LiigidAnacamptis pyramidalisCephalanthera longifoliaCephalanthera rubraCoeloglossum virideCorallorhiza trifidaCypripedium calceolusDactylorhiza balticaDactylorhiza fuchsiiDactylorhiza incarnataDactylorhiza incarnata ssp. cruentaDactylorhiza incarnata ssp. ochroleucaDactylorhiza maculataDactylorhiza osiliensisDactylorhiza praetermissaDactylorhiza russowiiDactylorhiza rutheiDactylorhiza sambucinaEpipactis atrorubensEpipactis helleborineEpipactis palustrisEpipogium aphyllumGoodyera repensGymnadenia conopseaGymnadenia odoratissimaHammarbya paludosaHerminium monorchisLiparis loeseliiListera cordataListera ovataMalaxis monophyllosNeottia nidus-avisOphrys insectiferaOrchis coriophoraOrchis masculaOrchis militarisOrchis morioOrchis ustulataPlatanthera bifoliaPlatanthera chloranthaÜritused, näitusedAasta orhideeKaitse, hea tavaOrhideedest mujal

Listera cordata

väike käopõll
Kleines Zweiblatt
Herttakaksikko
Lesser Twayblade
Spindelblomster
 

"Kodumaa käpalised", 2002.

Väike käopõll on väike ja habras metsataim, kelle märkamiseks on vaja küllaltki teravat silma. Kui ühte taime on kord juba õnnestunud märgata, siis leiab silm peagi ka teise-kolmanda, sest enamasti kasvavad väikesed käopõlled hulgakesi koos.

Väikese käopõlle taimel on kaks väikest vastakut lehte, mis õiteta taimel paiknevad varre tipus, õitseval taimel aga umbes 10-20 cm kõrguse varre keskel. Lehed on südaja või kolmnurkse kujuga, paari sentimeetri pikkused, tumerohelised ja iseloomuliku tuhmivõitu läikega. Peenike vars kannab väheseõielist lühikest õisikut. Õied on umbes poole sentimeetri pikkused, väikese punakasrohelise tähekese kujulised, kaheharulise huule ja kollakasrohelise ümara sigimikuga. Väikese käopõlle õied puhkevad juunis. Õisi tolmeldavad sääsed ja seemned küpsevad üllatavalt kiiresti. Mõnikord on kupardest seemned juba pudenemas, õied aga ei näitagi veel närbumismärke. Peale seemnete paljuneb väike käopõll ka samblas ja metsakõdus asuvate stoolonitega, mille tippudes tekivad emataimest kuni 20 cm kaugusel uued noored taimed, kes jõuavad õitsemisikka juba mõne aasta pärast.

Väike käopõll on oma õrna ja hapra välimusega tüüpiline varjutaim ja teda võime kohata hämaravõitu samblastes okasmetsades, mis mõnikord on küllaltki kuivad, sagedamini aga niisked ja rabastuvad. Kuivades kasvukohtades närbuvad väikese käopõlle taimed sageli juba kesksuvel kohe pärast seemnete varisemist, niiskemates oludes näeme me aga tema tumerohelisi lehepaare veel augusti lõpuski.

Väike käopõll on hajusalt levinud kogu Eestis, olles siiski Lõuna-Eestis pisut haruldasem. Maailmas hõlmab selle liigi levila aga tohutuid alasid kogu põhjapoolkera metsavööndis.

T.Tuulik "Hiiumaa orhideed".

Väike käopõll on tõepoolest väga väike taim - kolmnurksete lehtede läbimõõt piirdub 2 cm-ga, hapra varre kõrgus on 10-20 cm, rohekad - punakasvioletsed õied on alla 0,5 cm pikkused. Seetõttu jääbki see taim enamasti märkamata. Mõnikord on isegi tuntud kasvukohas tulnud mitu minutit mätta kohal kummargil olles uurida, enne kui otsitu silma hakkab. Väike käopõll on metsataim, kasvades samblamätastel või kõdul mõnikord väga hämarates kohtades.

Hiiumaal jääb väikese käopõlle levikuala üldiselt metsadesse Kärdla-Emmaste joonest läänes. Ida-Hiiumaalt on teada vaid mõned leiud. Eesti piires on väike käopõll haruldasem Lõuna-Eestis. Liigi üldareaaliks on kogu põhjapoolkera tundra- ja metsavöönd.

Huvitav on see, et väikese käopõlle õied ei närbu isegi veel seemnete valmimise ja kupra avanemise ajal. Õied puhkevad juunis ja juba juuni lõpus valmivad ka seemned. Kuivadel suvedel on taimekesed juuli alguseks juba kuivanud. Väike käopõll paljuneb seemnetega, nagu kõik meie käpalised. Esineb ka vegetatiivne paljunemine. Nimelt tekivad mitte eriti sügaval metsakõdus või samblas asuval risoomil kuni 20 cm pikkused väljakasved, mille tippudes arenevad noored taimed õitsevad 2-3 aasta vanuselt (Vuokko, 1987).