LiigidAnacamptis pyramidalisCephalanthera longifoliaCephalanthera rubraCoeloglossum virideCorallorhiza trifidaCypripedium calceolusDactylorhiza balticaDactylorhiza fuchsiiDactylorhiza incarnataDactylorhiza incarnata ssp. cruentaDactylorhiza incarnata ssp. ochroleucaDactylorhiza maculataDactylorhiza osiliensisDactylorhiza praetermissaDactylorhiza russowiiDactylorhiza rutheiDactylorhiza sambucinaEpipactis atrorubensEpipactis helleborineEpipactis palustrisEpipogium aphyllumGoodyera repensGymnadenia conopseaGymnadenia odoratissimaHammarbya paludosaHerminium monorchisLiparis loeseliiListera cordataListera ovataMalaxis monophyllosNeottia nidus-avisOphrys insectiferaOrchis coriophoraOrchis masculaOrchis militarisOrchis morioOrchis ustulataPlatanthera bifoliaPlatanthera chloranthaÜritused, näitusedAasta orhideeKaitse, hea tavaOrhideedest mujal

Epipactis helleborine

laialehine neiuvaip
Breitblättrige Stendelwurz
Lehtoneidonvaippa
Broad-leaved Helleborine
Skogsknipprot
 

"Kodumaa käpalised", 2002.

Laialehine neiuvaip on meie orhideede seas kõige hilisem õitseja ja tema õied puhkevad alles juuli lõpus või isegi augustis ning õitseaeg võib ulatuda septembrikuusse.

Meie orhideede hulgas on laialehine neiuvaip kõige suurekasvulisem - tema kasv jääb enamasti poole meetri ja meetri vahele, leitud on ka meetrist kõrgemaid taimi. Nagu nimigi ütleb, on selle taime lehed suured ja laiad. Sarnased, kogu varre ulatuses kinnituvad laiad lehed, on veel kaunil kuldkingal. Noori ja õiteta kuldkinga ja laialehise neiuvaiba taimi ongi üsna raske eristada. Appi tuleb võtta luup ja vaadata lehti lähemalt: kuldkinga lehed on alt ja servadest näärmekarvased (karva otsas on nupp), laialehise neiuvaiba lehtede serval ja roodudel leidub vaid näsajaid karvu.

Laialehise neiuvaiba õied on värvunud mitmesugustes punakates-rohekates tagasihoidlikes toonides. Ühel taimel on pikas õisikus kuni 40 veidi longus õit.

Kuigi laialehist neiuvaipa loetakse valdavalt isetolmlejaks, on tema õitel sageli näha mitmesuguseid putukaid. Väidetavalt on laialehise neiuvaiba õie huule kausikujulises ülaosas erituv nektar putukatele joovastava toimega ja putukad veedavad õitel meeleldi aega.

Laialehine neiuvaip on metsataim ja kasvab väga mitmesugustel muldadel erinevate niiskus- ja valgustingimuste juures. Mõnikord võib teda kohata ka teeservadel. See orhideeliik on meil viimasel ajal muutunud varasemast arvukamaks, avastatud on ka mitmeid uusi leiukohti. Ei ole teada laialehise neiuvaiba eduka levimise põhjusi, teada on aga see, et inimese abil juhuslikult Euroopast Põhja-Ameerikasse sattunud laialehine neiuvaip on sealgi hõivanud üha uusi kasvualasid.

T.Tuulik "Hiiumaa orhideed".

Laialehine neiuvaip on kolmest neiuvaibaliigist Hiiumaal kõige vähem levinud ja vähem tuntud, kuna ta on tagasihoidliku õievärvusega (kollakas-pruunikasroheline) ja tavaliselt kasvab mõneisendiliste gruppidena. Metsataimena võib laialehelist neiuvaipa leida peamiselt Hiiumaa läänepoolses osas. Ta kasvab kohati kogu Eestis, kuid ei ole tavaliselt arvukas. Liigi üldareaal ulatub Euroopast Põhja-Aafrika, Lõuna-Siberi ja Himaalajani.

Laialehine neiuvaip kasvab Hiiumaal niisketes okas- ja segametsades, eriti saare siseosale nii tüüpiliste loopsude servaaladel, samuti saluilmelistes kooslustes Kõpus ja mujalgi. Mõnikord võib laialehist neiuvaipa leida aga ka kuivades kasvukohtades: teeservas kruusal või liivases palumännikus. 1996. aastal leiti laialehine neiuvaip isegi rannaluidetel Kalestes ja lookaasikus Sarve poolsaarel. Laialehine neiuvaip on hilise õitseajaga - õied puhkevad alles juuli keskel või lõpus.

Kuni 50 cm kõrgusel taimel on rohelised lehed, mis talle oma laiuse (5-8 cm) tõttu nimegi andnud. Samasugused laiad lehed on ka kuldkingal. Õiteta noortel kuldkinga ja laialehelise neiuvaiba taimedel on raske vahet teha. Neid eristab see, et kuldkinga vars on näärmekarvane, laialehisel neiuvaibal on aga veidi karvane vaid varre ülaosa.

Laialehise neiuvaiba risoom on lühike ja jäme, nööritaoliste valkjate juurtega. Soomes on leitud laialehise neiuvaiba taimi, millel leheroheline puudus, kuid taimed kasvasid ja õitsesid normaalselt. See näitab, et taim on väga tugevalt seotud sümbiontseenega, kelle abil ta võib kasvada isegi juhul, kui endal fotosünteesimise võime puudub (Salmia, 1986). Laialehise neiuvaiba taime ei pruugi sama koha pealt mõnikord mitu aastat järjest leida, sest risoom pole võsu kasvatanud ja kogub maapinnas mükoriisaseene abil jõudu uueks õitsemiseks.