Inventuurid

2020

Ekspertarvamus käpaliste ümberistutamise kohta Laiküla III turbatootmisalal

 OÜ Inseneribüroo STEIGER tellimisel viis Eesti Orhideekaitse Klubi 29. juunil 2020 Läänemaal Laiküla III kavandataval turbatootmisalal läbi käpaliste inventuuri, märgistas leitud taimed ja selgitas välja potentsiaalsed ümberistutusalad.

Keskkonnaregistri andmetel oli inventuurialal teada kahe kaitsealuse taimeliigi esinemine: III kaitsekategooria liigid kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata) ja kahelehine käokeel (Platanthera bifolia). Mõlemad liigid said inventuuri käigus olulist täiendust. Kui kahkjaspunast sõrmkäppa oli 2009. aastal registreeritud kahes punktis kokku 34 taime, siis seekord leidsid inventeerijad Tiiu Kull, Aigi Ilves, Riine Latserus ja Marilin Mõtlep 78 taime ja varasemast oluliselt suuremal alal. Kahelehist käokeelt oli 2009. aastal registreeritud vaid üks taim, inventuuri käigus leidsime 83 taime ning samuti märkimisväärselt suuremalt alalt.

Lisaks leidsime nelja varasemalt registreerimata III kaitsekategooria käpaliseliigi kasvukohad. Hall käpp (Orchis militaris) oli esindatud ühes leiukohas 62 isendiga, samast kohast leidsime soo-neiuvaiba (Epipactis palustris) 65 taime. Soo-neiuvaip kasvas ka madalsoos (39 isendit). Madalsoo servas paiknevas metsatukas oli kuradi-sõrmkäpa (Dactylorhiza maculata) kasvukoht, kus loendasime kokku 80 taime. Harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea) oli esindatud madalsoos üksikleidudena, kokku 4 isendit.

Kõik leitud orhideed said märgistatud ja klubi on edastanud tellijale konkreetsed juhised madalsoos kasvavate taimede ümberistutamiseks. Inventeerijate hinnangul on sobiv istutusala lähiümbruses Käntu-Kastja hoiualal, kus uus kasvukoht sarnaneb tingimuste poolest senisega.

 

Turba alevikku kavandatava discgolfi raja mõjust kauni kuldkinga levikule

 Juunikuus inventeeris Eesti Orhideekaitse Klubi Saue vallas Turba alevikus kinnistut, kus kohalike elanike sõnul kasvab II kaitsekategooria kaitsealune taimeliik kaunis kuldking (Cypripedium calceolus). Kasvukoht jääb kavandatava discolfi raja territooriumile. Kuna keskkonnaregistris ei olnud kõnealusel kinnistul kaitsealuseid taimeliike registreeritud, soovis Saue Vallavalitsus klubilt liigi tuvastamist ja eksperthinnangut, kuidas mõjutab kavandatav rada kuldkinga levikut.

12. juunil külastas ala kohaliku inimese juhatamisel EOKK liige Arto-Randel Servet, kes tuvastas kinnistul kauni kuldkinga kasvamas kolmes punktis. Igas leiukohapunktis oli üks puhmik, vastavalt kaheteistkümne, kuue ja ühe generatiivse võsuga. Lisaks leidis inventeerija lähiümbrusest III kaitsekategooria käpaliseliikide pruunika pesajuure, vööthuul-sõrmkäpa ja suure käopõlle kasvukohad. Kahe esimese liigi arvukus ulatus 20-30 taimeni, suurt käopõlle oli kasvamas sadakond.

Looduskaitseseaduse § 55 lõike 7 kohaselt on II kaitsekategooria taimede kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine, keelatud. Seetõttu tuleb EOKK hinnangul rakendada kuldkinga leiukohapunktide ümber Keskkonnaameti poolt määratud puhvertsooni raadiusega 30 m. Planeeringus tuleb discgolfi rajad ümber kavandada selliselt, et ükski korv ega viskesuund ei paikneks kuldkinga puhvertsoonis. Ka inimeste liikumistrajektoorid tuleb planeerida nii, et puhvertsoon püsiks võimalikult puutumatuna. Tallamise vältimiseks soovitasime inimeste liikumise ka III kaitsekategooria liikide leiukohtadest ümber suunata.

 

Kaitsealuste liikide inventuur Raplamaal 1.-3. juunil 2020

1.-3. juunil 2020 inventeeris Eesti Orhideekaitse Klubi Rapla Vallavalitsuse tellimisel metsaalasid Raplamaal Härgla ja Pirgu külades. Inventuuri ajendiks olid piirkonda lubjakivikarjääri rajamise kavatsused, mistõttu kohalikud elanikud soovisid täpsemat ülevaadet ümbruskonna kaitsealustest liikidest.

Keskkonnaregistri andmetel oli inventuurialal varasemalt teada ainult 3 kaitsealuse liigi esinemine: II kaitsekategooria liikidest püst-linalehik (Thesium ebracteatum) ning III kaitsekategooria liikidest suur käopõll (Neottia ovata) ja sulgjas õhik (Neckera pennata).

Inventuuri käigus joonistus välja kolm looduskaitseliselt huvipakkuvat piirkonda. Ühelt metsaeraldiselt, mida oli varem hinnatud potentsiaalseks vääriselupaigaks, leidsime brüoloog Mare Leisi abiga hulgaliselt vääriselupaiga tunnusliike: sammaldest sulgjas õhik (Neckera pennata), erinevad säbrikuliigid (Ulota (crispa) sp.) ja kännukatik (Nowellia curvifolia) paljudes kohtades; roomav soomik (Lepidozia reptans) – mitmes kohas; lisaks üksikleidudena harilik hännik (Isothecium alopecuroides), harilik paelsammal (Metzgeria furcata) ja sügis-kõrvsammal (Jamesoniella autumnalis). Vanadel lehtpuudel kasvas harilik kopsusamblik (Lobaria pulmonaria, III kaitsekategooria) ja kuuskedel kuuse-nublusamblik (Lecanactis abietina). Kaitsealustest taimeliikidest leidsime selles metsaosas harilikku ungrukolda (Huperzia selago). Kokkuvõttes vastas metsaeraldis bioloogiliste näitajate ja tunnusliikide poolest vääriselupaiga kriteeriumitele. Inventuuri välitööleht on edastatud Riigimetsa Majandamise Keskusele, kes korraldab ala arvelevõtmise vääriselupaigana.

Püst-linalehik
Jumalakäpp

Huvitavaks osutus ka Pirgu külas asuv liigirikas puisniit, mida ilmestasid mitmesaja-aastased võimsad tammed. Varasemate inventuuridega oli puisniidult leitud vähearvukalt püst-linalehikut ja ohtralt suurt käopõlle. Mõlemad liigid olid alal säilinud, suurt käopõlle loendasime kokku 105 ja püst-linalehikut lausa 266 isendit.

Tellija soovil vaatasime üle ka kõrgepingeliini aluse lageda piirkonna inventeeritavate metsaalade servas. Sealt tuli kogu inventuuri suurim avastus – II kaitsekategooriasse kuuluva jumalakäpa (Orchis mascula) väga esindusliku, ligi 1000 generatiivse isendiga populatsiooni leidmine. Varasemad andmed jumalakäpa esinemise kohta selles piirkonnas puudusid. Liinialuselt saime kirja ka üksiku halli käpa (Orchis militaris) ning mitmest kohast käokeeli (Platanthera sp.), mis ei olnud veel liigini tuvastatavad.

Orhideedest leidus inventuuriala metsades kümmekonnas kohas väikeste kogumikena pruunikat pesajuurt. Suurimas kogumikus küündis liigi arvukus 28 isendini.

 

Inventuuri aruanne ja andmed registreeritud liikide kohta on edastatud tellijale ning Keskkonnaametile keskkonnaregistrisse kandmiseks.