LiigidAnacamptis pyramidalisCephalanthera longifoliaCephalanthera rubraCoeloglossum virideCorallorhiza trifidaCypripedium calceolusDactylorhiza balticaDactylorhiza fuchsiiDactylorhiza incarnataDactylorhiza incarnata ssp. cruentaDactylorhiza incarnata ssp. ochroleucaDactylorhiza maculataDactylorhiza osiliensisDactylorhiza praetermissaDactylorhiza russowiiDactylorhiza rutheiDactylorhiza sambucinaEpipactis atrorubensEpipactis helleborineEpipactis palustrisEpipogium aphyllumGoodyera repensGymnadenia conopseaGymnadenia odoratissimaHammarbya paludosaHerminium monorchisLiparis loeseliiListera cordataListera ovataMalaxis monophyllosNeottia nidus-avisOphrys insectiferaOrchis coriophoraOrchis masculaOrchis militarisOrchis morioOrchis ustulataPlatanthera bifoliaPlatanthera chloranthaÜritused, näitusedAasta orhideeKaitse, hea tavaOrhideedest mujal

Corallorhiza trifida

kõdu-koralljuur
Dreispaltige Korallenwurz
Harajuuri
Coralroot Orchid
Korallrot
 

"Kodumaa käpalised", 2002.

Kõdu-koralljuur on oma nime saanud risoomi iseäraliku kuju tõttu, mis tõesti meenutab tihedat põimunud koralli. Roheliste lehtedeta ja fotosünteesi võimeta on valkjaskollane taim seentoiduline kogu oma elu. On kindlaks tehtud, et tegelikult toimib vähemalt kolmikside - seene kaudu on mitteroheline taim ühenduses mõne teise rohelise taimega. Sama seeneniidistik (lehternahkiseliste hulgast) on üheaegselt seotud rakusisest-tüüpi mükoriisa kaudu koralljuurega ja rakuvälist-tüüpi mükoriisaga mõne puuliigiga. Seene abil jaotatakse ümber toitaineid ja vitamiine. Nii saab ka koralljuur piisavalt vajalikke süsiniku-ühendeid. Kõdu-koralljuur kasvatab maapealse varre vaid siis kui õitseb. Enamasti on varred üksikult, harva kuni tosina kaupa kimpudes.

Koralljuur kasvab mitmesugustes varjukamates metsades ja põõsastikes, seal kus on ühtlasi rohkelt niiskust. Talle sobivad ka ojade ja järvede järsud kaldad otse veepiiri lähedal. Oma tagasihoidliku välimusega ja varase õitseaja tõttu (maikuus liigub ringi veel vähe orhideehuvilisi, kes leiukohti kirja paneks) on koralljuure levikut ilmselt pisut alahinnatud. Tähelepanelik silm märkab siiski taime ka suve teisel poolel, kui varrel on rippuvad viljad. Tolmeldajaid on leitud mitmete putukarühmade hulgast ja ka isetolmlemist peetakse võimalikuks. Kõdu-koralljuur on laia levilaga liik, mida leidub nii Euraasias kui Põhja-Ameerikas.

T.Tuulik "Hiiumaa orhideed".

Kõdu-koralljuurt on Hiiumaal leitud saare eri osades niisketest metsadest, ojakallastelt, soodest ja võsastikest, tavaliselt 1-10 õisikuliste gruppidena. Taime 2-12 õiega varred on kuni mõnekümne cm kõrgused, rohekaskollased, 2-3 lehetupega. Lehti koralljuurel pole. Õied puhkevad mai teisel poolel ja õitsemine kestab paar nädalat. Õied on kollakad-rohekad, huul valkjas ja punaste täppidega. Putukad küll külastavad koralljuure õisi, kuid tavaliselt toimub õites isetolmlemine. See tagab õite viljastumise isegi siis, kui kogu ümbruskonnas mingil aastal leidubki ainult üks õitsev võsu. Suvel võib leida koralljuure varsi longus seemnekupardega. Kõik orhideed paljunevad seemnetega ja esimeste aastate jooksul areneb mullas seeneniidistiku abil toituv taime maa-alune osa, mis mõne aasta pärast ka esimese rohelise lehe kasvatab. Koralljuurel kestab selline maa-alune elu kuni esimese õitsemiseni 7.-9. eluaastal (Vuokko, 1987). Taime põhiline osa on mullas asuv rikkalikult harunenud, korallikujuline juurteta risoom, millel tekivad mõne aasta järel õisikuvarred, mida võib olla 1-7, olenevalt risoomi suurusest. Koralljuur pole ise võimeline fotosünteesima, kuigi sisaldab vähesel hulgal klorofülli. Toitu hangib ta temaga koos elava seene kaasabil metsakõdust. Kõdu-koralljuur on levinud kogu põhja-parasvöötmes, Eestis esineb ta hajusalt kogu territooriumil. Väga haruldane on ta aga Saaremaal.