LiigidAnacamptis pyramidalisCephalanthera longifoliaCephalanthera rubraCoeloglossum virideCorallorhiza trifidaCypripedium calceolusDactylorhiza balticaDactylorhiza fuchsiiDactylorhiza incarnataDactylorhiza incarnata ssp. cruentaDactylorhiza incarnata ssp. ochroleucaDactylorhiza maculataDactylorhiza osiliensisDactylorhiza praetermissaDactylorhiza russowiiDactylorhiza rutheiDactylorhiza sambucinaEpipactis atrorubensEpipactis helleborineEpipactis palustrisEpipogium aphyllumGoodyera repensGymnadenia conopseaGymnadenia odoratissimaHammarbya paludosaHerminium monorchisLiparis loeseliiListera cordataListera ovataMalaxis monophyllosNeottia nidus-avisOphrys insectiferaOrchis coriophoraOrchis masculaOrchis militarisOrchis morioOrchis ustulataPlatanthera bifoliaPlatanthera chloranthaÜritused, näitusedAasta orhideeKaitse, hea tavaOrhideedest mujal

Dactylorhiza incarnata ssp. cruenta

täpiline sõrmkäpp
Blutrote Fingerwurz
Verikämmekkä
Blood-Red Dactylorhiza
Blodnycklar
 

"Kodumaa käpalised", 2002.

Täpilise sõrmkäpa tunneme ära üsna lühikeste, mõlemalt poolt punakaspruunide laikudega kirjatud lehtede järgi, mis kasvavad püstiselt kaldu varrest eemale. Liigi täpseks määramiseks peame lehtedel olevaid laike lähemalt uurima - täpilisel sõrmkäpal on need laigud suured ja ebakorrapärased ning annavad lehetippudele sageli ühtlaselt tumeda värvuse. Kui aga lehtedel on küll mõlemal küljel laigud, kuid need on väikesed ja tumedad ja taim ise on sihvakas ning pikkade lehtedega, siis on tegu kahkjas-punase sõrmkäpa täpiliste lehtedega vormiga.

Punakat-pruunikat värvi on täpilisel sõrmkäpal peale lehtede ka õite alusel olevatel kõrglehtedel ja varre ülaosas. Õied ise on lillakas-purpurpunased, tumeda joonisega ja küllaltki väikesed. Kõik see kokku annab täpilise sõrmkäpa taimele tumeda, jässaka ja pruunikaspunase värvitooni tõttu eemalt vaadates isegi pisut närbunud-kõrbenud ilme.

Niiskemaid lubjarikkaid kasvukohti vajav täpiline sõrmkäpp kasvab madalama rohuga kohtades, peamiselt lubjarikastes madalsoodes, soostunud niitudel ja niiskematel loopealsetel. Kuivendamine ja võsastumine ahendavad sellegi taimeliigi elupaiku.

Täpiline sõrmkäpp on nagu kahkjaspunane sõrmkäppki petturist putuktolmleja, kelle õied tegelikult nektarit ei sisalda. Enamasti leidub täpilist sõrmkäppa soodsateski kasvukohtades vähearvukalt või lausa üksiktaimedena. See aga ei pruugi tähendada, et neid taimi seal tõepoolest nii vähe ongi - mõnede taimede sõrmjad juuremugulad ei ole ehk sel aastal maapealset võsu kasvatanud ja puhkavad. Mõnikord väga harva võib korraga näha ka sadu täpilise sõrmkäpa taimi - see juhtub siis, kui eriti soodsate paljunemisaastate järel hakkab õitsema taimede uus arvukas põlvkond.

Eestis on täpiline sõrmkäpp üsna haruldane ja teda võib leida peamiselt Lääne-Eestis ja saartel. Mujal on mõlemalt poolt täpiliste lehtedega sõrmkäpataimed enamasti osutunud kahkjaspunase sõrmkäpa täpiliste lehtedega vormiks.

T.Tuulik "Hiiumaa orhideed".

Täpilist sõrmkäppa on sageli käsitletud kahkjaspunase sõrmkäpa alamliigina (D. incarnata ssp. cruenta). Kahkjaspunasest sõrmkäpast erineb ta põhiliselt selle poolest, et tema lehed on mõlemalt poolt kaetud tumedate laikudega, mis mõnikord võivad lehtedel moodustada ka lillakaspruuni lausvärvuse. Täpilised või tumedalt värvunud on ka kõrglehed õite alusel. Nagu kahkjaspunasel sõrmkäpal, nii õitsevad ka täpilise sõrmkäpa populatsioonid väga ebastabiilselt. Näiteks võis 15. juunil 1988. aastal Kerema kasvukohal loendada üle 1000 õitsva taime, järgmisel aastal aga vaid 2, kusjuures isegi vegetatiivseid eksemplare oli vaid mõni. Täpilist sõrmkäppa on Hiiumaa rannikul leitud enamasti üksikeksemplaridena. Suuri populatsioone on seni teada vaid Kerema - Vahtrepa piirkonnast. Taime kasvukohtadeks on niisked loo-, ranna- ja sooniidud. Liigi üldlevila paikneb Euraasia põhjaosas Skandinaaviast Ida-Siberini, üks osaareaal asub Alpides.

Kõiki mõlemalt poolt täpiliste lehtedega sõrmkäppi on Eestis seni käsitletud täpilise sõrmkäpana (D. cruenta). Hiiumaal võib seni täpiliseks sõrmkäpaks määratud taimede hulgas eristada kaks erinevat rühma. Põhiliselt Kerema - Vahtrepa - Sarve piirkonna madalsoodes ja soostuvates kadastikes ning mõnel pool allikasoodes levinud taimed on suhteliselt madalakasvulised (20-30 cm), väga tumedate õitega, lühikeste ja laiade, püstiselt kaldu asetsevate lehtedega. Täpid lehe mõlemal küljel on intensiivselt värvunud ning sulavad lehe tipus omavahel kokku, moodustades punakaspruuni lausvärvuse. Õite kandelehed on tugevalt täpilised või üleni pruunikaslillad. Need taimed kuuluvad tüüpilise täpilise sõrmkäpa (D. cruenta) alla.

Vähem levinud on teine rühm taimi, mille lehtedel on mõlemal küljel hõredalt suhteliselt väikesi ümmargusi täppe, mis omavahel ei liitu. Taimed on enamasti üle 30 cm kõrged, pikkade ja laiade, püstiste lehtedega. Lehetipp on tanujas, nagu see on iseloomulik kahkjaspunasele sõrmkäpale. Kasvukohaks on niisked niidud ja madalsood. Selliseid sõrmkäppi on leitud üksikisenditena rannaniitudel, kuid on teada ka suuremaid populatsioone madalsoodes Hagastes ja Vahtrepa - Hilleste vahel. Viimane, Vilma Kuuse poolt 1975. aastal avastatud populatsioon kasvab sanglepaga kinni kasvavas sinihelmika-madalsoos ja peaaegu igal aastal õitseb seal 20-30 taime. Mõnikord on kasvukoht küllaltki varjuline, kuid tõenäoliselt ei ole siin siiski tegemist ainult kasvukohast tulenevate erinevustega, sest Vahtrepa lähedal kasvavad selliste tunnustega taimed lagedal kohal maantee servas ja kõrval asuval sooniidul koos eelmisse rühma kuuluvate tüüpiliste täpiliste sõrmkäppadega. Kuna teise rühma kuuluvad taimed tavaliselt ei kasva koos tüüpiliste täpiliste sõrmkäppadega, siis on vähe tõenäoline ka nende hübriidne päritolu (D. incarnata x cruenta), pealegi on autor näinud selliseid taimi ka Mandri-Eesti neis osades, kus tüüpiline täpiline sõrmkäpp puudub (Viisjaagu Tartumaal). Selliseid taimi tuleks edaspidi käsitleda mitte enam täpilise sõrmkäpana (D. cruenta), vaid kahkjaspunase sõrmkäpa teisendina D. incarnata (L.) Soo var. hyphaemathodes (Neum.) Landw.