Inventuurid

2020

Otepää ümbrus üllatas toredate taimeleidudega

4.-5. juulil 2020 inventeerisid Eesti Orhideekaitse Klubi liikmed Valga- ja Tartumaal II kaitsekategooria käpaliste kasvukohti, mille andmed keskkonnaregistris olid üle 10 aasta vanad.

Inventuuri käigus külastasime kokku 9 orhideeala peamiselt Valgamaal Otepää ümbruses, paar ala ulatusid osaliselt ka Tartumaale ning üks asus täielikult Tartu maakonnas.

Inventuur oli väga edukas eeskätt Euroopa Liidu tähtsusega orhidee soohiilaka (Liparis loeselii) leidude poolest. Varasemalt oli soohiilaka esinemine teada ainult kahel alal: Meegaste külas Päästjärve ääres üksikpunktina (andmed aastast 2005, arvukus teadmata) ja Mustumetsa külas Sauniku käpaliste püsielupaigas (2002, üksikisendid). Inventuuri käigus leidsime soohiilakat 24 asukohapunktis kokku 168 taime. Erakordse hiilakarikkusega üllatas Päästjärve äärne õõtsik-siirdesoo, kus seda liiki esines 11 asukohapunktis koguarvukusega 90 isendit. 10 uut soohiilaka asukohapunkti lisandus Sauniku käpaliste püsielupaigast (kokku 71 taime), kusjuures liiki leidus küllaltki suurel alal nii õõtsiksoo kesk- kui ka lõunaosas. Lisaks leidsime uue väikese soohiilaka ala (7 taime) Miti külast.

Nuriseda ei saa ka Russowi sõrmkäpa (Dactylorhiza russowii) leidude üle, kes oli kõige levinum inventuuril kohatud II kaitsekategooria liik. Keskkonnaregistris oli Russowi sõrmkäpp kirjas 4 alal (Miti, Räbi, Päidla/Hellenurme ja Meegaste/Arula), seejuures pärinesid viimased vaatlused kohati nii kaugest minevikust nagu 1997. aasta. Siiski oli liik kõigil nimetatud aladel säilinud. Imeilusad suured Russowi sõrmkäpa populatsioonid leidsime Sauniku käpaliste püsielupaigast, kus ainuüksi ala keskosas loendasime üle 1000 isendi, paarsada taime lisandus PEPi lõunaosast. Uue leiukohana sai üle 140 Russowi sõrmkäpa kirja ka kuivendatud soost Vana-Otepää külas.

Kärbesõis (Ophrys insectifera) oli keskkonnaregistris teada Vana-Otepäält ja Tartumaalt Laguja külast. Inventuur näitas, et mõlemal alal oli liik alles. Vana-Otepääl kasvas uhke populatsioon 125 isendiga, ühes asukohapunktis loendasid inventeerijad koguni 54 kärbesõit. Allikasoos Laguja külas leidus liiki üksikisenditena.

Ainulehise soovalgu (Malaxis monophyllos) leidsime inventuuri käigus üles nii Pühajärve külast Neitsijärve lähistelt, Meegaste/Arula alalt kui ka Sauniku käpaliste PEPist. Kõigis oli seda liiki varemgi registreeritud, kuid mitmed asukohapunktid olid uued. Täiesti uue leiukohana lisandus Vana-Otepää ala. Kokku sai andmetabelisse kirja 16 ainulehise soovalgu asukohapunkti 33 taimega.

II kaitsekategooria liikidest olid harva esindatud kõdu-koralljuur (Corallorhiza trifida) ja täpiline sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata subsp. cruenta). Kõdu-koralljuurt leidsime ainult kahel alal: Mustumetsa külas Sauniku PEPi lõunaosas ja Räbi/Hellenurme alal. Kokku sai kirja 4 asukohapunkti 27 taimega. Täpilist sõrmkäppa kasvas Mustumetsa, Vana-Otepää ja Räbi/Hellenurme alal (kokku 8 asukohapunkti ja 13 taime).

Harva õnnestus kohtuda ka väikese käopõllega (Neottia cordata) – peamiselt seetõttu, et külastatud alad ei olnud sellele liigile kasvukoha poolest sobivad. Sauniku PEPi lõunaosast sai siiski kirja 5 väikese käopõlle asukohapunkti (kokku 49 taime). Täiesti tabamatuks jäi harilik sookäpp (Hammarbya paludosa). Ainuke selle liigi teadaolev kasvukoht Sauniku PEPis oli kahjuks üle ujutatud ja ligipääsmatu.

Inventuuri üks huvitavamaid avastusi oli varjuluste (Bromus benekenii, II kaitsekategooria) leidmine Miti külas kuusikus. Eesti uue taimeatlase tööversiooni andmetel on tegemist varjuluste praegu ainsa teadaoleva kasvukohaga Lõuna-Eestis, varem on seda liiki leitud ühes atlaseruudus Võrumaal.

III kaitsekategooria orhideed

Inventuuri käigus registreerisime kokku 12 III kaitsekategooria orhideeliigi esinemise. Küllaltki ootuspäraselt olid levinumad liigid soo-neiuvaip (Epipactis palustris) ja vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii), mõlema asukohapunkte kogunes üle 100 ja koguarvukus küündis tuhandetesse. Üle tuhande isendi kaardistasime ka kuradi-sõrmkäppa (Dactylorhiza maculata) ja suurt käopõlle (Neottia ovata). Tunduvalt harvemini esines kahkjaspunast sõrmkäppa (Dactylorhiza incarnata), harilikku käoraamatut (Gymnadenia conopsea), balti sõrmkäppa (Dactylorhiza baltica) ja kahelehist käokeelt (Platanthera bifolia). Teiste III kategooria liikide koguarvukused jäid alla 100 isendi.

Aladest

Orhideerikkaimaks alaks osutus Sauniku käpaliste püsielupaik Mustumetsa ja Soontaga külades, kust leidsime 16 liiki käpalisi. Seejuures jõudsime 2 inventeerijate rühmaga ala ainult osaliselt läbi käia. Järgnesid Meegaste/Arula ja Räbi/Hellenurme alad 10 liigiga.

Kogu inventuuri suurimaks üllatajaks oli ilmselt Päästjärve ümbrus Meegaste külas, sest keskkonnaregistri andmed selle ala kohta olid erakordselt napid (ainult üks soohiilaka ja üks soo-neiuvaiba asukohapunkt). Lisaks juba mainitud hiilakarikkusele tuli Päästjärve ümbrusest ka inventuuri ainuke saleda villpea (Eriophorum gracile, II kaitsekategooria) leid ning mitmeid III kaitsekategooria käpaliseliike. Seega vahel tasub inventeerijatel ringi vaadata ka kohtades, kus keskkonnaregister suurt midagi ei näitagi.

Kokkuvõte ja tänusõnad

Kokku sai Keskkonnaametile edastatud 727 andmerida 21 kaitsealuse taimeliigi kohta. Kahepäevasel inventuuril osales 20 inimest. Suur aitäh neile! Siinkohal tänusõnad ka Keskkonnaameti poolt, kelle esindaja kommenteeris andmeid lühidalt nii: „Neis on tõesti pärle!“. Ootame klubi liikmeid teinegi kord Otepää kandiga tutvuma, sest väga vanade andmetega orhideekohti jäi selles piirkonnas varuks veel mitme inventuuri jagu.

Ekspertarvamus käpaliste ümberistutamise kohta Laiküla III turbatootmisalal

 OÜ Inseneribüroo STEIGER tellimisel viis Eesti Orhideekaitse Klubi 29. juunil 2020 Läänemaal Laiküla III kavandataval turbatootmisalal läbi käpaliste inventuuri, märgistas leitud taimed ja selgitas välja potentsiaalsed ümberistutusalad.

Keskkonnaregistri andmetel oli inventuurialal teada kahe kaitsealuse taimeliigi esinemine: III kaitsekategooria liigid kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata) ja kahelehine käokeel (Platanthera bifolia). Mõlemad liigid said inventuuri käigus olulist täiendust. Kui kahkjaspunast sõrmkäppa oli 2009. aastal registreeritud kahes punktis kokku 34 taime, siis seekord leidsid inventeerijad Tiiu Kull, Aigi Ilves, Riine Latserus ja Marilin Mõtlep 78 taime ja varasemast oluliselt suuremal alal. Kahelehist käokeelt oli 2009. aastal registreeritud vaid üks taim, inventuuri käigus leidsime 83 taime ning samuti märkimisväärselt suuremalt alalt.

Lisaks leidsime nelja varasemalt registreerimata III kaitsekategooria käpaliseliigi kasvukohad. Hall käpp (Orchis militaris) oli esindatud ühes leiukohas 62 isendiga, samast kohast leidsime soo-neiuvaiba (Epipactis palustris) 65 taime. Soo-neiuvaip kasvas ka madalsoos (39 isendit). Madalsoo servas paiknevas metsatukas oli kuradi-sõrmkäpa (Dactylorhiza maculata) kasvukoht, kus loendasime kokku 80 taime. Harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea) oli esindatud madalsoos üksikleidudena, kokku 4 isendit.

Kõik leitud orhideed said märgistatud ja klubi on edastanud tellijale konkreetsed juhised madalsoos kasvavate taimede ümberistutamiseks. Inventeerijate hinnangul on sobiv istutusala lähiümbruses Käntu-Kastja hoiualal, kus uus kasvukoht sarnaneb tingimuste poolest senisega.

 

Turba alevikku kavandatava discgolfi raja mõjust kauni kuldkinga levikule

 Juunikuus inventeeris Eesti Orhideekaitse Klubi Saue vallas Turba alevikus kinnistut, kus kohalike elanike sõnul kasvab II kaitsekategooria kaitsealune taimeliik kaunis kuldking (Cypripedium calceolus). Kasvukoht jääb kavandatava discolfi raja territooriumile. Kuna keskkonnaregistris ei olnud kõnealusel kinnistul kaitsealuseid taimeliike registreeritud, soovis Saue Vallavalitsus klubilt liigi tuvastamist ja eksperthinnangut, kuidas mõjutab kavandatav rada kuldkinga levikut.

12. juunil külastas ala kohaliku inimese juhatamisel EOKK liige Arto-Randel Servet, kes tuvastas kinnistul kauni kuldkinga kasvamas kolmes punktis. Igas leiukohapunktis oli üks puhmik, vastavalt kaheteistkümne, kuue ja ühe generatiivse võsuga. Lisaks leidis inventeerija lähiümbrusest III kaitsekategooria käpaliseliikide pruunika pesajuure, vööthuul-sõrmkäpa ja suure käopõlle kasvukohad. Kahe esimese liigi arvukus ulatus 20-30 taimeni, suurt käopõlle oli kasvamas sadakond.

Looduskaitseseaduse § 55 lõike 7 kohaselt on II kaitsekategooria taimede kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine, keelatud. Seetõttu tuleb EOKK hinnangul rakendada kuldkinga leiukohapunktide ümber Keskkonnaameti poolt määratud puhvertsooni raadiusega 30 m. Planeeringus tuleb discgolfi rajad ümber kavandada selliselt, et ükski korv ega viskesuund ei paikneks kuldkinga puhvertsoonis. Ka inimeste liikumistrajektoorid tuleb planeerida nii, et puhvertsoon püsiks võimalikult puutumatuna. Tallamise vältimiseks soovitasime inimeste liikumise ka III kaitsekategooria liikide leiukohtadest ümber suunata.

 

Kaitsealuste liikide inventuur Raplamaal 1.-3. juunil 2020

1.-3. juunil 2020 inventeeris Eesti Orhideekaitse Klubi Rapla Vallavalitsuse tellimisel metsaalasid Raplamaal Härgla ja Pirgu külades. Inventuuri ajendiks olid piirkonda lubjakivikarjääri rajamise kavatsused, mistõttu kohalikud elanikud soovisid täpsemat ülevaadet ümbruskonna kaitsealustest liikidest.

Keskkonnaregistri andmetel oli inventuurialal varasemalt teada ainult 3 kaitsealuse liigi esinemine: II kaitsekategooria liikidest püst-linalehik (Thesium ebracteatum) ning III kaitsekategooria liikidest suur käopõll (Neottia ovata) ja sulgjas õhik (Neckera pennata).

Inventuuri käigus joonistus välja kolm looduskaitseliselt huvipakkuvat piirkonda. Ühelt metsaeraldiselt, mida oli varem hinnatud potentsiaalseks vääriselupaigaks, leidsime brüoloog Mare Leisi abiga hulgaliselt vääriselupaiga tunnusliike: sammaldest sulgjas õhik (Neckera pennata), erinevad säbrikuliigid (Ulota (crispa) sp.) ja kännukatik (Nowellia curvifolia) paljudes kohtades; roomav soomik (Lepidozia reptans) – mitmes kohas; lisaks üksikleidudena harilik hännik (Isothecium alopecuroides), harilik paelsammal (Metzgeria furcata) ja sügis-kõrvsammal (Jamesoniella autumnalis). Vanadel lehtpuudel kasvas harilik kopsusamblik (Lobaria pulmonaria, III kaitsekategooria) ja kuuskedel kuuse-nublusamblik (Lecanactis abietina). Kaitsealustest taimeliikidest leidsime selles metsaosas harilikku ungrukolda (Huperzia selago). Kokkuvõttes vastas metsaeraldis bioloogiliste näitajate ja tunnusliikide poolest vääriselupaiga kriteeriumitele. Inventuuri välitööleht on edastatud Riigimetsa Majandamise Keskusele, kes korraldab ala arvelevõtmise vääriselupaigana.

Püst-linalehik
Jumalakäpp

Huvitavaks osutus ka Pirgu külas asuv liigirikas puisniit, mida ilmestasid mitmesaja-aastased võimsad tammed. Varasemate inventuuridega oli puisniidult leitud vähearvukalt püst-linalehikut ja ohtralt suurt käopõlle. Mõlemad liigid olid alal säilinud, suurt käopõlle loendasime kokku 105 ja püst-linalehikut lausa 266 isendit.

Tellija soovil vaatasime üle ka kõrgepingeliini aluse lageda piirkonna inventeeritavate metsaalade servas. Sealt tuli kogu inventuuri suurim avastus – II kaitsekategooriasse kuuluva jumalakäpa (Orchis mascula) väga esindusliku, ligi 1000 generatiivse isendiga populatsiooni leidmine. Varasemad andmed jumalakäpa esinemise kohta selles piirkonnas puudusid. Liinialuselt saime kirja ka üksiku halli käpa (Orchis militaris) ning mitmest kohast käokeeli (Platanthera sp.), mis ei olnud veel liigini tuvastatavad.

Orhideedest leidus inventuuriala metsades kümmekonnas kohas väikeste kogumikena pruunikat pesajuurt. Suurimas kogumikus küündis liigi arvukus 28 isendini.

 

Inventuuri aruanne ja andmed registreeritud liikide kohta on edastatud tellijale ning Keskkonnaametile keskkonnaregistrisse kandmiseks.