LiigidAnacamptis pyramidalisCephalanthera longifoliaCephalanthera rubraCoeloglossum virideCorallorhiza trifidaCypripedium calceolusDactylorhiza balticaDactylorhiza fuchsiiDactylorhiza incarnataDactylorhiza incarnata ssp. cruentaDactylorhiza incarnata ssp. ochroleucaDactylorhiza maculataDactylorhiza osiliensisDactylorhiza praetermissaDactylorhiza russowiiDactylorhiza rutheiDactylorhiza sambucinaEpipactis atrorubensEpipactis helleborineEpipactis palustrisEpipogium aphyllumGoodyera repensGymnadenia conopseaGymnadenia odoratissimaHammarbya paludosaHerminium monorchisLiparis loeseliiListera cordataListera ovataMalaxis monophyllosNeottia nidus-avisOphrys insectiferaOrchis coriophoraOrchis masculaOrchis militarisOrchis morioOrchis ustulataPlatanthera bifoliaPlatanthera chloranthaÜritused, näitusedAasta orhideeKaitse, hea tavaOrhideedest mujal

Anacamptis pyramidalis

püramiid-koerakäpp
Hundswurz
Pyramidikämmekkä
Pyramidal Orchid
Salepsrot
 

"Kodumaa käpalised", 2002.

Püramiid-koerakäpp kuulub Eesti haruldasemate orhideeliikide hulka. Liik jõuab siin oma levila põhjapiirile. Teda ei leidu meist põhja pool, kuid ka Lätis ja Leedus pole ühtegi leiukohta. Lähim püramiid-koerakäpa rikkalikum esinemisala on Gotlandi saar. Lõuna- ja Kesk-Euroopas ei peeta koerakäppa aga kuigi haruldaseks orhideeks.

Mandri-Eestis leidub koerakäppa vaid Noarootsi poolsaare alguses. Saartel on liik levinud üksnes Lääne-Saaremaal ja Sõrve poolsaarel.

Koerakäpp on lubjalembene niidutaim, kelle kõrgus võib olla 20-40 cm. Erkroosad koonusjad õisikud paistavad õitseajal üsna hästi silma, kuid muul ajal on taim raskesti märgatav, sest lehed on küllalt kitsad ja õitseajaks kaovad sootuks. Õite kujult sarnaneb koerakäpp kõige enam käoraamatuga, ent õite värvilt on ta roosa tumedam ja palju erksam. Mõlemal liigil on ka pikad õiekannused.

Oluliseks erinevuseks õie ehituses on koerakäpa huule alusel paar silmatorkavaid kühmukesi. Koerakäppi tolmeldavad mitmed liblikad, eriti aasa-verikireslased, kes oma imilondiga ulatuvad nektarini kannuses. Nektarit püüdes kleepuvad polliiniumid imilondile, kust need järgmise õie külastusel omakorda emakasuudmele satuvad.

T.Tuulik "Hiiumaa orhideed".

Põhimõtteliselt on Hiiumaal võimalik veel ühe liigi - püramiidja koerakäpa (Anacamptis pyramidalis) esinemine. Tema lähimad leiukohad asuvad Saaremaa loodeosas ja Noarootsi lähedal Hara lahe ääres, kusjuures viimane avastati alles 1981. aastal (Kuusk, 1984). Püramiidjas koerakäpp on lubjalembene taimeliik ning kasvab niitudel, hõredates metsades ja kadastikes. Taim on 20-40 cm kõrgune, lehistunud varrega. Lehti on 4-6, nad on umbes 1 cm laiused, helerohelised. Tihe õisik on õitsemise alguses koonuse kujuline. Õied on väikesed, roosakas- või purpurpunased, kannusega. Taim on õitsemisajal- juulis kergesti märgatav tänu oma erilisele õievärvusele. Teoreetiliselt on võimalik püramiidja koerakäpa esinemine Hiiumaa ida- või lõunaosas.

O. Schmeidt "Eestimaa orhideed", 1996

Koerakäpa perekonnas on ainult üks liik - püramiidjas koerakäpp. Sel juulis või juuni lõpul puhkeval lubjarikaste niitude roosakaspunaste õitega haruldusel on Eestimaal ainult tosin leiukohta ning vaid üksainus neist Lääne-Eesti mandril, Noarootsi kandis. Teised leiukohad on Saaremaal.

Juuremugulad on koerakäpal lõhestumata, ovaalsed. Selle tunnuse tõttu sarnaneb ta käpa liikidega ning omal ajal peetigi teda perekonda Orchis kuuluvaks. Taim on 30-40 cm kõrgune. Nõtke vars on kitsaste, suhteliselt pikkade (kuni 12cm) lehtedega, kusjuures õitsemisajal võib osa alumisi lehti olla juba kuivanud. Lehtede tipud on kokkutõmbunud, ülemine leht on väike, kandelehe taoline. Õied roosakate, õitest lühemate kandelehtede kaenlais on suhteliselt väikesed. Kõige suurem õiekatteleht on kolmeks võrdseks hõlmaks lõhestunud huul (5-7mm pikk ja tipust kuni 10,5mm lai), teiste pikkus on umbes 0,5 cm, tavaliselt vähem. Välimised külgmised õiekattelehed laiuvad kõrvale, kolm ülejäänut on kõik koondunud günosteemiumi kohale; ka võib ülemine välimine olla sirutunud, siis on ülemised sisemised selle ees kokku koondunud. Huul on suunatud alla ning varustatud sigimikust pikema, peene, veidi kõverdunud kannusega. Kannus ei sisalda vabalt kättesaadavat nektarit, kuid taimel on siiski mesimahl olemas. Sellele ligipääsemiseks peavad putukad kannuse siseküljel asuvaid nektarimahuteid suistega purustama, et maitsev jook välja imbuks. Tolmeldajateks on peamiselt liblikad, meil, vähemalt Mandri-Eesti ainukesel kasvukohal on tolmeldamisel väga oluline osa aasa-verikireslastel. Paljudel neil sellest koerakäpa populatsioonist 1989. a. juulis kinnipüütud sinipunaste tiibadega liblikatel oli pollinaariumidest tekkinud londitüvikule lausa rosett. Koerakäpa kaks pollinaariumi on kaarjat alust pidi kokku kasvanud ning kui liblikas surub imilondi õiekannusesse, kleepuvad pollinaariumid londitüvikule nagu klambriga. Koerakäpa õied on koondunud lai-koonilisse tihedasse õisikusse ning meenutavad värvuselt veidi pääsusilmi. Kuid nad on eredamad ja ümbritsevate niidutaimede hulgas juba eemalt märgatavad. Piklikes, viltuselt ülespoole asetunud kupardes valmivad seemned on peened (F. Fülleri andmeil 0,4 mm pikad ja 0,17 mm laiad). Seemnest tärkav taim jõuab õitseikka 5-10 aastaselt.

Püramiidjas koerakäpp on suhteliselt vormivaene liik. Seda haruldasem on nelja valge eksemplari leidmine umbes 80-isendilises populatsioonis 1986. a. juulis Kihelkonna metskonna maadelt abimetsaülema Tiina Ojala poolt. Säärast leidu võib nimetada harulduste harulduseks. Mandri leiukohal leiti 1988. aastal kaks heleroosat eksemplari ja 1991. aastal ka kaks valget taime.

Eestikeelne nimi koerakäpp on G. Vilbaste arvates osaline tõlge saksakeelsest Hundwurz'ist (koerajuur). Liiki näitav "püramiidjas" aga on tuletatud selle lille õisiku koonilisest kujust. Kummaline küll, kuid botaanikas on ikka koonilisi vorme püramiidjaiks ja püramidaalseiks nimetatud. Teaduslik nimetus Anacamptis tuleneb kreekakeelsest sõnast anacampto - üles käänduma. Võimalik, et huulel kahte serviti asuvat plaati meenutavate kühmukeste järgi.

Püramiidja koearakäpa levila kirdepiir läbib Eesti, lõunas ulatub areaal Tuneesia ja Alzeeriani ning Iirimaast Süüria ja Iraanini. Eriti sopiline on areaali kirdepiir Mustast merest Läänemereni. Baltimaades kasvab koearakäpp ainult Eestis.