LiigidAnacamptis pyramidalisCephalanthera longifoliaCephalanthera rubraCoeloglossum virideCorallorhiza trifidaCypripedium calceolusDactylorhiza balticaDactylorhiza fuchsiiDactylorhiza incarnataDactylorhiza incarnata ssp. cruentaDactylorhiza incarnata ssp. ochroleucaDactylorhiza maculataDactylorhiza osiliensisDactylorhiza praetermissaDactylorhiza russowiiDactylorhiza rutheiDactylorhiza sambucinaEpipactis atrorubensEpipactis helleborineEpipactis palustrisEpipogium aphyllumGoodyera repensGymnadenia conopseaGymnadenia odoratissimaHammarbya paludosaHerminium monorchisLiparis loeseliiListera cordataListera ovataMalaxis monophyllosNeottia nidus-avisOphrys insectiferaOrchis coriophoraOrchis masculaOrchis militarisOrchis morioOrchis ustulataPlatanthera bifoliaPlatanthera chloranthaÜritused, näitusedAasta orhideeKaitse, hea tavaOrhideedest mujal

Dactylorhiza ruthei

Ruthe sõrmkäpp
Ruthes Fingerwurz
 
 
 
 

"Kodumaa käpalised", 2002.

Ruthe sõrmkäpp on liik, mida peale ühe paiga Lääne-Eestis on leitud veel vaid paaris kohas Kirde-Saksamaal ja Loode-Poolas. Eestist oli üks isend korjatud herbaariumisse 1952. aastal ja määratud kahtlusega kahkjaspunaseks sõrmkäpaks. Alles 70ndate lõpul määras Vilma Kuusk selle eksemplari Ruthe sõrmkäpaks.

Liik on hübriidse päritoluga, mis tähendab, et kunagi on ta tekkinud kahe liigi ristumisel. Nendeks liikideks arvatakse olevat kuradi- ja kahkjaspunane sõrmkäpp. Üldkujult ta meenutabki viimast, aga õied on ligi kaks korda suuremad, huul üks sentimeeter pikk ja vähemalt sama lai. Huul on üsna selgelt kolmehõlmaline. Keskmine hõlm, mis on väiksem ja teravatipuline, ulatub külgmiste, pisut hambuliste hõlmade vahelt välja. Huule heledamal keskväljal on tumedamad täpikesed. Oluline tunnus on ka õiekandelehtede pikkus (3-4 cm). Need ulatuvad vähemalt alumistel õitel pikalt üle õie. Õite värv on hele-roosakaslilla, üsna sirelikarva. Lehed on pikad ning nii keskelt kui aluselt ühelaiused.

Ruthe sõrmkäpp kasvab meil rannaniidul ja hakkab õitsema juuni keskel.

O. Schmeidt "Eestimaa orhideed", 1996

Ruthe sõrmkäpp on mitte üksnes Lääne-Eesti ilusamaid käpalisi, vaid ka Eesti (ja kogu maailma) suuremaid haruldusi. Teda leidub Eestis vaid ühes kohas ja sealgi ainult paarikümne isendi ümber. See on ka liik, mis on pakkunud avastusrõõmu Eestimaa XX sajandi teise poole botaanikutele. Taim leiti 1952. aastal ning V.Kuusk määras ta lõplikult 1974. aastal.

Ruthe sõrmkäpp, umbes 30 cm kõrgune taim, meenutab esmapilgul kahkjaspunast sõrmkäppa. Ta lehed on kuni 16 cm pikad, alusel ja keskel peaaegu ühelaiused, lamedad, mitte renjad (kuigi keskrood on pealmisel küljel tugevasti sisse vajutatud), kahkjaspunase sõrmkäpalehtedest pisut sinakamad, täppideta. Lehtede tipud ulatuvad õisiku aluseni, isegi kõrgemale. Kandelehed, eriti alumistel õitel, on väga pikad, tihti järsult ülespoole paindunud. Õied on lillakasroosad, huul umbes 1 cm pikk ja peaaegu sama lai või pisut laiem; näib pealiskaudsel vaatlusel mustrita. Siiski võib huulel märgata ähmaseid täppe, kuid muster pole joonistunud selgelt. Kolmekõlmaline huul on kitsa keskmise hõlmaga ja pole pikitelge pidi tugevalt kokku vajutatud. Kuigi Ruthe sõrmkäpa õied on kahkjaspunase sõrmkäpa õitest suuremad, tugevdab illusoorset muljet suurtest õitest ka laialihoiduv huul. Kannus ulatub umbes kolmveerandini sigimiku pikkusest. Õitseb juunis, ka juuli alguses.

Ruthe sõrmkäppa peetakse hübriidse päritoluga liigiks, tema üheks esivanemaks arvatakse olevat kahkjaspunane sõrmkäpp, millega ta annab hõlpsasti hübriide, ning teiseks kuradi-sõrmkäpp.

Nii teaduslik kui ka eestikeelne nimi on antud liigi leidja Johann Gustav Rudolf Ruthe auks.

Levila piirid pole päris selged. Teda on leitud Saksamaa kirde- ja Poola loodeosas, senistel andmetel puudub Leedus ja Lätis, ka Skandinaaviamaades ning Soomes. Kuidas sai see paarikümnest isendist koosnev populatsioon meie läänerannikule? On ta jäänuk kunagisest laiemast areaalist? On tuul toonud üle Läänemere tolmpeeneid seemneid, et need siin taimedeks kasvaksid? On need taimed toodud mõne omaaegse mõisniku-harrastusbotaaniku või päris-taimeteadlase poolt ja istutatud paki kaunistama ning hiljem naturaliseeritud? Küsimusi võiks esitada veelgi, vaevalt aga saab neile kunagi põhjendatud vastuseid.