LiigidAnacamptis pyramidalisCephalanthera longifoliaCephalanthera rubraCoeloglossum virideCorallorhiza trifidaCypripedium calceolusDactylorhiza balticaDactylorhiza fuchsiiDactylorhiza incarnataDactylorhiza incarnata ssp. cruentaDactylorhiza incarnata ssp. ochroleucaDactylorhiza maculataDactylorhiza osiliensisDactylorhiza praetermissaDactylorhiza russowiiDactylorhiza rutheiDactylorhiza sambucinaEpipactis atrorubensEpipactis helleborineEpipactis palustrisEpipogium aphyllumGoodyera repensGymnadenia conopseaGymnadenia odoratissimaHammarbya paludosaHerminium monorchisLiparis loeseliiListera cordataListera ovataMalaxis monophyllosNeottia nidus-avisOphrys insectiferaOrchis coriophoraOrchis masculaOrchis militarisOrchis morioOrchis ustulataPlatanthera bifoliaPlatanthera chloranthaÜritused, näitusedAasta orhideeKaitse, hea tavaOrhideedest mujal

Malaxis monophyllos

ainulehine sookäpp
Einblattorchis
Sääskenvalkku
White Adder´s Mouth
Knottblomster
 

"Kodumaa käpalised", 2002.

Soovalk on taim, kelle nimi on viimastel aastakümnetel mitu muutust läbi teinud. Taimeperekonna mahu teisenemise tõttu sai ainulehisest soovalgust ainulehine sookäpp ja nüüd jälle soovalk. Kuna selles perekonnas Eestis rohkem liike pole, ei ole vajadust ka epiteedi "ainulehine" järele, ehkki see omadussõna on väga ilmekas, sest vaid üks leht sellel liigil ongi. Vahel harva võib olla lisandunud teine, oluliselt pisem leht.

Soovalk kasvab valdavalt küllalt niisketes või päris vesistes paikades, kuid harvadel juhtudel võib teda kohata ka üsna kuiva männiku servas. Kõrgus ei ületa 30 cm, enamasti on taim isegi väiksem kui 20 cm.

Taime õied on pisikesed ja väga õrnad. Pikas õisikus võib neid olla koguni 100. Nii tillukesi õisi pole ühelgi teisel meie käpalisel. Huvitav on ka see, et huule tipp ei vaata allapoole nagu enamikel orhideedel, vaid üles. Arvatakse, et soovalku tolmeldavad sääsed.

Koos sookäpa ja soohiilakaga on soovalk neid Eesti käpalisi, kellel on mugulad varre alusel - samamoodi nagu paljudel troopilistel käpalistel. Igal aastal kasvab umbes ühe sentimeetri jagu maa-alust risoomi, mille tipmine ots moodustab mugulataolise paksendi. Vastavalt niiskustingimustele võib risoom olla kas horisontaalne (kuivades kasvupaikades) või püstine (märjas). Elusana püsivad vaid kahe viimase aasta juurdekasvud.

Ulatusliku levilaga soovalk on viimastel aastakümnetel pidanud paljudes maades taanduma seoses metsade raie ja kuivendustöödega.

T.Tuulik "Hiiumaa orhideed".

Ainulehine sookäpp (soovalk) on ühe, harva kahe rohelise lehe ja pika, õierikka (kuni 100) õisikuga roheliseõieline käpaline. Õitseaeg on juuni lõpus-juulis. Taimel on maapealne mugul, mille kõrval on näha ka vana, eelmisel aastal kasvanud mugul. Nimigi ütleb, et tegu on sootaimega. Kasvukohtadeks on madalsoometsad ja -niidud. Eestis esineb see taimeliik paiguti ja vähearvuliselt, üldlevila haarab kogu põhja-parasvöötme.

Hiiumaal on ainulehist sookäppa leitud kolmest kohast. Esmaleidjaks oli H.-E. Rebassoo, kes leidis ühe taime 1961. a. Kõpust Kuivalõukalt. Hiljem on teada 1978. a. leid Pihla raba idaservast sookaasikust (T. Tuulik) ja 1989. a. nähti seda taime Eesti Orhideekaitse Klubi ekskursiooni ajal lodukuusikus Palade Silmaallika lähedal, väga hämaras kohas (1994. aastal kasvas seal 5 taime). Võib oletada, et ainulehine sookäpp esineb Hiiumaal ka mujal, sest sobivaid kasvukohti on külluses ja seda tavaliselt üksikult kasvavat, väikest ja rohelist taime on tõepoolest raske märgata.