevadlilled ja taimed" toimus saare flooraga tutvumiseks kõige sobivamal ajal.  Nädala jooksul nähti 27 orhideeliike ja alamliike ning umbkaudu 300 muud Vahemnere maade taimeliiki. Loe lähemalt Ööviiul nr 9 lk 24-32

Klubi taimeretk Vormsil keskendus saare kirdeosa, eelkõige Diby poolsaare taimestiku uurimisele. Diby ja Rälby rannaniitudel, loo- ja lodumetsades ning järve ümbruses registreeriti 19 kaitsealuse taimeliigi (s.h 16 käpalise) kasvukohad. Loe lähemalt Ööviiul nr 9 lk 18-21

Kahepäevase väljasõidu põhieesmärgiks oli kaardistada Õisu maastikukaitseala Ariva sihtkaitsevööndis kaitsealuste taimeliikide kasvukohti ja inventeerida kauni kuldkinga kasvukohti, kuna 2010. aastal seda liiki ei leitud. Lisaks vaadati ringi ka Õisu järve ümbruses ja Õisu jõe orus.Koos kauni kuldkingaga registreeriti 13 kaitsealuse soontaime (neist 11 käpalise) ja ühe samblaliigi – sulgja õhiku kasvukohad. Loe lähemalt Ööviiul nr 9 lk 22-23

2011

  • 10.-11. juuli Raplamaa

          Kahepäevasel klubi väljasõidul tutvuti Raplamaa loometsade (ehk Raplamaa mõistes nõmmede) taimestikuga ning otsiti sobilikest kasvukohtadest tõmmut käppa. Sihtkohad:  Rangu nõmm, Vanamardi puisniit, Tõrasoo nõmm, Nõmmemetsa. Kokku kohati 24 kaitsealust taimeliiki, s.h 14 liiki käpalisi. Kaardistati kaks tõmmu käpa leiukohta. Loe lähemalt Ööviiul nr 9 lk 12-14

  • 17. juuli Lääne-Virumaa, Varangu

          Ühepäevane klubi väljasõit Varangu looduskaitseala. Tutvuti käpalisterohke endise kriidikarjääri alaga ja Varangu allikasooga. Kõdusoometsas 25 aasta taguse lehitu pisikäpa leiukoha kontrollimine tulemusi ei andnud. Samas õnnestus leida uus lõhnava käoraamatu populatsioon (50 isendit). Loe lähemalt Ööviiul nr 9 lk 15-17

2010

Eesti Orhideekaitse Klubi suvepäevad

9.-11. juulil Kipi-Koovi matkakeskuses Lääne-Saaremaal KAVA

- fotokoolitus - Urmas Tartes

- Saaremaa punase tolmpea leiukohtade kontrollimine

Loe lähemalt Öoviiul nr 9 lk 9-12

2009

  • 18. juuli Kõrvemaa
    Siniallika soo ja Mägede mõhnastik. Ühepäevane väljasõit. Loe lähemalt Ööviiul nr 8 lk 36
  • 7-8. juuli Osmussaar
    Kahepäevane ekspeditsioon. Osmussaarest ja sealsetest taimeharuldustest loe lähemalt Ööviiul nr 8 lk 37-38
  • 19. juuni Õismäe raba
    Tallinnas, Kakumäe poolsaarel asuv Õismäe raba ühepäevane väljasõit. Loe lähemalt Ööviiul nr 8 lk 34-35
  • 19. juuni Tatra org
    Ühepäevane klubi väljasõit Tartumaa ühte orhideerikkamasse piirkonda – Tatra ürgorgu. Osalesid: Toomas Hirse, Kai Rünk, Pille Kõiv, Ülle Jõgar. Eesmärk oli saada täpsem ülevaade Tatra küla läänepoolseima allikasoo orhideede ja teise kaitsealuste liikide esinemisest. Inventuuri tulemusena saame öelda, et alal kasvab kokku 12 kaitsealust taimeliiki. Neli neist kuuluvad II kaitsekategooriasse ning ülejäänud III kaitsekategooriasse. Loe lähemalt Ööviiul nr 8 lk 32-33
  • 5. juuni Koiva-Mustjõe
    Ühepäevane väljasõit Lõuna-Eestis Koiva-Mustjõe maastikukaitsealale.Loe lähemalt Ööviiul nr 8 lk 31

2008

  • 7-8. juuni Usedom, Saksamaa
    T.Pikner ja R.Kurbel külastasid Usedomi saarel Saksamaa väidetava Ruthe sõrmkäpa populatsiooni.
  • 14-15. juuni Otepää
    Osalejad: Toomas Hirse, Ester Valdvee, Margus Muts, Priit Voolaid, Kai Rünk, Kirke Pilvik, Tiiu Kull ja Pille Kõiv.
    Esimesel päeval tutvuti Pedajamäe külas Ahuna ja Tõuka järve vaheliste allika- ja madalsoodega.
    Leitud liigid: suur käopõll, vööthuul sõrmkäpp, soo-neiuvaip, Russowi sõrmkäpp, soovalk, balti sõrmkäpp, väike käopõll (esmaleid Otepää loodusargis, 22-ne orhideeliik), kahkjaspunane sõrmkäpp, laialehine neiuvaip, pruunikas pesajuur, kärbesõis (teine leid Otepää looduspargis), rohekas käokeel ja kõdu-koraljuur. Õhtu poole külastati ka Miti külas asuvat madalsood, mille loduses servas kasvab kuldking. See on vanim kahest teada olevast kuldkinga leiukohtast looduspargis.
    Teisel päeval liikus ekspeditsiooni rühm Palu oja ümbruses, mille käigus kaardistati taaskord hulgaliselt käpalisi. Seekord oli aga ka tegemist sisuliselt läbi uurimata kohaga. Vaid kauni kuldkinga leiukoht oli varasemalt kaardistatud.
    Leitud liigid: balti sõrmkäpp, vööthuul sõrmkäpp, suur käopõll, laialehine neiuvaip, väike käopõll, pruunikas pesajuur, kõdu-koraljuur, roomav öövilge, soovalk ja kaunis kuldking.
    Ekspeditsiooni tulemusel kaardistati suur hulk käpaliste leiukohti ning selle tulemusel joonistus välja mitmete liikide senisest laiem ja arvukam levik looduspargis. Kokku leiti 15 liiki käpalisi, neist ühel juhul oli tegemist esmaleiuga.
  • 28. juuni Lääne-Saaremaa
    EOKK liikmetest olid kohal Ester Valdvee, Sirje Azarov, Tarmo Pikner, Kadri Tali, Heldi Ojaste, Maie Meius, Tiina Ojala, Mari Reitalu ja Urmas Raude, lisaks noor orhideehuviline Samuli Martin koos ema Merike Salu ja venna Sander Johann Saluga ning saarlastest orhideehuvilised Anne Pruul ja Inge Raie.
    Peamine eesmärk oli külastada saaremaa sõrmkäppa (Dactylorhiza osiliensis), kokku kohati 16 liiki käpalisi.

2007

2006

2006-2007

  • „Niitmine ja seire püramiid-koerakäpa kasvukohas Haras“

2005

2004

  • 7. august 2004 Aegviidu-Jäneda piirkond, lehitu pisikäpp
  • 10-13. juunil Pakri saared
  • International Orchid Workshop Haapsalu, Estonia 27.-30 June 2004 korraldaja koos Eesti Põllumajandusülikooli Zooloogia ja Botaanika Instituudiga
  • Püramiid-koerakäpa (Anacamptis pyramidalis) seire 2004.a. Läänemaal Noarootsis ja kasvukoha hooldamise kava (KIK’i projekt 2004)
  • NATURA 2000 eelvaliku alade sobivuse ekspertiisid 2003-2004

2003

  • 6-9. juuni Oulanka rahvuspark
    Asub Põhja-Soomes, polaarjoonest 25km allpool Vene piiri lähedal.
    Peamiseks eesmärgiks oli kalüpso, Calypso bulbosa, üks kaunemaid põhjamaiseid orhideesid.
    Lisaks ka palju muud huvitavat nii taimestikus kui maastikus.
    Minnes vahepeatus ja ööbimine Koli rahvuspargis.
  • 27. juuni Pärnu rannaniidud.
    Väga head balti sõrmkäpa leiukohad.
  • 7-9. juuli Abruka
    Kogu saarekesega tutvumine ja kaardistamine.
    Taasavastati püramiid-koerakäpp ja avastati soohiilakas.
    Kõrval asuva Vahase saare külastus.

2002

  • 1. juuli Alema LK
    Eesti Metsaseltsi ja Eesti Orhideekaitse Klubi ühisürituna.
    Sõnavõtud metsaseltsi poolt; EOKK poolt
    Tiiu Kull - kahe ühingu ajaloolistest sidemetest;
    Olaf Schmeidt ja Õie Jaagomäe – Alema looduskaitseala loomisest ja taimharuldustest
    Tutvuti haruldaste taimedega nende kasvukohas.
    Üritus kestis orienteeruvalt 4 tundi.
  • 3–5. juuli Laidevahe Saaremaal
    Peatuskoht oli Kangrusselja baas vana Kuressaare maantee ääres.
    Nähti 16 liiki käpalisi, k.a. uusi kuldkinga leiukohti.

2001

  • 29.juuni - 01.juuli Vohilaid, Hiiumaa
    Nähti rohekat õõskeelt, muguljuuri, soohiilakaid, tõmmut käppa jpt.
  • 07. juuli Palivere Läänemaal
    Nähti palju soohiilakaid, kahelehelisi käokeeli jpt.