LiigidAnacamptis pyramidalisCephalanthera longifoliaCephalanthera rubraCoeloglossum virideCorallorhiza trifidaCypripedium calceolusDactylorhiza balticaDactylorhiza fuchsiiDactylorhiza incarnataDactylorhiza incarnata ssp. cruentaDactylorhiza incarnata ssp. ochroleucaDactylorhiza maculataDactylorhiza osiliensisDactylorhiza praetermissaDactylorhiza russowiiDactylorhiza rutheiDactylorhiza sambucinaEpipactis atrorubensEpipactis helleborineEpipactis palustrisEpipogium aphyllumGoodyera repensGymnadenia conopseaGymnadenia odoratissimaHammarbya paludosaHerminium monorchisLiparis loeseliiListera cordataListera ovataMalaxis monophyllosNeottia nidus-avisOphrys insectiferaOrchis coriophoraOrchis masculaOrchis militarisOrchis morioOrchis ustulataPlatanthera bifoliaPlatanthera chloranthaÜritused, näitusedAasta orhideeKaitse, hea tavaOrhideedest mujal

Gymnadenia odoratissima

lõhnav käoraamat
Wohlriechende Händelwurz
Tuoksukirkiruoho
Scented Gymnadenia
Luktsporre
 

"Kodumaa käpalised", 2002.

Hariliku käoraamatu juures oli juttu, et teda võib segamini ajada lõhnava käoraamatuga, kelle kannus on sigimikust lühem ja tömp (ainuke kindel eristustunnus). Lõhnav käoraamat on ka kasvult mitu korda väiksem. Nii taime kõrgus, õisiku pikkus ja läbimõõt, lehtede laius kui õite suurus on väiksemad kui harilikul käoraamatul. Õisiku läbimõõt on lõhnaval käoraamatul alla pooleteise sentimeetri (harilikul käoraamatul enam). Lõhnava käoraamatu taimede kõrgus ulatub harva üle 30 cm ja lehtede laius piirdub enamasti poole sentimeetriga. Ehkki mõlemad liigid on lõhnavate õitega, on lõhnav käoraamat oma nime saanud eriliselt meeldiva, peene aroomi tõttu. Õie erinev kuju ja suurus ning lõhn viitavad sellele, et ka tolmeldajad peavad olema erinevad. Lõhnav käoraamat õitseb juulis, veidi hiljem kui harilik käoraamat.

Lõhnav käoraamat kasvab lubjarikastes allikasoodes vaid Saaremaal ja Loode-Eestis. Ka liigi üldlevila on hariliku käoraamatuga võrreldes hulga väiksem, piirdudes üksnes Euroopaga, kus ta on kõikjal üsna harv. Skandinaaviamaades kasvab lõhnav käoraamat ainult Rootsis.

T.Tuulik "Hiiumaa orhideed".

Eestis kasvab kaks käoraamatuliiki. Neist lõhnav käoraamat on üpris haruldane ja tal on vaid kümmekond leiukohta Saaremaa ja Põhja-Eesti allikasoodes ja soistel niitudel. Hiiumaalt seda taime leitud ei ole. Lõhnava käoraamatu kindlaks liigitunnuseks on õie lühike kannus.

O. Schmeidt "Eestimaa orhideed", 1996

Eestis, peamiselt loodeosas ja Saaremaal, on lõhnav käoraamat lubjarikaste soode, vahel ka soiste niitude haruldane asukas. See lill meenub ikka koos sepsika tumedate õisikute ja vesihernega, mis oma kollaseid õisi mätastevahelistest lombikestest ülespoole upitab. Lõhnav käoraamat näib hariliku käoraamatu tähelepandamatu väljaandena. Ta on väiksem - ei kasva tavaliselt üle 40 cm kõrgeks - ja välimuselt vähem silmapaistev. Lehed on kitsad (laiusega alla 1 cm), lineaalsed, hallikasrohelised. Õied on roosad, väiksemad kui harilikul käoraamatul, külgmised õiekattelehed hoiduvad rõhtsalt kõrvale. Huul on ebaselgelt kolmehõlmaline, keskmine hõlm on tavaliselt pikem. Kannus ei ületa sigimiku pikkust. Õisik on ruljas, tihe tähk 5-8 cm pikk. Mõnikord võib tekkida kahtlusi liigi eristamisel harilikust käoraamatust. Siis tuleb lähtuda kindlast eristamistunnusest: lõhnava käoraamatu lehe serval on juba viieteistkümnekordse suurendusega luubi abil näha näsajaid moodustisi; hariliku käoraamatu lehe serv on aga nõrgalt või tugevalt laineline. Kuid lõhn! Sedasorti lõhnu nagu lõhnaval käoraamatul nimetatakse aroomiks. Ta õite lõhna on püütud võrrelda vanilli, nelgi või mõne muu taime lõhnaga. Kuid see on väga spetsiifiline ning küsimusele, mida meenutab lõhnava käoraamatu lõhn, saab vastata: lõhnavat käoraamatut. On väidetud, et taimeeksemplaride, võib-olla ka populatsioonide vahel on lõhnaerinevusi.

Lõhnav käoraamat õitseb samal ajal kui hariliku käoraamatu hilisemad vormid, niisiis juuli keskel ja teisel poolel.

Mõnikord võib kohata lõhnava ja hariliku käoraamatu hübriide. Nende tunnused on kahe liigi vahepealsed - huul on selgelt kolmehõlmaline, külgmised hõlmad suunatud kõrvale-alla, värvus meenutab lõhnavat käoraamatut. Hübriide on mõnikord käsitletud ka omaette liigina G.X intermedia Peterm.

Harrastusorhidoloogi Andy Karjuse andmeil on vähemalt üks kord leitud ka lõhnava käoraamatu valgeõielist vormi. See kasvas Harjumaal Kiisa lähedal. Kuna liiki leidub ainult kümmekonnas paigas, on valgeõieliste isendite leid väga haruldane.

Herbaarmaterjali alusel on Eestis lõhnava käoraamatu esmasleid dateeritud 1875. aastal, trükisõnaline teade selle kohta pärineb Pahnschilt 1881. aastast.

Nimepanemistel on lõhna peetud tavaliselt küllalt oluliseks, et seda ka taime nimes mainida. Harva leitavuse tõttu on rahvapäraseid nimesid vähe. G. Vilbastel on kirjas lõhnav jeesuse käerohi. Ja see on ka kõik. Aromaatsusele viitavad ka vene-, saksa- ja soomekeelsed nimed. Liigiepiteet odoratissima tähendab ladina keeles "lõhnavaim".

Lõhnava käoraamatu levila on palju väiksem hariliku käoraamatu areaalist. Suurem ala katkendlikust levilast haarab Lõuna- ja Ida-Prantsusmaa, Shveitsi, Põhja-Itaalia, Austria ja Saksamaa lõunaosa. Meie taimed asuvad väikese osaareaalis, mis liidab Gotlandi, Ölandi, Saaremaa ja Loode-Eesti mandri. Seega on Eesti lõhnava käoraamatu piirimaa.