LiigidAnacamptis pyramidalisCephalanthera longifoliaCephalanthera rubraCoeloglossum virideCorallorhiza trifidaCypripedium calceolusDactylorhiza balticaDactylorhiza fuchsiiDactylorhiza incarnataDactylorhiza incarnata ssp. cruentaDactylorhiza incarnata ssp. ochroleucaDactylorhiza maculataDactylorhiza osiliensisDactylorhiza praetermissaDactylorhiza russowiiDactylorhiza rutheiDactylorhiza sambucinaEpipactis atrorubensEpipactis helleborineEpipactis palustrisEpipogium aphyllumGoodyera repensGymnadenia conopseaGymnadenia odoratissimaHammarbya paludosaHerminium monorchisLiparis loeseliiListera cordataListera ovataMalaxis monophyllosNeottia nidus-avisOphrys insectiferaOrchis coriophoraOrchis masculaOrchis militarisOrchis morioOrchis ustulataPlatanthera bifoliaPlatanthera chloranthaÜritused, näitusedAasta orhideeKaitse, hea tavaOrhideedest mujal

Ophrys insectifera

kärbesõis
Fliegen-Ragwurz
Kimalaisorho
Fly Orchid
Flugblomster
 

"Kodumaa käpalised", 2002.

Lubjarikastel niisketel niitudel võime kohata väga tagasihoidlikku, kuid lähedalt vaadatuna imepäraste õitega taime. Tundub nagu istuksid kärbsed või väikesed mesilased neil vartel. Kuid puudutusel need "putukad" ära ei lenda, sest tegemist on kärbesõie õitega.

Ühel varrel võib olla üle kümne õie, aga enamasti on üheaegselt avatud vaid paar-kolm, alumised närtsivad ja ülemised pole veel avanenud. Sametjas, umbes sentimeetri pikkune punakaspruun huul on keskel metallihelgilise laiguga ja teised, poole lühemad õiekattelehed meenutavad tundlaid. Õite lõhn sarnaneb emaste kaevurherilaste (kiletiivaliste Goryotes ja Argogoryotes) suguferomooni omaga. Õie lõhn ja kuju meelitavad kohale isased putukad, kes arvavad, et tegemist on emastega. Huulepealsed karvakesed suunavad petetud putuka sobilikku asendisse nii, et paaritumist üritades saab ta kaasa tolmupaki, mis järgmisele õiele lennates satub emakasuudmele. Pettuse ohvriks langevad eelkõige äsja koorunud noored isased ja seesugune paaritumisharjutus ei tee neile kahju.

Putukõie taimeperekonnas on ligi poolsada liiki, mis on levinud põhiliselt Vahemere aladel ja enamikel neist on omad tolmeldajad, kelle emasloomade feromoone õied matkivad.

Kärbesõie õitseaeg on juuni lõpus-juulis. Õitseajaks on leherosett üsna vähemärgatav. Varrel püstiselt asetsevad kuni paari sentimeetrised kuprad valmivad juulis-augustis. Selleks ajaks on taime rohelised lehed kadunud ja alanud puhkefaas. Uued lehed ilmuvad juba hilissügisel või varakevadel. Igal aastal asenduva ühe asemel võib areneda ka kaks juuremugulat.

Kärbesõis ei ole Lääne-Eestis haruldane käpaline, eriti läänesaarte niiskematel puisniitudel, lookadastikes ja loomännikutes ning madalsoodes esineb teda kohati arvukalt. Siiski kasvab ta meil levila kirdepiiril, mistõttu Soomes on liik juba väga haruldane.

T.Tuulik "Hiiumaa orhideed".

Kärbesõis on suurest, põhiliselt Vahemeremaades levinud putukõie taimeperekonnast kõige põhjapoolsema levikuga liik. Tema põhilised kasvualad asuvad Euroopa kesk- ja lääneosas, Skandinaavias on osaareaal, mille kirdeserv läbib ka Eestit. Soomes leidub kärbesõit vaid Ahvenamaal ja Turu saarestikus (Vuokko, 1988), Eesti piires puudub ta kesk- ja lõunaosas, esineb aga Tartumaal. Hiiumaal kasvab kärbesõis paealadel saare idaosas ja Kõrgessaare ümbruses. Üksikuid väikesi leiukohti on teada Kassaris, Kõpus, Nurstes, Harju ja Aruselja lähedal. Kasvukohtadeks on kadastikud, lood, puisniidud ja madalsood.

Kärbesõis on nime saanud oma kärbest meenutavatelt õitelt, mis puhkevad juunis. Putukakujuline on õie huul, osa õiekattelehti meenutavad putuka tundlaid, osa on tagasihoidlikult helerohelised. Teiste putukõieliikide õied meenutavad mesilasi, kimalasi, ämblikke. Putukõitel esineb väga omapärane viis tolmeldajate ligimeelitamiseks. Tolmlemisvalmis õis eritab spetsiifilist lõhna, mis sarnaneb kindlate putukaliikide suguferomoonidele ja see meelitab ligi isasputukaid. Kohale lennanud isased "kurameerivad" taime õitega ja selle käigus toimub ka õite tolmeldamine. Kuna õied ei sisalda ka nektarit, siis käitub kärbesõis putukate suhtes tõelise petturina.

Kärbesõie lehed on sinakasrohelised, osa neist ümbritsevad vart tupena. Noored lehed võivad tärgata juba sügisel ja talvituda. Mullas asuvad ümmargused juuremugulad.

1998. aastal leiti Kõrgessaares kärbesõie heledaõieline teisend Ophrys insectifera var. ochroleuca.