LiigidAnacamptis pyramidalisCephalanthera longifoliaCephalanthera rubraCoeloglossum virideCorallorhiza trifidaCypripedium calceolusDactylorhiza balticaDactylorhiza fuchsiiDactylorhiza incarnataDactylorhiza incarnata ssp. cruentaDactylorhiza incarnata ssp. ochroleucaDactylorhiza maculataDactylorhiza osiliensisDactylorhiza praetermissaDactylorhiza russowiiDactylorhiza rutheiDactylorhiza sambucinaEpipactis atrorubensEpipactis helleborineEpipactis palustrisEpipogium aphyllumGoodyera repensGymnadenia conopseaGymnadenia odoratissimaHammarbya paludosaHerminium monorchisLiparis loeseliiListera cordataListera ovataMalaxis monophyllosNeottia nidus-avisOphrys insectiferaOrchis coriophoraOrchis masculaOrchis militarisOrchis morioOrchis ustulataPlatanthera bifoliaPlatanthera chloranthaÜritused, näitusedAasta orhideeKaitse, hea tavaOrhideedest mujal

Dactylorhiza baltica

balti sõrmkäpp
Baltische Fingerwurz
Levealehtikämmekkä
Baltic orchid
Baltnycklar
 

"Kodumaa käpalised", 2002.

Balti sõrmkäppa esmakirjeldas 1898. aastal J. C. Klinge, kes töötas aastatel 1879-1895 Tartu Ülikoolis. Siinkandis ongi balti sõrmkäpa päriskodumaa. Meist põhja ja lääne pool leidub teda harva, ida ja lõuna suunas ulatub selle liigi levila tuhatkonna kilomeetri kaugusele.

Balti sõrmkäpp kasvab mõnikord üle 70 cm kõrguseks, tavalisemad on siiski kuni poole meetri kõrgused taimed. Eredavärvilised tumedama joonisega õied paiknevad õisikus tihedate spiraalidena. Taime lehed on ühtlase laiusega, pealtpoolt kirjatud veidi kandiliste tumedate laikudega, altpoolt tuhmimalt hallikasrohelised ja asetsevad varrel ühtlaste vahedega.

Balti sõrmkäpp on putuktolmleja, õienektarita pettur nagu kõik meie käpa-ja sõrmkäpaliigid. Eredavärvilised õisikud on tolmeldajate jaoks siiski väga ahvatlevad ja tolmeldatud saavad ka selle taimeliigi õied. Seemned levivad tuule abil ja nii on balti sõrmkäppa viimasel ajal leitud üha uutel kasvukohtadel, kord isegi Soome lõunaranniku saarestikus. Erinevalt meie teistest sõrmkäpaliikidest paljuneb balti sõrmkäpp küllalt sageli ka vegetatiivselt tütarmugulate abil. Selle tulemuseks on mitmest eri kõrgusega õitsvast taimest koosnevad tihedad kogumikud.

Niiskuslembese taimena eelistab balti sõrmkäpp kasvada veekogude läheduses. Tüüpilisteks kasvukohtadeks on ranna- ja luhaniidud, soostunud heinamaad, madalsooservad ja allikate ümbrus. Enamasti on tema kasvukohtade muld veidi savikas ja küllaltki viljakas. Viljakal mullal kasvavad hästi nii rohttaimed kui võsa. Kui balti sõrmkäpa kasvukohtadel lõpeb traditsiooniline inimtegevus - loomade karjatamine või heinategu - kipuvad need üsna kiiresti võsastuma või roostikuga kinni kasvama.

Balti sõrmkäpp on levinud peaaegu kogu Eestis. Enamasti leitakse balti sõrmkäppa kasvamas väikeste rühmadena või üksiktaimedena, isendirikkamad leiukohad asuvad läänerannikul, eriti Pärnumaal, kus mõnel aastal võib korraga õitseda sadu balti sõrmkäpa taimi.

T.Tuulik "Hiiumaa orhideed".

Balti sõrmkäpp on Baltimaade endeemne taimeliik ja tema esmakirjeldajaks oli Tartu Ülikoolis töötanud baltisaksa botaanik J. Klinge (1851-1902) 1898. aastal (Jõe, 1991). Liigi areaal ulatub Põhja-Saksamaalt üle Läänemere idaranniku Kesk-Venemaani (Füller, 1983, Kuusk, 1984). Eestis esineb balti sõrmkäpp pillatult kogu territooriumil, kuid tavaliselt vähearvuliselt. Kasvukohtadeks on soo- ja rannaniidud, veekogude kaldad ja madalsood. Hiiumaal avastati balti sõrmkäpp alles 1994. aastal (T. Kull, T. Tuulik), kuigi kahtlaste täpiliste sõrmkäpalehtede olemasolu Kassari rannaniidul oli autori märkmikes üles tähendatud juba 1985. ja 1989. aastal. Esimene Hiiumaal leitud Balti sõrmkäpa populatsioon kasvab piiratud alal Kassari lõunaosas rannaniidul ja kadastikus ning leidmise ajal õitses seal umbes 20 taime. 1994. ja 1995. aastal leiti üks balti sõrmkäpa taim õitsemas ka Kõrgessaares koos lääne-sõrmkäpaga. Balti sõrmkäpa Hiiumaale lähimad leiukohad asuvad Saaremaal ja Loode-Eestis. 1985. aastal leiti teda esmakordselt ühelt laiult Soome edelaosas, Hiiumaast põhjas (Vuokko, 1987), 1993. aastal ka Gotlandi saarel (Hansson, 1994).

Balti sõrmkäpp on 25-70 cm kõrgune ühtlaselt lehistunud varrega käpaline. Lehed on üleni ühelaiused (alumised 1,5-3 cm laiad), tumerohelised ja tugevalt tumedalaigulised. Mõnikord on need laigud rõngakujulised. Tihedasse õisikusse koondunud õied on ere-roosakasvioletsed, väga selge purpurvioletse joonisega ja suhteliselt suured. Õitseaeg on juunis - juuli alguses. Soodsates kasvutingimustes on balti sõrmkäpp väga lopsakas ja jõuline ning sageli on täheldatud tema vegetatiivset paljunemist, kuna mõnikord kasvab vana juuremugula asemele kaks või enam noort mugulat.