LiigidAnacamptis pyramidalisCephalanthera longifoliaCephalanthera rubraCoeloglossum virideCorallorhiza trifidaCypripedium calceolusDactylorhiza balticaDactylorhiza fuchsiiDactylorhiza incarnataDactylorhiza incarnata ssp. cruentaDactylorhiza incarnata ssp. ochroleucaDactylorhiza maculataDactylorhiza osiliensisDactylorhiza praetermissaDactylorhiza russowiiDactylorhiza rutheiDactylorhiza sambucinaEpipactis atrorubensEpipactis helleborineEpipactis palustrisEpipogium aphyllumGoodyera repensGymnadenia conopseaGymnadenia odoratissimaHammarbya paludosaHerminium monorchisLiparis loeseliiListera cordataListera ovataMalaxis monophyllosNeottia nidus-avisOphrys insectiferaOrchis coriophoraOrchis masculaOrchis militarisOrchis morioOrchis ustulataPlatanthera bifoliaPlatanthera chloranthaÜritused, näitusedAasta orhideeKaitse, hea tavaOrhideedest mujal

Epipactis atrorubens

tumepunane neiuvaip
Rotbraune Stendelwurz
Tummaneidonvaippa
Dark-red Helleborine
Purpurknipprot
 

"Kodumaa käpalised", 2002.

Tumepunane neiuvaip on südasuvine õitseja. Tema meeldiva vanillilõhnaga õied on enamasti tumepunased, harvem ka heledamad rohekaspunased või haruharva isegi kollakad. Õied ripuvad taime varrel pika ühekülgse kobarana. Peale õite leidub tumepunast värvitooni ka sigimikel, taime vartel ja leheservadel. Haruldased ei ole üleni punakat tooni taimed.

Tumepunase neiuvaiba taimed on 20-70 cm, enamasti umbes poole meetri kõrgused. Sageli kasvavad nad tiheda kimbuna koos, sest mullas asuva lühikese risoomi kõrvalharudel arenevad aeg-ajalt uued noored taimed. Mõnikord jätab kogu selline taimede kogumik kasvus aasta või kaks vahele ja siis võime näha vaid kimpu mulluseid varrejäänuseid.

Tumepunane neiuvaip on putuktolmleja. Vanilli lõhn meelitab ligi tolmeldajaid, kes leiavad huule ülemisest kausikujulisest osast magusat nektarit. Huule alumine osa on pisikese vereva südame kujuline.

Tumepunane neiuvaip on kuivade, mõnikord isegi väga kuivade kasvukohtade taim. Ta on lubjalembene ja kasvab loometsades, klibukadastikes ja muudel lubjarikastel kasvukohtadel. Huvitaval kombel leidub neid taimi eriti ohtralt mõnel pool liivastel rannaluidetel ja klibustel rannavallidel, kus muu taimestik peaaegu puudub. Tumepunane neiuvaip on tõenäoliselt ainus meie orhidee, kes on inimese kaasabil oma levilat oluliselt laiendanud. Nii palistavad Hiiumaal väga sageli metsateede servi tumepunased neiuvaibad, kes on sinna sattunud tänu teede kruusatamisele.

Tumepunane neiuvaip on levinud Eesti lääne- ja põhjaosas, Lõuna-Eestis on vaid üksikuid leiukohti. Mõnel pool Lääne-Eestis ja saartel on ta väga tavaline ja arvukas taimeliik. Huvitav on see, et ka läänesaartel leidub ulatuslikke alasid, mis näivad küll hästi sobivat tumepunase neiuvaiba kasvuks, kuid liik puudub seal täiesti või kasvab eranditult inimtekkelistel kasvukohtadel, peamiselt teekruusal. Arvatavasti on see on seletatav taime kasvuks vajaliku sümbiontseene levikuga.

T.Tuulik "Hiiumaa orhideed".

Tumepunane neiuvaip on Hiiumaa luite- ja looaladele väga iseloomulik taim. Levikukaardil torkab silma selle taimeliigi puudumine suuremal osal Emmaste valla territooriumist, kuigi ka seal leiduks talle sobivaid lubjarikkaid kasvukohti piisavalt. Eesti piires leidub tumepunast neiuvaipa peamiselt vaid lääne- ja põhjaosas. Üldareaal asub valdavalt Euroopas, ulatudes ida pool üle Kesk-Aasia Ida-Siberini.

Tumepunane neiuvaip on punaka varre ja tumeroheliste lehtedega 20-70 cm kõrgune taim. Väikesed tumepunased vanillilõhnalised õied puhkevad tavaliselt juuni lõpus ja asuvad õisikus ühekülgselt. Mida kuivem, kehvem ja päikeseküllasem on kasvukoht, seda intensiivsem on tavaliselt kogu taime punane värvitoon. Tumepunase neiuvaiba valgeõielist vormi pole Hiiumaal leitud, küll aga Saaremaal. Üldiselt varieerub õite värvus rohekaspunasest tumepunaseni. Tumepunase neiuvaiba maa-alune risoom on lühike, mistõttu taimed kasvavad sageli kimpudena koos. Eriti huvitav on tumepunase neiuvaiba kasvamine peaaegu ainsa õistaimeliigina Sarve rannavallide klibul ja Kõpu või Tahkuna luidetel. Seal aitab taimel elada mükoriisa, mis võimaldab mõnikord teha ka mõneaastase maa-aluse puhkuse.

Viimastel aastakümnetel on tumepunane neiuvaip Hiiumaal levinud paljudele uutele kasvukohtadele tänu teede kruusatamisele. Sageli jäävad koos kruusaga kohale veetud taimed (seemnete, idandite või risoomide kujul) uude kohta püsima, nagu on näha metsateede ääres näiteks Kanapeeksis või Kapastos.

Kollakate õitega tumepunane neiuvaip on leitud ühel korral 1988. aastal Sarve idarannikult paeklibult. Taime õiekattelehed olid kollakad, huul roosa. (vt. ka Schmeidt, 1996, lk. 43 - 44.) Õite värvus selles populatsioonis varieerub üldiselt tumepunasest heleda valkjas-punakasroheliseni.

1994. aastal on Õngu külas teeserva kruusal kuuseheki all leitud klorofüllita tumepunane neiuvaip (Tuulik, 1995; vt. ka Schmeidt, 1996, lk. 44.). Taime vars, lehed ja kõrglehed olid kreemikasvalge värvusega. Õied olid tumepunased, leheservad ja -rood, varre sõlmed ja lehetuped punakad. Võrreldes teiste samas kasvavate sama liigi taimedega ei olnud märgata erinevusi taime kasvukujus ja mõõtmetes. Selle väikese tumepunase neiuvaiba populatsiooni teke Õngul on seotud tee ehitamiseks kohale toodud kruusaga, kuna Õngul ja selle ümbruses ei ole teada ühtki tumepunase neiuvaiba leiukohta, mis ei asuks kruusatee servas.