Eesti esimene looduskaitseseadus võttis 1936. aastal kaitse alla 8 käpaliseliiki: punane tolmpea, valge tolmpea, lehitu pisikäpp, püramiid-koerakäpp, lõhnav käoraamat, kaunis kuldking, arukäpp ja leeder-sõrmkäpp. Viimane oli selleks ajaks juba inimtegevuse tõttu hävinud.
1983. aastast kuuluvad looduskaitse alla kõik meie orhideed.
Eesti Vabariigi 6. looduskaitseseadus võeti vastu 21.04.2004. Peatselt kinnitati ka Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määrusega nr 195 I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu (21.06.2014 redaktsioon) ja keskkonnaministri 19. mai 2004. a määrusega nr 51 III kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine (07.07.2014 redaktsioon).
I kategooriasse kuuluvad enamasti vähenenud arvukuse ning kriitilise piirini rikutud elupaikadega, suures hävimisohus olevad liigid, kelle edasine säilimine Eesti looduses ohutegurite toime jätkumisel on kaheldav.
- rohekas õõskeel (Dactylorhiza viridis)
- puhtu sõrmkäpp (Dactylorhiza vironii) = end Ruthe sõrmkäpp (D. ruthei)
- lehitu pisikäpp (Epipogium aphyllum)
II kategooriasse kuuluvad väga piiratud alal või vähestes elupaikades esinevad liigid, kelle arvukus langeb ning levila aheneb.
- püramiid-koerakäpp (Anacamptis pyramidalis)
- valge tolmpea (Cephalanthera longifolia)
- punane tolmpea (Cephalanthera rubra)
- kõdu-koralljuur (Corallorhiza trifida)
- kaunis kuldking (Cypripedium calceolus)
- täpiline sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata subsp. cruenta)
- saaremaa sõrmkäpp (Dactylorhiza praetermissa subsp. osiliensis)
- Russowi sõrmkäpp (Dactylorhiza russowii)
- lõhnav käoraamat (Gymnadenia odoratissima)
- harilik muguljuur (Herminium monorchis)
- soohiilakas (Liparis loeselii)
- väike käopõll (Neottia cordata)
- ainulehine sookäpp (Malaxis monophyllos)
- harilik sookäpp (Hammarbya paludosa)
- kärbesõis (Ophrys insectifera)
- jumalakäpp (Orchis mascula)
- arukäpp (Anacamptis morio)
- tõmmu käpp (Neotinea ustulata)
III kategooria liigid on praegu veel suhteliselt tavalised, kuid ohutegurite toime jätkumisel võib nende arvukus kriitiliselt langeda.
- balti sõrmkäpp (Dactylorhiza majalis subsp. baltica)
- vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii)
- kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata)
- kuradi-sõrmkäpp (Dactylorhiza maculata)
- tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens)
- laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine)
- soo-neiuvaip (Epipactis palustris)
- roomav öövilge (Goodyera repens)
- harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea)
- pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis)
- suur käopõll (Neottia ovata)
- hall käpp (Orchis militaris)
- kahelehine käokeel (Platanthera bifolia)
- rohekas käokeel (Platanthera chlorantha)