Väikeselehine neiuvaip

Väikeselehine neiuvaip (Epipactis helleborine var orbicularis, sün Epipactis orbicularis)

Fotode autorid: 1 Jekaterina Aida, 2-3 Ulvi Selgis, 4 Arto-Randel Servet

Laialehise neiuvaiba alamliik orbicularis leiti Eestis 2017. aastal. Eestikeelne nimi tuleneb väiksematest lehtedest kui tüüpalamliigil. Epiteet orbicularis tähendab tõlkes ringikujulist või ümarat, mis sobib iseloomustama lehtede kuju.

Lehed on väiksed, ümarad-ovaalsed kuni ovaal-süstjad, peamiselt varre keskosas. Suuri lehti on 3-5.

Alumised õie kandelehed ulatuvad õisikust märgatavalt välja.

Õitseaeg: juuli. Õitseb umbes 2 nädalat varem kui tüüpalamliik.

Kasvukoht: Kuivad liivikud, nõmme- ja palumetsad. Alati seotud mändidega.

Kirjandus: Väikeselehise neiuvaiba avastamislugu ning detailsemat kirjeldust võib lugeda Eesti Looduse artiklist –
Kurbel, R., Hirse, T. (2018). Uus orhideetakson Eestis – väikeselehine neiuvaip. Eesti Loodus 4: 30-33.


Vaata väikeselehise neiuvaiba levikukaarti Eesti taimede uue levikuatlase tööversioonis.

Täiendavaid andmeid võib vaadata looduskaitseregistri elektroonilise andmebaasi EELIS infolehel.

Leiukohtade andmeid võiks registreerida loodusvaatluste andmebaasi (LVA) kodulehel.