LiigidAnacamptis pyramidalisCephalanthera longifoliaCephalanthera rubraCoeloglossum virideCorallorhiza trifidaCypripedium calceolusDactylorhiza balticaDactylorhiza fuchsiiDactylorhiza incarnataDactylorhiza incarnata ssp. cruentaDactylorhiza incarnata ssp. ochroleucaDactylorhiza maculataDactylorhiza osiliensisDactylorhiza praetermissaDactylorhiza russowiiDactylorhiza rutheiDactylorhiza sambucinaEpipactis atrorubensEpipactis helleborineEpipactis palustrisEpipogium aphyllumGoodyera repensGymnadenia conopseaGymnadenia odoratissimaHammarbya paludosaHerminium monorchisLiparis loeseliiListera cordataListera ovataMalaxis monophyllosNeottia nidus-avisOphrys insectiferaOrchis coriophoraOrchis masculaOrchis militarisOrchis morioOrchis ustulataPlatanthera bifoliaPlatanthera chloranthaÜritused, näitusedAasta orhideeKaitse, hea tavaOrhideedest mujal

Goodyera repens

roomav öövilge
Kriechendes Netzblatt
Yövilkka
Creeping Lady's-tresses
Knärot
 

"Kodumaa käpalised", 2002.

Roomav öövilge on üks vähestest meie käpalistest, kelle päriskoduks on mets. Selle tsirkumpolaarse liigi levik on tihedalt seotud okaspuumetsadega. Liik on leidnud soodsad elutingimused varjuliste okaspuu- ja segametsade samblavaibal ja kõdukihil.

Öövilke väikesed kreemikasvalged või veidi rohekad näärmekarvased õied on õisikus ühekülgselt või pisut spiraalselt. Õisikuvarb on kuni 25 cm pikkune. Õitseaeg on juuli teisest poolest augustini. Õied lõhnavad magusalt ja meelitavad ligi putukaid, peamiselt mesilasi. Huule tagumises kotjas osas olevat nektarit saab kätte vaid läbi kitsa pilu. Oma suiseid õie sisemuse poole surudes puudutab putukas ka tolmukat ja see kleepub putuka suisele, kust järgmise õie külastuse ajal satub emakasuudmele. Nii toimub tolmeldamine.

Õitest isegi enam on öövilge tuntud oma varre alusel lähestikku asetsevate mõnesentimeetriste piklikmunajate lehtede poolest. Lehe roodumine erineb oluliselt teistest käpalistest, sest lisaks 3-7 pikiroole on neil ka arvukalt ristroode, mis mõnikord võivad olla valkjad või kollakad. Leidub nii ühevärviliste tumeroheliste kui ka heleda võrkmustriga lehtedega öövilkeid. Lehed on talvehaljad ja surevad alles kevadel või suvel.

Rõhtsalt samblas roomav peenike risoom võib haruneda ja anda uusi maapealseid võsusid. Seetõttu on sageli kümned taimed omavahel risoomi kaudu ühenduses, kuid risoomi vanemate osade suremisel see side katkeb.

Roomav öövilge eelistab niiskeid muldi, olles mulla happesuse suhtes vähevaliv: teda leidub niihästi leete- kui lubjarikastel ja isegi turbamuldadel, liivsavisel ja liivasel pinnasel, sest põhiliselt elab ta paksus metsa kõdukihis.

Roomava öövilke seenpartneriks - endofüüdiks (taime rakkude sees) on Ceratobasidium cornigerum (koorikuline).

T.Tuulik "Hiiumaa orhideed".

Roomav öövilge on meie ainus igihaljas käpaline - taime lehed talvituvad kaks korda. Tema tüüpiline kasvukoht on mustikamets, kus seda taime Hiiumaal Tahkunas või Kõpus ikka aeg-ajalt kohata võib. Öövilge on levinud kogu Eestis, liigi üldareaal hõlmab kogu põhjapoolkera parasvöötme.

Öövilke lehed, mõnikord roodude kohalt heledamad, moodustavad rosette, mis on omavahel ühendatud harunenud risoomiga. Risoom asub samblas või metsakõdus ega puutu tegelikult mineraalpinnasega kokku. Taime seob maaga ainult mükoriisaseene niidistik. Sealjuures on taim väga vastupidav suurtele suvepõudadele, mil kogu metsaalune krõbisevalt kuivaks muutub. Risoomi harud kasvavad samblas paar sentimeetrit aastas ja moodustavad kolmandal-neljandal aastal uue leheroseti. Vana, õisikut kandnud leherosett sureb. Kui taim kasvab üles seemnest, siis ilmub esimene roheline leht alles 5. eluaastal ja õied alles 8. aastal (Vuokko, 1987). Öövilke õisikud kasvavad 10-30 cm kõrguseks. Väikesed valged, lõhnavad õied ja kogu õisik on tihedalt näärmekarvane. Õied paiknevad õisikus ühekülgselt. Roomav öövilge õitseb juulis ja augusti alguses - just samal ajal, kui paljudel meist mustikametsa asja on. Jääb üle soovida rõõmsat kohtumist!