LiigidAnacamptis pyramidalisCephalanthera longifoliaCephalanthera rubraCoeloglossum virideCorallorhiza trifidaCypripedium calceolusDactylorhiza balticaDactylorhiza fuchsiiDactylorhiza incarnataDactylorhiza incarnata ssp. cruentaDactylorhiza incarnata ssp. ochroleucaDactylorhiza maculataDactylorhiza osiliensisDactylorhiza praetermissaDactylorhiza russowiiDactylorhiza rutheiDactylorhiza sambucinaEpipactis atrorubensEpipactis helleborineEpipactis palustrisEpipogium aphyllumGoodyera repensGymnadenia conopseaGymnadenia odoratissimaHammarbya paludosaHerminium monorchisLiparis loeseliiListera cordataListera ovataMalaxis monophyllosNeottia nidus-avisOphrys insectiferaOrchis coriophoraOrchis masculaOrchis militarisOrchis morioOrchis ustulataPlatanthera bifoliaPlatanthera chloranthaÜritused, näitusedAasta orhideeKaitse, hea tavaOrhideedest mujal

Platanthera chlorantha

rohekas käokeel
Grünliche Waldhyazinthe
Keltalehdokki
Greater Butterfly-orchid
Grönvit nattviol
 

"Kodumaa käpalised", 2002.

Miks käokeeled mõnikord lõhnavad väga tugevalt, mõnikord aga ei ole nende lõhna isegi õhtuhämaras peaaegu üldse tunda? Nii võib juhtuda küll, sest Eestimaal kasvab kaks käokeeleliiki. Nende eristamiseks tuleb taimi pisut lähemalt uurida. Eriti hea oleks neid taimeliike võrrelda seal, kus nad kasvavad koos - näiteks Lääne-Eestis lookadastiku servas.

Kuna roheka käokeele õiekattelehed on laiemad kui kahelehisel käokeelel, siis ei näe ka tema õied välja nii graatsilised. Kõige kindlam viis nende kahe liigi eristamiseks on õie keskel asuva kahe õietolmupakikese - polliiniumi asetuse võrdlemine: kahelehisel käokeelel asetsevad need tihedalt kõrvuti, rohekal käokeelel aga poolviltuselt üksteisest küllaltki kaugel. Roheka käokeele õitekattelehtede värv on valge või rohekasvalge, mõnikord aga hoopis kollakasroheline, huule tipuosa enamasti rohekat tooni. Õied paiknevad pikas õisikus küllaltki hõredalt. Nii kahelehise kui ka roheka käokeele õisi tolmeldavad hämarikuliblikad, kes meelitatakse õite kannustest nektarit imema inimninale vaevu tajutava lõhna ja hämaruses hästi silmatorkava heleda õievärvi abil. Roheka käokeele õies asetsevad polliiniumid nii, et nad kleepuvad nektarit imeva liblika silmadele.

Rohekas käokeel paljuneb seemnetega, mõnikord ka vegetatiivselt tütarmugulatega. Ka selle orhidee juuremugulaid söövad metssead.

Rohekas käokeel on lubjalembene taim ja kasvab peamiselt loopealsetel, hõredates lookadastikes ja loometsades. Rohekat käokeelt võib kohata ka mitmetes teistes taimekooslustes, kus muld on piisavalt lubjarikas. Võrreldes kahelehise käokeelega on tema kasvukohad kuivemad.

Oma kasvukohanõudmiste tõttu on rohekas käokeel rohkem levinud Eesti lääneosas, kus ta on looaladel küllaltki tavaline taimeliik. Leiukohti on sellel taimel siiski ka mujal Eestis, nii et alati tasub käokeeli vaatama minnes kindlaks teha, kumma liigiga on tegemist.

T.Tuulik "Hiiumaa orhideed".

Kui kahelehist käokeelt tuntakse meil hästi, siis kindlasti paljud ei erista temast teist meil esinevat liiki - rohekat käokeelt. Rohekas käokeel erineb kahelehisest oma jõulisema välimuse, peaaegu lõhnatute õite ja põhiliselt õite ehituse poolest. Kui kahelehise käokeele õies on tolmupakid - polliiniumid asetunud kõrvuti ja paralleelselt, siis roheka käokeele õies on nad teineteisest eemal ja alt laiali hoiduvad. Polliiniumide erinevast asetusest tulenevalt on ka nende liikide õisi tolmeldavad liblikaliigid erinevad. Roheka käokeele õisi tolmeldavad jässaka kerega öölased ja polliiniumid kleepuvad nektarit imeva liblika silmadele. Juunis puhkevate õite värvus ei ole tavaliselt puhasvalge, nagu kahelehisel käokeelel. Väga kuivades ja päikeselistes kasvukohtades on roheka käokeele õied mõnikord lausa kollakasrohelised.

Rohekas käokeel on väga lubjalembene, mistõttu võib teda Hiiumaal leida peamiselt paesel pinnasel saare idaosas, Kassaris, Sõru-Tohvri ja Kõrgessaare ümbruses. Üksikuid taimi on leitud ka mujalt (Õngu, Harju). Eestis levib ta rohkem läänerannikul ja saartel, üksikute leiukohtadena siiski ka Lõuna-Eestis. Liigi üldine levila ulatub Euroopast ja Põhja-Aafrikast Ida-Aasiani.

Kahe käokeeleliigi hübriidi P. chlorantha x bifolia on leitud 1994. aastal Arukülast liigirikkalt aruniidult ja lookadastikust, 1995. aastal ka Paopelt ja Vahtrepalt kadastikest. Taimed sarnanesid eemalt vaadates väliskujult ja õite värvuselt roheka käokeelega, olid enamasti silmatorkavalt jõulised (üle 50 cm kõrgused) ja hõreda, pika õisikuga. Õite ehitus oli kahe liigi vahepealne: polliiniumid asetsesid poolviltu, teineteisele küllaltki lähedal.

Polliiniumide vahekaugused käokeelte õites Arukülas 20. juunil 1995:

 

  ülevalt alt
P. chlorantha 2mm 4mm
P. bifolia 1mm 1mm
P. chlorantha x bifolia 1mm 2mm

 

1996. aastal leiti Vohilaiult roheka käokeele kirjuleheline taim. Klorofülli sünteesi häire tõttu oli taime alumine leht kolmevärviline: peale normaalse rohelise värvuse leidus ka hele-salatirohelist ja kollakasvalget tooni.