LiigidAnacamptis pyramidalisCephalanthera longifoliaCephalanthera rubraCoeloglossum virideCorallorhiza trifidaCypripedium calceolusDactylorhiza balticaDactylorhiza fuchsiiDactylorhiza incarnataDactylorhiza incarnata ssp. cruentaDactylorhiza incarnata ssp. ochroleucaDactylorhiza maculataDactylorhiza osiliensisDactylorhiza praetermissaDactylorhiza russowiiDactylorhiza rutheiDactylorhiza sambucinaEpipactis atrorubensEpipactis helleborineEpipactis palustrisEpipogium aphyllumGoodyera repensGymnadenia conopseaGymnadenia odoratissimaHammarbya paludosaHerminium monorchisLiparis loeseliiListera cordataListera ovataMalaxis monophyllosNeottia nidus-avisOphrys insectiferaOrchis coriophoraOrchis masculaOrchis militarisOrchis morioOrchis ustulataPlatanthera bifoliaPlatanthera chloranthaÜritused, näitusedAasta orhideeKaitse, hea tavaOrhideedest mujal

Neottia nidus-avis

pruunikas pesajuur
Vogel-Nestwurz
Pesäjuuri
Bird's-nest Orchid
Nästrot
 

"Kodumaa käpalised", 2002.

Salumetsades, sarapikes, vahel ka lodumetsades võib kohata lehtedeta ja üleni pruunikat taime, keda on kerge segi ajada surnud möödunud aasta vartega. See on aga elus ja õitsev pruunikas pesajuur.

Pruunika pesajuure maapealne, jämedavõitu, jäigalt püstine, kollane kuni helepruun vars on kuni 40 cm kõrgune. Linnupesale sarnanev taime maa-alune osa koosneb lühikesest risoomist ja lihakatest, üksteisega tihedalt läbi põimunud juurtest.

Õisikus on kuni poolsada kollakaspruuni õit. Huul on umbes üks sentimeeter pikk, ulatudes tunduvalt teiste õiekattelehtede vahelt välja, selle kotjas alus sisaldab nektarit. Pesajuurt tolmeldavad kärbsed, kuid mõni päev pärast õie avanemist võimaldab steriilne vaheriba tolmuka ja emakasuudme vahel ka tolmuterade langemist sama õie emakasuudmele - juhul kui putukad pole enne õit tolmeldanud. Ent isetolmlemisel areneb viljades vähem seemneid kui risttolmlemisel. Pesajuure kuprad on ovaalsed, kuue tugeva kandiga ja asetsevad varre suhtes püstiselt kaldu. Viljadega varred säilivad sageli järgneva suveni. Seemnest kasvav taim hakkab õitsema seitsme kuni üheksa aasta pärast. Pärast õitsemist ilmselt suur osa risoomist sureb. Mõnedes tippudes arenevad aga pungad, millest võib kasvada uus risoom ja maapealne vars.

Kuigi pesajuur ei ole roheline, ei tähenda see, et tal üldse poleks klorofülli. Siiski ei suuda ta fotosünteesida nagu rohelised taimed, sest tal puudub võime eraldada veest fotosünteesiks vajalikku vesinikku. Tänu olemasolevale klorofüllile neelab pesajuur ometi veidi päikeseenergiat ja kasutab seda mõnedes eluks tarvilikes protsessides.

T.Tuulik "Hiiumaa orhideed".

Pruunikas pesajuur on lehtedeta, üleni helepruuni värvusega 20-30 cm kõrgune käpaline. Hiiumaal võib teda sagedamini kohata lääneosa varjukates metsades. Pesajuur on levinud kogu Eestis. Tema üldine levikuala on Euroopas, kus ta puudub vaid kõrgetel laiuskraadidel.

Pesajuur on nime saanud mullas asuvalt risoomilt, mille lihakad juured moodustavad linnupesa kujulise põimingu. Risoom kogub aastaid jõudu õitsemiseks, toitudes sealjuures seeneniidistiku arvel. Taimes leidub küll ka veidike klorofülli ja ta on võimeline kasutama päikeseenergiat, kuid täielikuks fotosünteesiks ta ise võimeline pole. Süsinikuühendid hangib pesajuur seene vahendusel metsakõdust.

Õitseikka jõudnud risoom kasvatab ühe õisiku ja seejärel enamus risoomist sureb. Allesjäänud osadest kasvavad aastate jooksul uued õitsevad taimed. Pesajuure õisik on tihe ja paljuõieline - selles võib olla poolsada õit, mille tugev meelõhn meelitab ligi ohtralt putukaid. Sellest hoolimata on pesajuur valdavalt isetolmleja (Kull, 1994).

Õied puhkevad juunis, seemned valmivad augustis. Taime areng seemnest õitsemiseni võib kesta üle kümne aasta (Vuokko, 1987).