Eesti Orhideekaitse Klubi (EOKK) valis 2024. aasta orhideeks vööthuul-sõrmkäpa (Dactylorhizamaculata subsp. fuchsii, sün Dactylorhiza fuchsii).
Vööthuul-sõrmkäpp kuulub meie tavalisemate käpaliste hulka ja kesksuvel võib teda kohata üle Eesti, kasvades hulgakesi koos hõredamates metsades, sooservades, niitudel, maanteekraavide nõlvadel ja metsaojade kallastel. Eelistab lubjarikkamaid muldi ja niiskemaid kasvukohti. Õitsemisega alustab see orhidee tavaliselt juuni keskpaigas ja õitseaeg kestab kuni juuli teise pooleni.
Vööthuul-sõrmkäpale on iseloomulikud pealtpoolt täpilised, altpoolt hõbedase tooniga lehed. Mõnikord võivad täpid lehtedel puududa. Alumine leht on äraspidi munajas, ehk laiem ja lühem kui ülemised lehed. Õisik on paljuõieline, tüüpilisel vööthuul-sõrmkäpal on õie huul sügavalt kolmeks osaks jaotunud, sisselõiked ulatuvad vähemalt kolmandikuni huule pikkusest ja huule keskmine hõlm on külgmistest pikem, kitsas-kolmnurkse kujuga. Õied on mitut tooni lillakasroosad tumedama mustriga õiekattelehtedel ja huulel. Muster võib olla väga varieeruv – koosneda rõngastest, kriipsukestest või täppidest. Esineb ka peaaegu mustrita või isegi puhasvalgeid õisi. Valgeõielise vööthuul-sõrmkäpa kasvukoht Tuhalas on praegugi alles ja pideva vaatluse all. Taimede kõrgus on tavaliselt 40-50 cm, vahel võib see ulatuda ka 75 sentimeetrini.
Vööthuul-sõrmkäpa teaduslik liigiepiteet on antud saksa botaaniku, orhideeuurija Leonhard Fuchsi auks. Omaette liigina on vööthuul-sõrmkäpp eristatud 1914. aastal (Eestis 20.-nda sajandi keskpaiku), varem peeti teda kuradi-sõrmkäpa alamliigiks. Koos kasvamisel tekib vööthuul- ja kuradi-sõrmkäpa vahel väga sageli vahepealsete tunnustega ristandeid.
Vööthuul-sõrmkäpp on Eestis III kategooria kaitsealune liik.
