2017

 

19. mai Eesti orhideede käsiraamat
 

Uue orhideeraamatu "Eesti orhideede käsiraamat" esmaesitlus ja tutvustus toimub Kuressaare lossis 25.mail algusega 16.00 Saaremaa Orhideefestivali avaüritusena koos fotonäituse avamisega. Kohapeal saab raamatu ja tema tegemise kohta nii mõndagi teada, küsida, arutleda ja autoritelt autogramme. Raamat on üritusel soodustusega 25€ (tavahind 28€). Kõik orhideehuvilised on oodatud!

MTÜ Käoraamat

13. mai Saaremaa V Orhideefestival



25. mail kell 16 avatakse Kuressaare lossi tornikohvikus Saaremaa V Orhideefestival "Märka Lille!". Samas avatakse ka näitus "Orhideed Hanila vallas ja mujal Eestis".

Festival toimub neljas osas: kuldkingade pidu 25.-28. mai, lapsed ja loodus 2.-4. juuni, sõrmkäppade pidu 16.-18. juuni ja neiuvaipade pidu 30. juuni - 2. juuli. Festivali kavas on matkad, näitused, kontserdid, loengud, õpitoad.

27. mail kell 17 EDU kontoris Alan Ridgeway (Põhja- Inglismaa orhideeklubi) orhideeteemalised loengud (vt kuulutus). Orhideefestivali kava on aadressil http://orhideefestival.ee/   

5. mai Parim orhideepilt sai Eesti Orhidekaitse Klubi auhinna

Foto: Arno Peksar

30. aprillil Estonia kontserdisaalis Looduse Aasta Foto 2017 kontsert-galal sai Arno Peksar juba teistkordselt Eesti Orhideekaitse Klubi eriauhinna parima orhideepildi eest. Lisaks klubi eriauhinnale sai pilt "Oleme ilusad" ka III koha kategoorias taimed ja seened. Arno Peksar kirjeldas pildil kujutatut järgmiselt: "See on kõige suurem kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) puhmas, mida ma olen näinud. Vaadates tema suurust, ei ole kahtlust lille kõrges vanuses, sest nii uhkeks saab kasvada ainult väga pika aja jooksul".

Klubi liige Jaak Neljandik sai Loodusfoto 2017 aastaraamatusse kolme pildiga kolmes erinevas kategoorias (taimed ja seened, maastikupildid ja mustvalge looduspilt).

Looduse Aasta Foto 2017 võidutööd

20. aprill Orhideede ball 2017
Kasutaja Mileedi Lilleärid foto.

Orhideede ball 2017 - Jalutuskäigul orhideedega

27.aprillist kuni 14. maini Mileedi lillemajas (Tööstuse tee 5, Tõrvandi, Ülenurme vald)

Avaõhtul 27. aprillil kell 18. Eestis kasvavatest orhideedest räägib Eesti Orhideekaitse Klubi juhatuse liige Ülle Jõgar. Muusikalist elamust pakub Gerli Padar.


14. aprill

Anna teada,  mis looduses toimub!

 

Keskkonnaagentuur kutsub üles kõiki loodushuvilisi kaasa lööma ja oma vaatalustulemustest teada andma. 

Tänavune loodusvaatluste kampaania kestab 14. aprillist 30. septembrini.

Kampaanias osalemiseks tuleb tehtud liigivaatlus sisestada Loodusvaatluste andmebaasi (http://lva.eelis.ee) või kanda see oma nutirakendusse.

Tänavune loodusvaatluse kampaania keskendub 22 liigile. Valikus on lähenevat Vabariigi suurt juubelit silmas pidades Eestile sümboolsed liigid suitsupääsuke ja rukkilill, lisaks 2017. aasta liikideks valitud metskits, sini-paelöölane, harilik muguljuur ja harilik kukeseen.

Kõik tänavused vaatluskampaania liigid on: 
Imetajad: metskits. Lisaks loomade vaatlustel lähevad arvesse ka erinevad tegevusjäljed. 
Linnud: suitsupääsuke. Arvesse lähevad kõik vaatlused, kuid oodatud on eelkõige pesitsusvaatlused. 
Taimed: rukkilill, harilik muguljuur, käopäkk, harilik lõokannus, vahelmine lõokannus, harilik kuldvits ja kanada kuldvits. 
Liblikad: sini-paelöölane, koerliblikas, valgetähn-pajuliblikas ja kollatähn-pajuliblikas. 
Seened: harilik kukeseen, kahvatu kukeseen, lilla kukeseen, lehter-kukeseen, kollakas kukeseen. 
Samblikud: saare-rihmsamblik, männi rebasesamblik, harilik rabasamblik ja harilik varjusamblik.

4. jaanuar 2017. aasta orhidee on harilik muguljuur

Foto: Arto-Randel Servet

Eesti Orhideekaitse Klubi (EOKK) valis 2017. aasta orhideeks hariliku muguljuure (Herminium monorchis) – liik, mis on ohustatud kogu Euroopas.

Hariliku muguljuure kasvukohad on lubjarikka mullaga niisked või parasniisked ning madala taimestikuga rannaniidud ja hõredad kadastikud, sooniidud ja madalsood.

Õitseaeg kestab muguljuurel tavaliselt juuni keskpaigast juuli keskpaigani. Väikesed õied on koondunud saledasse õisikusse ning lõhnavad magusalt mee järele. Taimel on tavaliselt kaks vastakut varre alusele kinnituvat lehte, mis on kollakasrohelist tooni, pealt veidi läikivad, kujult süstjad ja kergelt renjad. Taimede kõrgus on enamasti 10-20 cm, suurimad meil mõõdetud taimed on olnud 36 cm.

Muguljuur asustab tihedamalt läänesaari ja mandri läänerannikut, mujal Eestis tuleb teda lugeda haruldaste liikide hulka.

Kõik Eestis kasvavad orhideeliigid kuuluvad 1983. aastast riikliku looduskaitse alla. Harilik muguljuur kuulub kaitsealuste liikide II kategooriasse. Eesti ohustatud liikide punasest nimestikust leiame muguljuure kategooriast „ohulähedane”.

Aasta orhidee valimise eesmärk on nimetatud liiki laiemalt tutvustada, tema elu lähemalt uurida, saada täpsemat pilti liigi levikust Eestis ja pöörata tähelepanu leiukohtade kaitsmisele.

EOKK kuulutab välja aasta orhidee kaheksandat korda. Varasemalt on aasta orhidee austavat nimetust kandnud punane tolmpea (2010), tõmmu käpp (2011), kahelehine käokeel ja rohekas käokeel (2012), kõdu-koralljuur (2013), hall käpp (2014), kärbesõis (2015) ja tumepunane neiuvaip (2016).

Ühtlasi kutsub EOKK üles loodushuvilisi teatama hariliku muguljuure leiukohtadest Eestis. Leiukohtade andmeid saab igaüks sisestada loodusvaatluste andmebaasi (LVA) http://loodus.keskkonnainfo.ee/lva/ või teatada leiukohast EOKK juhatusele.

Huvilistele on avatud kodulehekülg www.orhidee.ee, sealt leiab klubi kontaktid, saab teavet Eestis leiduvate orhideeliikide kohta ning võib lugeda klubi ajakirja "Ööviiul“.

2016

30. november   Eesti Orhideekaitse Klubi jagas aasta orhidee eriauhindu
 

Eesti Looduse 2016.a fotovõistlus lõppes 30. novembril Tallinna teletornis auhindade kätteandmisega. Eesti Orhideekaitse Klubi aasta orhidee eriauhinna pälvis üldarvestuses Arne Kiin fotoga viljunud tumepunasest neiuvaibast oktoobris ja noorte vanuseklassis Keity-Liina Kallas fotoga õitsvast tumepunasest neiuvaibast.

Eesti Looduse 2016. a fotovõistluse parimate album
16. august   Sookäpad  Muhumaal
    16. augustil leiti Eesti taimede levikuatlase välitööde käigus Muhu saarelt Lõetsa soost 8 sookäppa. Nimetatud leiukoht oli 1960.a. ilmunud Hans Trassi koostatud levikukaardil, aga puudus algallikas asukoha ja aja kohta. Suure tõenäosusega on tegemist selle ammuse sookäpa leiukohaga. 
27. juuli   Pisikäpa taasleid Saaremaal
    27. juulil  oli Saaremaal pisikäpa taasleid. Raul Melsas, kes 9 aastat tagasi leidis siit pisikäpa, sai nüüd 13 isendi tunnistajaks. Samal päeval kammiti veel metsaalust ja leiti õhtuks kokku 22 taime. 
24. mai   Saaremaa IV Orhideefestival
 
 

27. mail kell 18 avatakse Kihelkonna rahvamajas Saaremaa IV Orhideefestival "Märka Lille!". Festival toimub kahes osas: kuldkingade pidu 27. mai - 5. juuni ning 24. juuni - 3. juuli sõrmkäppade pidu. Festivali kavas on orhideeretked, näitused, kontserdid, loengud, õpitoad, ööülikool Valdur Mikitaga, jaanituli jm. Orhideefestivali programm on aadressil www.orhideefestival.eu     

 1. mai
   Parim orhideepilt sai Eesti Orhideekaitse Klubi auhinna
 

30. aprillil Estonia kontserdisaalis toimunud Looduse Aasta Foto 2016 kontsert-galal sai Aimar Säärits Eesti Orhideekaitse Klubi eriauhinna parima orhideepildi "Muinasjutumetsas ..." eest (vt foto). Samuti hinnati see foto II koha vääriliseks taimede ja seente kategoorias. Autor kirjutas foto saamisest järgmiselt: "Olin aastaid igatsenud leida metsas kaunist kuldkinga ja eelmisel suvel õnnestuski neid esimest korda näha. Metsaaluse hämaruse ja valguse kontrastid lõid pildil muinasjutulise meeleolu koos selle ülimalt kauni taimeperekonnaga".

Mitme foto eest sai zürii tunnustuse ka klubi liige Jaak Neljandik.

Looduse Aasta Foto 2016 võidutööd.

13. aprill   Parima orhideepildi nominendid Looduse Aasta Foto 2016 fotovõistlusel


 

On selgunud Eesti Orhideekaitse Klubi parima orhideepildi eriauhinna nominendid. Zürii valis 30 foto hulgast neli paremat:
- huvitava kompositsiooniga, tehniliselt heal tasemel kuldkinga kogumik, fooniks muinasjutuline kuusemets;
- kärbesõie õied kui tehniliselt ja kompositsiooniliselt veatu;
- suru ööviiulist nektarit imemas haruldase hetke tabamise eest;
- hall käpp huvitaval värvikal taustal, mis jätab rabavalt maalilise mulje.

Võitja kuulutatakse välja 30. aprillil Estonia kontserisaalis toimuval Looduse Aasta Foto 2016 galal.

13. aprill   Fotonäitus "Orhideed Hanila vallas ja mujal Eestis"
 

MTÜl Käoraamat on koostöös Hanila vallaga valminud fotonäitus "ORHIDEED HANILA VALLAS JA MUJAL EESTIS", kus esmakordselt on esindatud kõik Eesti orhideeliigid. Kokku 47 pilti ja infoplakat, fotode autorid on Rainar Kurbel ja Arno Peksar.
Näitust saab vaadata tänasest kuni 20. maini Hanilas Kõmsi rahvamajas (avatud E-R 8-16), seejärel alates 27. maist kuni juuli alguseni Saaremaa Orhideefestivali raames Kihelkonna rahvamajas. Näituse avamine toimub 20. aprillil kell 12.00 Kõmsil.

Allikas: FB Käoraamat - Eesti orhideede kaitseks

05. aprill  

Fotonäitus "Orhideed Eestimaa looduses" Kohtla-Järve
Järve Gümnaasiumis

Foto: Mall Schmidt

  03. - 23. veebruaril oli Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumi lugemissaalis Eesti Orhideekaitse Klubi koostatud näitus erinevatest meie looduses kasvavatest orhideedest e. käpalistest.
Näitust külastasid nii väikesed kui suured, sest meie raamatukogu on koolis väga populaarne koht. Lisaks tavalisele piltide vaatamisele lahendasid vanemad õpilased näituse materjalide põhjal koostatud ristsõna, nooremad valisid lemmikorhidee pildile jäädvustamiseks. Kes kohe joonistada ei jõudnud, jäädvustas oma lemmikud telefoni ja saab selle järgi hiljem joonistada. Looduskaitsekuul on oma piltide abil hea meenutada, millised ilusad õied meie looduses on kaitse all ja imetleme neid ainult kasvukohal.

Mall Schmidt

03. jaanuar    2016. aasta orhidee on tumepunane neiuvaip

Foto:
Arto-Randel Servet

 

Eesti Orhideekaitse Klubi (EOKK) valis 2016. aasta orhideeks tumepunase neiuvaiba (Epipactis atrorubens).

Tumepunane neiuvaip eelistab kuivi kasvukohti, tema tüüpiliseks elupaigaks on lubjarikastel muldadel kasvavad loometsad. Samuti võib teda leida lubjakiviklibustelt rannavallidelt, kus vaid vähesed taimed hakkama saavad. Selle kauni kodumaise orhidee õitseaeg on juulist augusti keskpaigani.

Eestis asustab tumepunane neiuvaip tihedamalt läänesaari ja mandri lääne- ning põhjaosa kuni Ida-Virumaani, Kesk-Eestis on ta harvaesinev, Lõuna-Eestis tuleb teda lugeda pigem haruldaste liikide hulka.

Kõik Eestis kasvavad orhideeliigid kuuluvad 1983. aastast riikliku looduskaitse alla. Tumepunane neiuvaip kuulub kaitsealuste liikide III kategooriasse.

Aasta orhidee valimise eesmärk on nimetatud liiki laiemalt tutvustada, tema elu lähemalt uurida, saada täpsemat pilti liigi levikust Eestis ja pöörata tähelepanu leiukohtade kaitsmisele.

Eesti Orhideekaitse Klubi kuulutab välja aasta orhidee seitsmendat korda. Varasemalt on aasta orhidee tiitlit kandnud punane tolmpea (2010) ja tõmmu käpp (2011), kahelehine käokeel ja rohekas käokeel (2012), kõdu-koralljuur (2013), hall käpp (2014) ja kärbesõis (2015).

Ühtlasi kutsub EOKK üles loodushuvilisi teatama tumepunase neiuvaiba leiukohtadest Eestis. Leiukohtade andmeid saab igaüks sisestada loodusvaatluste andmebaasi (LVA) http://loodus.keskkonnainfo.ee/lva/ veebilehe või vastava nutirakenduse kaudu.

 

2015

30. november Tiit Leito esitleb väikesaarte raamatut "Maakillud meres"

Klubi liige Tiit Leito esitleb 7. detsembril Rahvusraamatukogus kell 18 algaval loodusõhtul  väikesaarte raamatut "Maakillud meres". Raamat tutvustab Eesti rannikumeres asuvaid kõige väiksemaid saari, mis on alles merest kerkinud või nende pindala ei ole veel kasvanud üle paarisaja hektari ja kus puudub aastaringne püsiasustus. Raamat toetub paljude meresaari uurinud inimeste töödele ja sisaldab saarte piirkondade kaarte. Meeleolu loovad tundliku pildistuslaadiga fotod.    

Ligi sadant väikesaart tutvustava raamatu kokkukirjutamine võttis Tiidul aega kolm aastat järjepidevat tööd. Saarte pildistamiseks ja nende maastike kirjeldamiseks tuli tal kahe suve jooksul merel olla kokku ligi viiskümmend päeva, kuid veidi vähem öid.

Tiit Leito kutsub meid mereretkele, et koos avastada Eesti väikesaari ning lubab, et igav meil ei hakka, sest ees ootavad uued ja huvitavad kohtumised.

september Aasta orhidee sai põlistatud portselanis
Klubi liikmel Arne Kivistikul tekkis mõte pakkuda kärbesõit kui 2015. aasta orhideed välja Tammiku Kaasaegse Kunsti Keskuse rahvale modelliks. Oldi seal ju rikkad  aasta linnu – jäälinnu – keraamilise modelleerimise kogemuse poolest. Taimest esmamulje saamiseks ja teemasse sisse elamiseks võeti 21. juunil Nõmme allikate kandis ette üks korralik orhideeretk. Kohati mitmeid käpalisi, kuid peakangelaseks oli muidugi kärbesõis. Kunstikeskuses algas seejärel vilgas loometöö. Ja lõpuks septembri esimesel nädalavahetusel olid ahjusoojad portselanist kärbesõied ilmarahvale hindamiseks väljas.    
11.mai Laimdota Truus sai Eesti looduskaitse hõbemärgi

Vasakult: Laimdota Truus, Val Rajasaar, Janika Ruusma, Marko Pomerants ning Valdur Mikita

Foto: Keskkonnaministeerium

Keskkonnaminister Marko Pomerants andis täna Eesti Vabaõhumuuseumis looduskaitsekuud avades teenekale looduskaitsjale Tiit Sillaotsale üle Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia koos looduskaitse kuldmärgiga.

Eesti looduskaitse hõbemärgid Tartu Keskkonnahariduse Keskuse juht Janika Ruusma, aastaid soode ja rannikute ökoloogiaga tegelenud Laimdota Truus, Karula rahvuspargi elurikaste maastike ning koosluste hoidja ja taastaja Silver Visnapuu, ligi 25 aastat looduse tutvustamise, looduskaitse põhimõtete selgitamise ja loodushariduse edendamisega tegelenud Val Rajasaar ning kirjanik Valdur Mikita, kelle sõnavõtud on pannud paljud inimesed looduse ja kultuuri teemadel süvitsi mõtlema ning loodust väärtustama.

Eesti Orhideekaitse Klubi soovib klubi asutajale ja juhatuse liikmele Laimile jõudu, jaksu ning rõõmu!

4. mai Fotonäitus "Orhideed Eestimaa looduses" Ants Laikmaa Majamuuseumis

4. mail Ants Laikmaa Majamuusemi hooaja avamisüritusel  avati ka Eesti Orhideekaitse Klubi fotonäitus "Orhideed Eestimaa looduses".

Ants Laikmaa Majamuuseumi postitus Facebookis:

Ants Laikmaa majamuuseum on poole jalaga juba suves. Hooaeg on alanud (vaatamata mõningasele ilmajahedusele). Kuid keda on eesti uisuilm varem seganud. Muhe ja koduselt soe muuseum võtab alati sõbraliku tulija rõõmuga vastu.
Muide, koos suvega algas ka näituste hooaeg. Selle aasta esimene "lill" on Eesti Orhideekaitse Klubi, kes tõi silmanuumamiseks fotonäituse ORHIDEED EESTIMAA LOODUSES. Laikmaa pargi orhideed ei ole veel tõelist suvepäikest leidnud, kuid tasub üle vaadata, milliseid haruldusi seal tärkama hakkab (vaadatakse silmadega loomulikult).

Artikkel ja fotod avamisüritusest ajalehes Lääne Elu "Laikmaa majamuuseum avas hooaja orhideenäitusega"

4. mai Parim orhideepilt sai Eesti Orhideekaitse Klubi auhinna 

Foto: Arno Peksar

3. mail Tallinnas Estonia kontserdisaalis Looduse Aasta Foto 2015 galal sai Eesti Orhideekaitse Klubi eriauhinna parima orhideepildi eest. F

22.aprill Eesti Orhideekaitse Klubi annab eriauhinna parima orhideefoto eest
  3. mail algusega kell 15 toimub Tallinnas Estonia kontserdisaalis Eesti suurima loodusfotokonkursi Looduse Aasta Foto 2015 pidulik lõpetamine. Kuulutatakse välja võitjad ning jagatakse Tantsivaid Hunte. Esmakordselt annab Eesti Orhideekaitse Klubi välja eriauhinna parima orhideefoto eest.
27.jaanuar Fotonäitus "Orhideed Eestimaa looduses" Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudis

Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi raamatukogu ees koridoris (Kreutzwaldi 5-D korpus) on tänasest avatud näitus „Orhideed Eestimaa looduses“.

Eesti flooras on esindatud kaheksateist erinevat orhideeperekonda 36 liigiga ja seetõttu on meie orhideed väga eriilmelised. On liike, mille õie läbimõõt on vaid paar millimeetrit ja õite värvus on tagasihoidlikult roheline, aga on ka kirkavärvilisi ning suurte õitega liike – kaunis kuldking on Euroopa kõige suuremate õitega orhidee. On liike, mille lõhn võib suveõhtul täita kogu metsaaluse ja on liike, mille lõhna tunnevad ainult putukad. Ning on sellinegi liik, mille õis näeb välja nagu putukas...kärbesõis on ka aasta orhidee 2015.

Mööda kodumaa väiksemaid ja suuremaid näitusepaiku rändab juba 2010.aastast Eesti Orhideekaitse Klubi fotonäitus „Orhideed Eestimaa looduses“, mis valmis  klubi 25. sünnipäevaks ning oli ühtlasi pühendatud ülemaailmsele loodusrikkuse aastale. Näitus on kokku pandud ainult Eesti looduses tehtud fotodest. 27 kaunil fotol on jäädvustatud 20 liiki. Pildid on välja valitud mitte nii väga liigilist koosseisu silmas pidades, vaid kunstilisel põhimõttel, et silmailu, huvitavus ja kvaliteet oleksid garanteeritud. Fotode autoriteks on Toomas Hirse, Rainar Kurbel, Margus Muts, Tarmo Pikner ja Arto-Randel Servet.

04. jaanuar 2015. aasta orhidee on kärbesõis

 

Foto: Ülle Jõgar

Eesti Orhideekaitse Klubi (EOKK) valis 2015. aasta orhideeks kärbesõie (Ophrys insectifera).

Kõik Eestis kasvavad orhideeliigid on 1983. aastast riikliku looduskaitse all. Kärbesõis kuulub kaitsealuste liikide II kaitsekategooriasse. Eesti punases raamatus seisab kärbesõie juures märge „ohulähedane“.

Kärbesõie õitseaeg on juunis-juulis, tema tüüpilisteks kasvukohtadeks on niisked niidud ja puisniidud, madalsood ja lookadastikud.

Eestis asustab kärbesõis tihedamalt mandri lääneosa ning saari, Kesk- ja Põhja-Eestis leidub teda märksa vähem, Lõuna-Eestis kuulub ta aga juba haruldaste liikide hulka.

Aasta orhidee valimise eesmärk on liiki laiemalt tutvustada, tema elu lähemalt uurida, saada täpsemat pilti liigi levikust Eestis ja pöörata rohkem tähelepanu leiukohtade kaitsmisele.

Eesti Orhideekaitse Klubi kuulutab aasta orhidee välja kuuendat korda. Varasemalt on seda tiitlit kandnud punane tolmpea (2010), tõmmu käpp (2011), kahelehine ja rohekas käokeel (2012), kõdu-koralljuur (2013) ja hall käpp (2014).

 

2014

01.august Fotonäitus "Orhideed Eestimaa looduses" Karksi valla kultuurikeskuses
Karksi valla kultuurikeskuse II korruse fuajees on 1. augustist kuni 31. augustini üleval Eesti Orhideekaitse Klubi fotonäitus "Orhideed Eestimaa looduses".
23.juuni II Saaremaa orhideefestival 2014
Orhideefestival „Märka lille!“ toimub 23.-29.juunini Vilsandi Rahvuspargi piirkonnas Saaremaal.

Festivali eesmärgiks on teavitada üldsust Eesti looduse ühest omapärasemast botaanilisest kooslusest – looduslikest orhideedest ning suunata Vilsandi RP külastajad neid lilli märkama ja hoidma juhtides tähelepanu looduslike orhideede liigirikkusele meie looduses ja kultuuripärandis. Samas loodavad korraldajad kutsuda Orhideefestivali raames uusi külastajad avastama Vilsandi Rahvusparki ja Saaremaa läänerannikut ning piirkonnas pakutavaid puhkusevõimalusi.

Piirkonna ettevõtjaid ja kogukondi ühendav festival annab külastajaile võimaluse tutvuda rahvuspargi väärtustega läbi mitmekülgse festivaliprogrammi. Nädala jooksul toimuvad giidiga orhideeretked, loengutel esinevad nimekad Eesti orhideetundjad, töötubades õpetatakse loodust märkama ja jäädvustama, toimuvad merematkad Vilsandi RP saarestikus. Õhtuid sisustab vaheldusrikas kontserdiprogramm.

Festivali korraldamisel annavad oma panuse töötubade ja orhideeretke juhtidena, loenguga või näitustega ka Eesti Orhideekaitse Klubi liikmed Tiiu Kull, Mari Reitalu, Triin Reitalu, Tarmo Pikner, Maie Meius, Tiina Ojala, Agnes Heinla, Tõnu Tamm ja Rainar Kurbel.

Orhideefestivali kava http://www.loonamanor.ee/orhidee 
20.mai Loodusõhtu loodusmuuseumis - orhideed
Neljapäeval, 22. mail kell 18.00 ootab Eesti Loodusmuuseum kõiki loodushuvilisi Öökulli akadeemia loodusõhtule, kus orhideede- ja puudeuurija ning orhideekaitse klubi liige Olev Abner räägib teemal „Inimlembid ja inimpõlgurid käpaliste hulgas“.

Millest tuleb juttu? Maikuu on Eestis orhideede hooaja algus. Et vahetult kohtuda kodumaiste orhideede ehk käpalistega, tuleb teada nende kasvupaiku. Kuigi paljud meie käpalised on tugevalt seotud seentega ja valivad eluks kindlatele tingimustele vastavad paigad, ei pelga kõik neist inimese asustust. Mõningad liigid elavad ka linnas kasutades inimese tekitatud pinnavorme ja kohale toodud substraati. Nii võib koduaeda sattuda suur käopõll, aga ka laialehine neiuvaip. Pikemat aega arendust ootava vundamendiaugu võib hõivata balti sõrmkäpp. Seosed inimesega on käpalistel siiski keerulised ja olenevad maakasutusest.
28.aprill Sellel suvel otsime halli käppa

Eesti Orhideekaitse Klubi on tänavuse, 2014. aasta kuulutanud  halli käpa aastaks ja soovib seoses sellega leida uusi ning täpsustada teadaolevaid käpaliste, eelkõige aga halli käpa leiukohti Eestis.
Eesti Loodusmuuseum koostöös Eesti Orhideekaitse Klubi ja Loodusvaatluste andmebaasiga (LVA) kutsub üles nii õpilasi, õpetajaid kui ka kõiki teisi loodusesõpru otsima Eesti loodusest halli käppa.Taimed õitsevad mais-juunis, seega on just õige aeg nendega veidi lähemalt tutvust teha ning oma käike loodusesse planeerima hakata.
Halli käpa tööjuhend ja tööleht on Eesti Loodusmuuseumi ja Eesti Orhideekaitse Klubi kodulehtedel. Samas on ka 2012. aasta käokeelte/ööviiuli tööjuhend taas olemas.

Lisainfo: Jana-Maria Habicht, Eesti Loodusmuuseumi botaanik-kuraator, Eesti Orhideekaitse Klubi juhatuse liige, e-post: jana-maria.habicht[ät]loodusmuuseum.ee,
tel: 6603 327.

03. aprill Fotonäitus "Vahemere orhideed"
  Fotonäitus Vahemere orhideedest on kuni aprilli lõpuni üleval Tartus ülikooli raamatukogus
01.märts                     

Fotonäitus "Vahemere orhideed"

  Tallinna Botaanikaaia palmimajas on koos traditsioonilise orhideenäitusega avatud fotonäitus Vahemere orhideedest. Materjal pärineb Rainar Kurbeli ja Toomas Hirse Kreeka ja Türgi orhideematkadelt. Botaanikaaia palmimaja suutis majutada 43 pilti, meil esinevaid liike nende hulgas näha ei saa.Näituse külastamiseks on aega terve märtsikuu.
19.veebruar 2014.aasta orhidee on hall käpp

Eesti Orhideekaitse Klubi (EOKK) valis aasta orhidee 2014, kelleks on hall käpp (Orchis militaris).

Ühena kõigist Eestis kasvavatest orhideedest ehk käpalistest kuulub ka hall käpp 1983. aastast riikliku looduskaitse alla.

Viimastel kümnenditel on selle III kaitsekategooriasse kuuluva käpalise arvukus vähenenud kasvukohtade hävimise tõttu. Muuhulgas ohustab halli käppa ning ka mitmeid teisi kodumaiseid orhideeliike lilledena vaasi korjamine.

 Hall käpp on lubjalembene taim. Tema peamisteks kasvukohtadeks on loopealsed, niidud,kadastikud ja puisniidud, aga ka tee- ja kraaviperved ning isegi mahajäetud karjäärid. Hall käpp õitseb mai lõpust jaanipäevani, ilmast ja kasvukohast sõltuvalt võib tema mehikese-kujulisi õisi näha umbes nädala jagu.

Eestis on hall käpp küllaltki arvukas lääneosas ja saartel, Põhja-Eestis leidub teda märksavähem, Kesk-, Ida- ja Lõuna-Eestis kuulub aga juba haruldaste liikide hulka.

Foto: Arto-Randel Servet

2013

25. juuni Saaremaal algas Eesti esimene orhideefestival
 

Orhideefestival “Märka lille!” toimub 25.–30.juunini Vilsandi rahvuspargis Saaremaal. Festivali eesmärk on teavitada üldsust Eesti looduse ühest omapärasemast botaanilisest kooslusest – looduslikest orhideedest ning suunata Vilsandi RP külastajaid neid lilli märkama ja hoidma, juhtides tähelepanu looduslike orhideede liigirikkusele ja omapärale meie looduses ja kultuuripärandis.

Orhideefestivali kava ja meediakajastused http://loonamanor.ee/Orhideefestival-2013

10. mai

Maie Jeeser sai Eesti looduskaitsemärgi
 

10. mail andis keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus Eesti Loodusmuuseumis looduskaitsekuud avades üle Eesti looduskaitsemärgid. Looduskaitsemärgi sai ka meie klubikaaslane Maie Jeeser, keda tunnustatakse pikaajalise ja tulemusliku tegevuse eest Hiiumaa looduse hoidmisel ja kaitse korraldamisel. Maie Jeeser, kes tänavu tähistab oma 70. juubelit, on Hiiumaal looduskaitsevaldkonnas aktiivselt tegev olnud üle 40 aasta. Seda  nii looduskaitseametnikuna kui erinevate huviühenduste liikmena. Praeguses Hiiumaa looduskaitsepildis on selgelt näha tema  tegevuse jälgi, olgu nendeks siis võitlus kiviaedade, suurte puude või haruldaste taimeliikide säilitamise pärast. Samuti oli võtmeisikuks saare kaitsealade võrgustiku kujundamisel.
(Keskkonnaministeerium)

05.märts

Orhideepäev Saaremaal

 

Lillekaupluse Õis ja Saaremaa Kaubamaja algatusel toimus 2. märtsil kaubamaja ruumides orhideepäev. Päeva avaesineja oli meie klubikaaslane Tarmo Pikner, kes slaidide vahendusel tutvustas huvilistele meie kodumaiseid orhideeliike ja hiljem jagas soovijatele autogramme oma vastsesse orhideeraamatusse, mida kohapealt osta sai. Edasi toimus tubaste orhideede laiendatud näitusmüük ja kohalikud orhideekasvatajad jagasid huvilistele oma asjatundlikke näpunäiteid. Päeva aitasid organiseerida Eesti Looduskaitse Seltsi Saaremaa osakond ja meie klubi „saarlased“.  Ürituse jätkuna korraldasid Kodukandi ja Looduskaitse Seltsi kohalikud üksused bussitäiele saarlastele 3. märtsil ekskursiooni Tallinna botaanikaaia orhideenäitusele. Külastati ka aianduskeskust Hansaplant ja nii mõnigi asjaarmastajast orhideekasvataja sai selle reisi tulemusena oma kodust kollektsiooni täiendada.

Mari Reitalu
19.veebruar 2013.aasta orhidee on kõdu-koralljuur
 

 

 

Eesti Orhideekaitse Klubi valis 2013. aasta orhideeks väikese
ja hapra, lehtedeta metsaorhidee - kõdu-koralljuure (Corallorhiza trifida)

 

Foto: Jaak Neljandik

12.veebruar Tarmo Pikneri orhideeraamat
 http://www.varrak.ee/files/4/11653 Rahva Raamatu Kuressaare kaupluses  toimus meie klubikaaslase Tarmo Pikneri  vastse orhideeraamatu „Eesti orhideed“ esitlus. See on Varraku kirjastuse esimene üllitis sarjast „Roheline Eesti“.  Autor rääkis sissejuhatuseks veidi orhideedest kui suurest ja paljusid huvilisi paeluvast taimerühmast üldiselt. Hiljem tuli juttu sellest, kuidas tema ise orhideedeni on jõudnud, neid vaatlema ning pildistama hakanud ja kuidas kõige selle tulemusena sündis lõpuks kaunis raamat. Kohapeal ostetud raamatud said kaanele Rahva Raamatu kleebise „Autogrammiga raamat“ ja koos sellega muidugi ka lubatud autogrammi.

2012

19.veebruar 
2012. aasta orhidee on käokeel
  Eesti Orhideekaitse Klubi valis välja aasta orhidee 2012, kelleks on Eesti mõlemad käokeele perekonna esindajad kahelehine käokeel (Platanthera bifolia) ja rohekas käokeel (Platanthera chlorantha).

2011

19. veebruar 2011. aasta orhidee on tõmmu käpp
  Eesti orhideekaitse klubi valis välja aasta orhidee, kelleks on tõmmu käpp (Orchis ustulata).

 

13. aprillFotonäitus "Orhideed Hanila vallas ja mujal Eestis"