LiigidAnacamptis pyramidalisCephalanthera longifoliaCephalanthera rubraCoeloglossum virideCorallorhiza trifidaCypripedium calceolusDactylorhiza balticaDactylorhiza fuchsiiDactylorhiza incarnataDactylorhiza incarnata ssp. cruentaDactylorhiza incarnata ssp. ochroleucaDactylorhiza maculataDactylorhiza osiliensisDactylorhiza praetermissaDactylorhiza russowiiDactylorhiza rutheiDactylorhiza sambucinaEpipactis atrorubensEpipactis helleborineEpipactis palustrisEpipogium aphyllumGoodyera repensGymnadenia conopseaGymnadenia odoratissimaHammarbya paludosaHerminium monorchisLiparis loeseliiListera cordataListera ovataMalaxis monophyllosNeottia nidus-avisOphrys insectiferaOrchis coriophoraOrchis masculaOrchis militarisOrchis morioOrchis ustulataPlatanthera bifoliaPlatanthera chloranthaÜritused, näitusedAasta orhideeKaitse, hea tavaOrhideedest mujal

Dactylorhiza russowii

Russowi sõrmkäpp
Russows Fingerwurz
Kaitakämmekkä
Narrow-leaved Marsh-orchid
Östliga sumpnycklar
 

"Kodumaa käpalised", 2002.

Soistel niitudel ja soodes võib vahel kohata tumedaõielist ja võrdlemisi madalakasvulist Russowi sõrmkäppa. Liigile on iseloomulikud kitsad lehed (enamasti alla ühe sentimeetri) ja suhteliselt suured õied hõredas õisikus. Õied, õiekandelehed ja ka varre ülemine osa on enamasti intensiivselt lillakas-punased. Õitseajaks on Russowi sõrmkäpal juuni lõpp ja juuli algus. Varre kõrgus jääb tavaliselt alla 40 cm. Sageli hoiduvad taime lehed pisut kaardu, on enamasti pruunitäpilised, aga täpid võivad ka puududa. Vormirohkus on omane sellelegi sõrmkäpa liigile ja 19. sajandil kirjeldas Johannes Klinge, kes elas ja töötas ka Eestimaal, ohtrasti vorme, teisendeid ja alamliike. Hilisemad süstemaatikud ei ole siiski seda jaotust tunnustanud. Lääne-Euroopas kasvab Traunsteineri sõrmkäpp, mis on äärmiselt sarnane Russowi sõrmkäpale. Viimastel aastatel on paljud uurijad tegelenud selle perekonna süstemaatika probleemidega, kasutades biokeemilisi meetodeid. Arvatavasti tähendab see üsna pea muudatusi liigijaotuses, mis muidugi toob siis kaasa ka muutusi nimetustes.

T.Tuulik "Hiiumaa orhideed".

Russowi sõrmkäpp on esmakordselt kirjeldatud Tartu Ülikoolis töötanud baltisaksa botaaniku J. Klinge (1851-1902) poolt Eestist kogutud taimede alusel 1898. aastal ja nimetatud Tartu Ülikooli botaanikaprofessori E. A. F. Russowi (1841-1897) auks (Jõe, 1991). Selle taimeliigi leviala ulatub Põhja-Saksamaalt Uraalideni. Sarnane liik Dactylorhiza traunsteineri, mis ekslikult esineb meie vanemates taimemäärajates Russowi sõrmkäpa asemel, levib põhiliselt lõunapoolsematel aladel, mäestikes.

Russowi sõrmkäpa kasvukohtadeks on madal- ja allikasood, teda esineb siin-seal kogu Eesti territooriumil. Hiiumaal on Russowi sõrmkäpp haruldane, kasvades vaid lubjarikastes allikasoodes peamiselt Kõpu poolsaarel. 1931. aastal on G. Vilbaste leidnud Russowi sõrmkäppa Palade Vargasoos, kus seda liiki ei ole õnnestunud praegu enam leida. H.-E. Rebassoo on kogunud Russowi sõrmkäppa 1956. aastal ühelt puisniidult Valgult 2 km idas. 1995. a. leidis autor samast piirkonnast (Valgult ca 3,5 km kagus) sepsika-sinihelmika-porsa madalsoost Russowi sõrmkäpa, mille populatsioonile olid iseloomulikud rohked hübriidid kahkjaspunase sõrmkäpaga. Russowi sõrmkäpp hübridiseerub kergesti ka kuradi- ja vööthuul-sõrmkäpaga, mida võib täheldada Kõpu populatsioonides.

Russowi sõrmkäpp erineb temaga sarnanevatest liikidest kitsaste ja kogu ulatuses ühelaiuste (alla 1 cm) lehtede, suhteliselt suuremate, eredamate, kuid vähemaarvuliste õite poolest. Õitsemisaeg on juuni lõpus ja juulis. Varre ülaosa on tavaliselt violetse värvusega, lehtedel on tumedad laigud, mis mõnikord võivad ka puududa.

Russowi sõrmkäpa valgeõielise vormi ainsad leiud Hiiumaalt on Heistesoo lõunaosa läbivalt metsasihilt 1994. aastal ja Igamessoost 1996. aastal.