LiigidAnacamptis pyramidalisCephalanthera longifoliaCephalanthera rubraCoeloglossum virideCorallorhiza trifidaCypripedium calceolusDactylorhiza balticaDactylorhiza fuchsiiDactylorhiza incarnataDactylorhiza incarnata ssp. cruentaDactylorhiza incarnata ssp. ochroleucaDactylorhiza maculataDactylorhiza osiliensisDactylorhiza praetermissaDactylorhiza russowiiDactylorhiza rutheiDactylorhiza sambucinaEpipactis atrorubensEpipactis helleborineEpipactis palustrisEpipogium aphyllumGoodyera repensGymnadenia conopseaGymnadenia odoratissimaHammarbya paludosaHerminium monorchisLiparis loeseliiListera cordataListera ovataMalaxis monophyllosNeottia nidus-avisOphrys insectiferaOrchis coriophoraOrchis masculaOrchis militarisOrchis morioOrchis ustulataPlatanthera bifoliaPlatanthera chloranthaÜritused, näitusedAasta orhideeKaitse, hea tavaOrhideedest mujal

Hammarbya paludosa

harilik sookäpp
Weichstendel
Suovalkku
Bog Orchid
Myggblomster
 

"Kodumaa käpalised", 2002.

Tilluke ja üleni rohekat värvi sookäpp on meie orhideede hulgas oma ehituse ja kasvukohtade tõttu üsnagi eriline taim. Nagu nimigi ütleb, kasvab sookäpp soodes. Ainsana meie käpalistest võib sookäpp kasvada rabas turbasamblamättal, kus väga happelise keskkonna ja toitainete vähesuse tõttu suudavad toime tulla vaid mõned rohttaimeliigid. Peale rabade kasvab sookäpp ka lubjavaestes madalsoodes ja õõtsikutel, sageli koos vängelt lõhnavate porsapõõsastega, vaevakaskede või sinikatega. Oma roheka värvusega sulab väike sookäpp ümbrusega sedavõrd hästi kokku, et tema märkamine on pigem õnneasi. Ega teda siin Eestimaal niiväga sageli leidugi - leiukohti on küll pillatult üle kogu maa, populatsioonid aga enamasti vähearvukad.

Sookäpa õitsvad taimed on vaid 5-15 cm kõrgused. Mõne millimeetri suurused kollakasrohelised õied moodustavad kitsa õiekobara, mis võtab enda alla isegi kuni poole taime kõrgusest. Kui õisi lähemalt uurida, näeme, et need on "tagurpidi", ülespoole suunatud huulega.

Erandlikud meie orhideede hulgas on sookäpa mugulad. Kui enamasti asuvad meie käpalistel noorem ja vanem mugul kahekaupa kõrvuti mullas, siis sookäpal arenevad mugulad varrel lehe kaenlas. Igal aastal kasvab uus mugul eelmise kohale, veelgi vanemad alumised mugulad aga kõdunevad. Nii kasvab see väike taim pidevalt ülespoole ja see ongi talle hädavajalik, sest muidu võiksid temaga koos kasvavad turbasamblad ta peagi lämmatada.

Lehti on sookäpal kuni kolm ja need on vaid näpuotsa suurused. Lehtedega on seotud sookäpa eriline, meie käpaliste hulgas ainulaadne paljunemisviis. Nimelt tekivad mõnikord lehetippudele tillukesed sigipungad, mis sealt maha varisedes võivad soodsatesse tingimustesse sattudes areneda uuteks iseseisvateks taimedeks. Selline paljunemisviis arvatavasti väga edukas ei ole, sest vaid harva võib kohata sookäppade suuremaid tihedaid kogumikke, mis ju peaksid sigipungade tõttu tekkima. Tavaliselt paljuneb sookäpp siiski seemnetega.

T.Tuulik "Hiiumaa orhideed".

Harilik sookäpp on üks meie pisematest käpalistest. Lehtede pikkus on vaid 1-4 cm, õisikuvarb kasvab 5-15 cm kõrguseks. Õied on rohekad, umbes 0,5 cm läbimõõdus, puhkevad juulis. Kuna taim kasvab sageli rabas koos turbasamblaga, siis on tal huvitav kohastumus selleks, et pidevalt kõrgemaks kasvavas samblas mitte "ära uppuda". Nimelt on taimel maapealne mugul, mis kasvab eelmise aasta mugula peale ja seetõttu ulatubki taim alati sambla seest välja. Huvitav on ka see, et ainsana meie käpalistest tekivad hariliku sookäpa lehe servadel mõnikord sigipungad (nagu tuntud toataimel kalanhoel). Soodsatesse tingimustesse sattudes kasvavad neist varsti uued taimed. Seetõttu kasvabki harilik sookäpp mõnikord tiheda kogumikuna.

Hiiumaal on harilikku sookäppa leitud peamiselt Pihla soost ja Tihu järvede äärest. Massiliselt ta seal ei esine. Pihla rabas ohustab selle liigi kasvukohti turbatootmine ja sellega kaasnev kuivendus. Osa kasvukohti hävis tulekahjus 1980-ndate aastate lõpus. Pihla soo idaserva õõtssool kasvab harilik sookäpp niitja tarna - porsa koosluses vihmastel suvedel vaevu veepinnast kõrgemale ulatuvatel mätastel. Sarnases kasvukohas Kodeste järvel avastati harilik sookäpp 1996. aastal (T. Tuulik, K. Vahtra).

Eestis kasvab harilik sookäpp vähearvuliselt kogu territooriumil. Liigi üldleviala ulatub Lääne- ja Põhja-Euroopast üle Siberi ja Kaug-Ida Põhja-Ameerikasse.