Üldist

Orhideelised ehk käpalised (Orhidaceae) on üks suurimaid sugukondi taimeriigis, koosnedes rohkem kui 27 000 liigist. Käpalised jagunevad kaheks: epifüütsed liigid, mis kasvavad teistel taimedel (enamasti puudel) ja toituvad õhujuurte abil, levides peamiselt troopikas, ja liigid, mille esindajad kasvavad maapinnal. Euroopas on esindatud neist vaid viimased. 

Ka Eestis leidub käpalisi, kokku 39 liiki ja alamliiki, neist osad on levinud üle Eesti, kuid paljud kasvavad vaid Lääne-Eestis ja saartel, kus on neile sobilik lubjarikas pinnas. Lisaks sobiva pinnase puudumisele tõkestab käpaliste laiemat levikut liikide keeruline bioloogia. Nimelt vajavad taimed mullas seensümbiondi olemasolu, et seemned saaksid idaneda ja täiskasvanud taim lisatoitaineid. Areng seemnest täiskasvanud taimeni võtab mitmeid aastaid aega. Lisaks sõltuvad taimed paljunemisel tolmeldajatest, keda mitmed liigid petavad lõhna või välimusega, pakkumata tolmeldamisel vastutasuks nektarit. See tähendab, et „ohvriks“ langevad vaid noored kogenematud isendid ning seega ei pruugi petturliigid piisavalt tolmeldatud saada. 

Käpalisi ohustab sobivate kasvukohtade vähenemine: paljudele liikidele sobilikud pool-looduslikud kooslused (puisniidud ja -karjamaad, alvarid, rannaniidud ja – karjamaad jm) kasvavad majandamise lõppedes kinni, lageraied ohustavad metsaliike, kes vajavad varju, kasvukohad muudetakse põllumaaks. Vahel osutub ohtlikuks ka taimede dekoratiivne välimus, mis kutsub neid murdma või koguni välja kaevama. 

Kirjeldatud põhjustel vajavad liigid riiklikku kaitset. Juba esimene Eesti looduskaitseseadus võttis 1936. aastal kaitse alla kaheksa käpaliseliiki: punane tolmpea, valge tolmpea, lehitu pisikäpp, püramiid-koerakäpp, lõhnav käoraamat, kaunis kuldking, arukäpp ja leeder-sõrmkäpp. Neist viimane oli selleks ajaks kahjuks inimtegevuse tõttu hävinud. 1983. aastast kuuluvad looduskaitse alla kõik meie orhideed.