LiigidAnacamptis pyramidalisCephalanthera longifoliaCephalanthera rubraCoeloglossum virideCorallorhiza trifidaCypripedium calceolusDactylorhiza balticaDactylorhiza fuchsiiDactylorhiza incarnataDactylorhiza incarnata ssp. cruentaDactylorhiza incarnata ssp. ochroleucaDactylorhiza maculataDactylorhiza osiliensisDactylorhiza praetermissaDactylorhiza russowiiDactylorhiza rutheiDactylorhiza sambucinaEpipactis atrorubensEpipactis helleborineEpipactis palustrisEpipogium aphyllumGoodyera repensGymnadenia conopseaGymnadenia odoratissimaHammarbya paludosaHerminium monorchisLiparis loeseliiListera cordataListera ovataMalaxis monophyllosNeottia nidus-avisOphrys insectiferaOrchis coriophoraOrchis masculaOrchis militarisOrchis morioOrchis ustulataPlatanthera bifoliaPlatanthera chloranthaÜritused, näitusedAasta orhideeKaitse, hea tavaOrhideedest mujal

Dactylorhiza incarnata

kahkjaspunane sõrmkäpp
Fleishfarbene Fingerwurz
Punakämmekkä
Early Marsh-orchid
Ängsnycklar
 

"Kodumaa käpalised", 2002.

Eestis kasvavatest orhideedest on kahkjaspunane sõrmkäpp kindlasti kõige varieeruvama välimusega liik. Leidub nii 10 cm kõrgusi, aga ka 60-80 sentimeetrini ulatuvaid õitsvaid taimi. Veelgi mitmekesisem on õite värv, mis erinevatel taimedel võib olla tumelillakaspunasest heleroosani, peaaegu puhasvalgest kollaseni ja võimalikud on isegi punaste ja kollaste taimede ristumisel tekkinud oranzhikad värvitoonid. Ka taimede lehed võivad olla mitmesugused: eri tooni rohelised, tavaliselt täppideta, kuid vahel ka täpikestega ühel või mõlemal küljel.

Tegelikult on kahkjaspunane sõrmkäpp siiski kergesti äratuntav oma tihedasse õisikusse koonduvate õite järgi, mis on väiksemad kui teistel meie sõrmkäppadel. Õie huul on keskelt tahapoole murtud, ebaselgelt hõlmadeks jaotunud või pigem rombja kujuga. Samasugused väikesed õied on ka täpilisel sõrmkäpal, kes ongi mõnede uurijate arvates kahkjaspunase sõrmkäpa alamliik.

Kahkjaspunane sõrmkäpp eelistab kasvada niiskematel valgusrikastel kasvukohtadel, olgu nendeks siis mitmesugused soo-, ranna- ja luhaniidud, madalsood, õõtsikud, niiskemad loopealsed või kraavikaldad.

Kahkjaspunase sõrmkäpa populatsioonide arvukus on sageli väga kõikuv. Seal, kus kord õitseb korraga sadu taimi, ei pruugi järgmistel aastatel leida ühtki õit. Tundub, et selle taimeliigi isendid on suhteliselt lühiealised ja eriti õiterikkad aastad tähistavad uue arvuka põlvkonna õitseikka jõudmist. Paljunemine toimub peamiselt seemnetega, kuid esineb ka vegetatiivset paljunemist, kui mõnikord tugevamatel taimedel tekib ühe sõrmja juuremugula asemele mitu tütarmugulat.

Kahkjaspunane sõrmkäpp on levinud kogu Eestis ja kuulub meie tavalisemate käpaliste hulka. Omaette alamliiki (subsp. ochroleuca) kuuluvad kollakaõielised taimed, keda peale kollase õievärvi iseloomustavad ka suhteliselt lühikesed ja laiad lehed, on Eestis siiski üsna haruldased ja neid võib kohata vaid läänesaartel ning mõnel pool Lääne-Eestis.

T.Tuulik "Hiiumaa orhideed".

Kahkjaspunane sõrmkäpp on üks laiemalt levinud käpalisi Eestis ja ka Hiiumaal. Tema kasvukohtadeks on niiskemad niidud ja sood. Liik on väga varieeruv. Rannaniitudel kasvab sageli kahkjaspunase sõrmkäpa eksemplare, mille kõrgus on vaid 10 cm, sealjuures on õied väga tumedad. Taim võib olla ka 50-80 cm kõrgune, väga rohkeõieline ja laiade pikkade lehtedega. Vars on õõnes ja pisut kandiline. Võrreldes teiste sõrmkäppadega on selle liigi õied kõige väiksemad. Õied puhkevad juunis ja nende värvus ulatub tumedast purpurlillast heleroosa, kollase ja valgeni.

Kahkjaspunasele sõrmkäpale on iseloomulik, et seal, kus tänavu õitseb kümneid taimi, ei pruugi järgmistel aastatel enam ühtki õit leida. Jääb mulje, et selle liigi seemned idanevad hästi kohtades, kus pinnas on värskelt paljandunud (rattarööpad, värskelt kaevatud kraavid) ja taime areng seemnest õitsemiseni ei kesta väga kaua. Esimene roheline leht areneb noorel taimel 2. ja õisik 4.-5. kasvuaastal (Wells, 1981). Sellistest kasvukohtadest võib taim aga mõne aasta pärast jälle kaduda. Kahkjaspunase sõrmkäpa populatsiooniuuringuid pole Eestis seni tehtud, mistõttu on raske öelda, kas taime juurmugulad võivad tõepoolest mitu aastat võsu kandmata puhata või surevad nad pärast mõneaastast rikkalikku õitsemist lõplikult. Kahkjaspunasel sõrmkäpal, nagu teistelgi juuremugulaga käpalistel (käpad, käoraamatud, käokeeled) esineb vähesel määral ka vegetatiivset paljunemist: ühe vana juuremugula asemele kasvab kaks noort, mis järgmisel aastal annavad kumbki maapealse võsu. Seepärast võibki mõnikord leida tihedate kimpudena koos kasvavaid taimi.

Kahkjaspunase sõrmkäpa üldlevila ulatub Lõuna-Euroopa mäestikest Ida-Siberini, ulatudes Skandinaavias ka polaarjoone taha. Sellelt tohutult alalt on kirjeldatud suurel hulgal liigisiseseid üksusi (alamliike, vorme, teisendeid), mis näitab, et kahkjaspunane sõrmkäpa kui liigi evolutsioon jätkub hoogsalt.

Valge- ja kollaseõieliste kahkjaspunaste sõrmkäppade esmasleiud Hiiumaal pärinevad 1956. aastast Kõpu poolsaarelt ja Lõuna-Hiiumaalt (Rebassoo, 1963). H.-E. Rebassoo mainib oma töös "Hiiumaa floora ja selle genees" 1963. aastal kokku 3 leiukohta. Nende leidude süstemaatiline kuuluvus on ebaselge, kuna varasemal ajal pole omavahel eristatud kollakasvalgete õitega vormi (f. ochrantha) ja kollaseõielist alamliiki (ssp. ochroleuca), käsitledes neid nimetuse var. ochroleuca all. Kahkjaspunase sõrmkäpa vormi f. ochrantha Landw. õied on kollakasvalged või valged, lehed suhteliselt pikad ja kitsad nagu ka selle liigi tavalistel esindajatel. Alamliigi ssp. ochroleuca (Boll) Hunt u. Summerh. õitel on huule keskosa selgelt kollase värvusega, õisik on tihe ja õied puhkevad alles siis, kui õisik on lehtede vahelt juba välja kasvanud. Alamliigi lehed on suhteliselt lühikesed ja laiad. Tüüpiliseks kasvukohaks on lubjarikkad madalsood. Eestis esineb kollaseõieline alamliik põhiliselt Saaremaal, mõned leiukohad on ka Loode-Eestis. 1994. aastal määras Vilma Kuusk Suuremõisa lähedalt madalsoost pärineva kollaseõielise kahkjaspunase sõrmkäpa eksemplari kuuluvaks alamliiki ssp. ochroleuca, tuvastades esmakordselt selle alamliigi esinemise Hiiumaal. Nimetatud populatsioon kasvab Valipe, Vahtrepa ja Kerema külade vahelisel ulatuslikul alal madalsoodes, kadastikes ja niisketel loopealsetel ning õitseb soodsatel aastatel kohati massiliselt. Samasuguseid taimi leidub ka Kõpus Heistesoos ja Igamessoos ning suure tõenäosusega kuuluvad Hiiumaalt leitud kollaseõielised kahkjaspunase sõrmkäpa taimed valdavalt alamliiki ssp. ochroleuca.

Vahtrepa ja Hilleste vahel madalsookadastikus on koos tavalise kahkjaspunase sõrmkäpa ja tema kollaseõielise alamliigiga leitud omapärase vahepealse õievärvusega hübriidseid isendeid. Nende taimede õitel esineb punakatest täppidest ja joontest ebaselge muster, huule värvus ulatub kollasest kollakasroosa ja oranzhikani.