Keila III Orhideepäevad 2026
Tegemist on miniatuurse loodusfestivaliga, mis sai alguse 2024. aastal. Korraldajateks on MTÜ Oma Retked ja Eesti Orhideekaitse Klubi. Läbi loengute, retkede ja näituste tutvustame meie kodumaiseid looduskaitsealuseid kaunitare: orhideesid ehk käpalisi. Nimelt leidub neid Eestis 40 liiki ja alamliiki: roosade, lillade, valgete, kollaste, pruunikate ja rohekate õitega. Keilas on kasvamas vähemalt 19 liiki orhideesid, mis teeb sellest pealinna-lähedasest asulast tõelise loodusoaasi ja käpaliste kuningriigi!
Kontsertretkede “Ööviiulid ja tondijutud” ja “Öö(viiulid) Pudrumäel” toimumist toetab Eesti Kultuurkapital.
Kava
26. juuni 2026 (reede)
Värskes õhus, 102-aastases aias (Paldiski mnt 22a, Keila) – võta kaasa tekk, millel rohul istuda:
- 18:00 Merja Roostalu fotonäitus kodumaistest käpalistest. TASUTA! Vaata ka merjaroostalu.
- 18:15 Tiiu Kull’i loeng “Aasta orhidee: pruunikas pesajuur” (Eesti Orhideekaitse Klubi). TASUTA!
Loode-Keila rohealadel:
- 23:00-02:00 Kontsertretk “Ööviiulid ja tondijutud” Kristjan Kannukesega. 15 EUR. Piletid ja lisainfo Fientas.
27. juuni 2026 (laupäev)
Loode-Keila rohealadel:
- 12:00-15:00 Käpaliste liigiõppe retk Kadri Alleriga (Eesti Orhideekaitse Klubi, MTÜ Oma Retked). 15 EUR. Piletid ja lisainfo Fientas.
- 20:30- järgmine päev 12:00 Muusikaline matk “Öö(viiulid) Pudrumäel” Kristjan Kannukese ja Kadri Alleriga. 30 EUR. Piletid ja lisainfo Fientas.
28. juuni 20226 (pühapäev)
Värskes õhus, 102-aastases aias (Paldiski mnt 22a, Keila) – võta kaasa tekk, millel rohul istuda:
- 14:00 Merja Roostalu fotonäitus kodumaistest käpalistest. TASUTA!
- 14:15 Anne-Mai Adamberg’i loeng “Kas kõik käpalised peaksid olema kaitse all?” (Eesti Orhideekaitse Klubi). TASUTA!
- 15:00 Anni Oja käpaliste teemaline aruteluring* (Eesti Orhideekaitse Klubi). TASUTA!
* Kas loodus on sinu jaoks eelkõige koht, kus puhata ja jõudu koguda? Elurikkuse ime? Kodu teistele liikidele? Midagi, mille väärtust on raske sõnadesse panna, kuid mille kadumine läheks siiski korda? Jagame mõtteid ja kogemusi sellest, kuidas me loodust tajume, milline on meie isiklik side loodusega ning kust sünnib soov seda hoida. Arutleme käpaliste näitel inimese ja looduse suhte üle ning uurime, miks mõned paigad, liigid ja maastikud on meile tähendusrikkad. Kas loodust tuleks kaitsta selle enda pärast või seepärast, et ka meie sõltume sellest? Kas käpalise väärtus peitub temas endas või selles, mida ta meis inimestena äratab? Kuidas kujunevad meie looduskaitselised väärtused ja hoiakud? Otsime koos vastuseid küsimustele, millel ei pruugigi olla üht õiget vastust – või on õigeid vastuseid hoopis mitu. Ehk avastame midagi uut nii looduse kui ka iseenda kohta. Eelteadmisi ei ole vaja – piisab huvist looduse vastu ja valmisolekust kaasa mõelda.
Vaata omal käel
- Film Poola orhideedest. “The life of forest. Orchids” (inglise keeles, eestikeelsete subtiitritega)
- Eesti käpaliste liikide tutvustus
Esinejad:
Kristjan Kannukene
… on eesti vioolamängija, laulja, elektrikitarrist, improviseerija, helilooja ja intermeedia kunstnik, kelle muusikas kohtuvad erinevad traditsioonid ja esteetikad. Teda köidab hetk ja selles sündiv loome, mille jaoks lõi ta festivali HETKfEST. Tema kunstiline fookus on hääle ja vioola sümbioosi leidmisel ning selle sidumisel teiste kunstiliikidega.
Tiiu Kull
… on botaanik ja orhideeuurija, Eesti maaülikooli emeriitprofessor, Eesti orhideekaitse klubi asutajaliige. Orhideekaitse klubi on aastast 2010 valinud aasta orhideed, et liike laiemalt tutvustada ja saada täpsemat pilti liikide levikust ning pöörata tähelepanu leiukohtade kaitsmisele. 2024 aasta orhidee on vööthuul-sõrmkäpp, kes on erinevalt paljudest teistest meie kodumaistest käpalistest, levinud üle Eesti ja seega on võimalus paljudel temaga kohtuda.
Anne-Mai Adamberg
Olen Eesti Orhideekaitse Klubi liige 2023. aastast. Lõpetan sel aastal bakalaureuseõppe Tartu Ülikoolis bioloogia ja elustiku kaitse erialal, lõputööks “Orhideede interaktsioonid tolmeldajatega Eesti orhideeliikide näitel”. Orhideed on mind köitnud juba põhikoolist alates, kui olümpiaadilt Tarmo Pikneri raamatu “Eesti orhideed” auhinnaks sain. Mulle meeldib süveneda teemasse, et mõista võimalikult paljusid tahke ning näha terviklikku pilti. Olen juhendanud loodusteemalisi huviringe ning osalen Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi tegevuses. Vabal ajal meeleldi jalutan, otsin loodusest orhideid ja loen ilukirjandust.
Merja Roostalu
Olen veidi “metsa poole” hobifotograaf. 10 aastat on nii Eestis kui väljaspool meie riigipiire käpaliste maailmas matkatud ja neid pildistatud. Eesti looduses leidub 40 liiki ja alamliiki orhideelisi. Nendest enamuse olen ka leidnud. Orhideede otsimine ja pildistamine on mitmevõistluselaadne seiklus. Haruldasemate koosluste ja kauneimate õite leidmiseks tuleb sõita linnast kaugemale loodusesse. Toidumoon kaasas ja fotokott seljas ootab ees orienteerumine puisniitudel või sumpamine soisel alal. Korralik ettevalmistus raamatute, interneti ja hobikaaslaste abil kuulub orhideeretke juurde, mille auhinnaks on kohtumine otsitavaga või üllatajaga. Vahel tuleb leppida ka tõsiasjaga, et taime ei leia või on ilm pildistamiseks ebasoodne. Aga sa oled teinud värskendava kõrvale põike rohemaailma igapäevase rutiini eest.
Anni Oja
Olen elupõline loodushuviline, filoloog ja õppiv andragoog (teaduslik suund on ökoandragoogika ehk inimese ja keskkonna suhte parandamine täiskasvanuõppe meetoditega). Orhideedega tekkis mul tõsisem suhe linnaaianduse õpingute käigus, mil sain õppida orhideede kasvatamist nii Costa Ricas, Madeiral kui ka Ecuadoris. Sellest saati olen Eesti Orhideekaitseklubi liige, kuulun Tartu Ülikooli botaanikaaia orhideenäituse meeskonda ja viimased kaks aastat olen aidanud korraldada näituse juurde kuuluvat orhideeseminari. Mind paeluvad nii orhideede bioloogia, ökoloogia ja kaitse kui ka küsimus, kuidas inimesed loodust märkavad, mõistavad ja väärtustama õpivad.
Kadri Aller
Olen 2017. aastast alates korraldanud Keilas loodus- ja pärimusmatku, sealhulgas ka orhideeretki, MTÜ Oma Retked alt. Sellest kasvaski välja idee korraldada Keila Orhideepäevad, sest meie armsas väikelinnas on ju nii-nii palju ägedat loodust, mida tahaks inimestele näidata ja tutvustada. Sestap kutsusin appi sõbrad-tuttavad nii Eesti Orhideekaitse Klubist, mille liige olen 2020. aastast, kui ka teistest organisatsioonidest, et ürituse programm saaks võimalikult mitmekesine ja kaasahaarav. Lisaks ürituse korraldaja rollile viin huvilised ka põnevale ööretkele: nimelt tondijuttude saatel hurmavaid ööviiuleid nuusutama. Seda imelist lõhna saab nautida vaid paaril nädalal aastas – ära maga maha!
Keila II Orhideepäevad 2025
Tegemist on miniatuurse loodusfestivaliga, mis sai alguse 2024. aastal. Korraldajateks on MTÜ Oma Retked ja Eesti Orhideekaitse Klubi. Läbi loengute, retkede ja näituste tutvustame meie kodumaiseid looduskaitsealuseid kaunitare: orhideesid ehk käpalisi. Nimelt leidub neid Eestis 40 liiki ja alamliiki: roosade, lillade, valgete, kollaste, pruunikate ja rohekate õitega. Keilas on kasvamas vähemalt 18 liiki orhideesid, mis teeb sellest pealinna-lähedasest asulast tõelise loodusoaasi ja käpaliste kuningriigi!
Kava
27. juuni 2025 (reede)
Harju Maakonnaraamatukogus (Ehitajate tee 1, Keila):
- 17:00 Eesti Orhideekaitse Klubi fotonäituse avamine (jääb avatuks 23. juulini). TASUTA!
- 17:30 Tiiu Kull’i loeng “Aasta orhidee: püramiid-koerakäpp” (Eesti Orhideekaitse Klubi). TASUTA!
- 18:15 Kadri Aller’i loeng “Käpaliste kuningriik Keila” (MTÜ Oma Retked, Eesti Orhideekaitse Klubi). TASUTA!
Loode-Keila rohealadel:
- 23:00-02:00 Kontsertretk “Ööviiulid ja tondijutud” Kristjan Kannukesega. Piletid ja lisainfo Fientas.
28. juuni 2025 (laupäev)
Loode-Keila rohealadel:
- 12:00-15:00 Käpaliste liigiõppe retk Olev Abneriga (Eesti Orhideekaitse Klubi). Piletid ja lisainfo Fientas.
- 23:00-02:00 Kontsertretk “Ööviiulid ja tondijutud” Kristjan Kannukesega. Piletid ja lisainfo Fientas.
29. juuni 2025 (pühapäev)
Loode-Keila rohealadel:
- 23:00-02:00 Kontsertretk “Ööviiulid ja tondijutud” Kristjan Kannukesega. Piletid ja lisainfo Fientas.
Vaata omal käel
- Film Poola orhideedest. “The life of forest. Orchids” (inglise keeles, eestikeelsete subtiitritega)
- Eesti käpaliste liikide tutvustus
Kontsertretkede “Ööviiulid ja tondijutud” toimumist toetab Eesti Kultuurkapital.
Esinejad:
Kristjan Kannukene
… on eesti vioolamängija, laulja, elektrikitarrist, improviseerija, helilooja ja intermeedia kunstnik, kelle muusikas kohtuvad erinevad traditsioonid ja esteetikad. Teda köidab hetk ja selles sündiv loome, mille jaoks lõi ta festivali HETKfEST. Tema kunstiline fookus on hääle ja vioola sümbioosi leidmisel ning selle sidumisel teiste kunstiliikidega.
Tiiu Kull
… on botaanik ja orhideeuurija, Eesti maaülikooli emeriitprofessor, Eesti orhideekaitse klubi asutajaliige. Orhideekaitse klubi on aastast 2010 valinud aasta orhideed, et liike laiemalt tutvustada ja saada täpsemat pilti liikide levikust ning pöörata tähelepanu leiukohtade kaitsmisele. 2024 aasta orhidee on vööthuul-sõrmkäpp, kes on erinevalt paljudest teistest meie kodumaistest käpalistest, levinud üle Eesti ja seega on võimalus paljudel temaga kohtuda.
Olev Abner
Puittaimede ja orhideeuurija. Olen Eesti Orhideekaitse Klubi liige alates 1988. aastast. Õppisin 1984–1991 Eesti Maaülikoolis (Eesti Põllumajanduse Akadeemias, Eesti Põllumajanduse Ülikoolis); lõpetasin metsandusteaduskonna metsanduse eriala kaitstes diplomitöö “Käpaliste (Orchidaceae) kasvukohatingimused ja levik Tapa leiukohas” pöörates töös peamiselt tähelepanu käpaliste ja nende kasvukohatingimuste vahelistele suhetele. 1994. a. õppisin Saksamaal 6 kuud Rahvusvahelises Looduskaitseakadeemias (Internationale Naturschutzakademie) looduskaitset ja põhirõhk oli ohustatud taimedel. Põhitöö on alates 1991. a. kuni tänaseni Tallinna Botaanikaaias seotud puittaimedega ja praegune ametinimetus on peadendroloog. Olen õpetanud erinevates ameti- ja kõrgkoolides dendroloogiat (Jäneda Õppe- ja Nõuandekeskus, TTÜ = TalTech, EKA, Kopli Ametikool) ja linnahaljastust või kultuurtaimestikku (EKA) ning puittaimestiku inventeerimist / hindamist (Luua Metsanduskool). Olen koos kolleegidega teostanud mitmeid puittaimede inventeerimistöid parkides, arboreetumites ja haljasaladel Tallinnas ja üle Eesti. Viimasel kümnekonnal aastal olen inventeerinud kolleegidega lisaks Tallinna rohttaimestikku, erinevaid kaitsealasid ja kaitsealuste taimede kasvupaiku.
Kadri Aller
Olen 2017. aastast alates korraldanud Keilas loodus- ja pärimusmatku, sealhulgas ka orhideeretki, MTÜ Oma Retked alt. Sellest kasvaski välja idee korraldada Keila Orhideepäevad, sest meie armsas väikelinnas on ju nii-nii palju ägedat loodust, mida tahaks inimestele näidata ja tutvustada. Sestap kutsusin appi sõbrad-tuttavad nii Eesti Orhideekaitse Klubist, mille liige olen 2020. aastast, kui ka teistest organisatsioonidest, et ürituse programm saaks võimalikult mitmekesine ja kaasahaarav. Lisaks ürituse korraldaja rollile viin huvilised ka põnevale ööretkele: nimelt tondijuttude saatel hurmavaid ööviiuleid nuusutama. Seda imelist lõhna saab nautida vaid paaril nädalal aastas – ära maga maha!
Keila Orhideepäevad 2024
Lisaküsimuste korral pöörduge ürituse eestvedaja Kadri Alleri poole, kadri.aller@gmail.com või 5399 3890.
Tasuliste tegevuste piletid on müügil Fientas. Kohapeal piletimüüki ei toimu.
Üritus toimub iga ilmaga. Lauluväljakul on katus peakohal, kuid tribüün on betoonist, mistõttu soovitame midagi istumise alla võtta. Retkede, töötubade ja kontserdi asjus saab täpsemat infot Fienta piletilinkidelt.
Keila Orhideepäevade ajakava
Ajakava ning kaardi ja lisainfo saab allalaadida pdf-failina siit. Asukohti vaata allolevalt kaardilt.
Kõigil päevadel
- Orhidee-teemalised infotahvlid Keila keskpargis.
- Orhideede fotonäitus Lauluväljakul.
Neljapäev, 27. juuni
17:30-18:00 Keila Orhideepäevade ja fotonäituse avamine. Lauluväljak. Tasuta.
18:00-18:45 Triin Leetmaa (RMK looduskaitse osakond) „Niitvälja madalsoo taastamistööd“. Lauluväljak. Tasuta loeng.
19:00-19:45 Marilin Mõtlep (Eesti Orhideekaitse Klubi) „Käokeelte põnev ööelu“. Lauluväljak. Tasuta loeng.
Reede, 28. juuni
17:30-18:00 Tiiu Kull (Eesti Orhideekaitse Klubi) „Aasta orhidee vööthuul-sõrmkäpp“. Lauluväljak. Tasuta loeng.
18:00-18:45 Forest Film Studio „The life of the forest. Orchids.“. Lauluväljak. Tasuta Poola orhideefilm eestikeelsete subtiitritega.
20:00-21:00 Pärimusmuusiku Kulno Malva akustiline kontsert rahvapillidel. Puisniit. 12 EUR. Osta pilet Fientas
23:00-01:30 Kadri Aller (MTÜ Oma Retked, Eesti Orhideekaitse Klubi) „Ööviiulid ja tondijutud“. Retk algusega Keila Terviseradade parklast. 10 EUR. Osta pilet Fientas
Laupäev, 29. juuni
10:00-10:45 Christel Rose Bachmann (Keskkonnaagentuur) „Vabatahtlik seire ja riikliku seire toetamine“. Puisniit. Tasuta loeng-töötuba.
11:00-14:00 Olev Abner (Eesti Orhideekaitse Klubi), käpaliste liigiõppe retk. Puisniit. 10 EUR. Osta pilet Fientas
16:00-18:30 Ylle Ottokar „Kuidas joonistada orhideesid“. Puisniit. Töötuba täiskasvanutele, 10 EUR. Osta pilet Fientas
16:00-17:00, 17:00-18:00, 18:00-19:00 Dagmar Adler, orhidee-teemaline joonistamine-
meisterdamine lastele (alates 7. eluaastast). Lauluväljak. Tasuta, kuid vajalik on eelregistreerimine: https://forms.gle/CXXBQHsL1Yt5Uwdt6
19:00-19:45 Forest Film Studio „The life of the forest. Orchids.“. Lauluväljak. Tasuta Poola orhideefilm eestikeelsete subtiitritega.
23:00-01:30 Kadri Aller (MTÜ Oma Retked, Eesti Orhideekaitse Klubi) „Ööviiulid ja tondijutud“. Retk algusega Keila Terviseradade parklast. 10 EUR. Osta pilet Fientas
Pühapäev, 30. juuni
10:00-11:45 Meelis Suurkaev „Kuidas pildistada orhideesid?“. Puisniit. Töötuba, 10 EUR. Osta pilet Fientas
10:00-13:00 Olev Abner (Eesti Orhideekaitse Klubi), käpaliste liigiõppe retk. Puisniit. 10 EUR. Osta pilet Fientas
12:00-14:00 Urmas Jürivete (Eesti Lepitopteroloogide Selts), käpaliste tolmeldajate (putukate) retk. Puisniit. 10 EUR. Osta pilet Fientas
15:00-16:00 Jüri Metssalu (Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kohapärimuse Keskus)„Eesti heinamaapärimus“. Lauluväljak. Tasuta loeng.
16:00-16:30 Mall Hiiemäe „Käpaliste rahvapärimus“. Lauluväljak. Eelsalvestatud videoloeng, tasuta.
16:30-17:00 Keila Orhideepäevade lõpetamine. Lauluväljak. Tasuta.
Toimumiskohtade kaart
Esinejad
Christel Rose Bachmann
Loomaökoloogina tuleb mul igapäevaselt kokku puutuda nii loomade, kui ka nende elukeskkonnas toimuvate muutuste ja interaktsioonidega. Vahel võib aga juhtuda, et mingi objekti uurimiseks vajaminevaid andmeid on väga vähe või pole üldse. Vabatahtlike poolt kogutud andmed on hindamatuks täienduseks riiklikule või teadustöö raames tehtavale seirele. Keskkonnaagentuuri vabatahtliku seire koordinaatorina organiseerin erinevaid vabatahtliku seire projekte ning aitan tõsta keskkonnateadlikkust loodusvaatlejate seas.
Ettekandes räägin lähemalt vabatahtlikust seirest ja harrastusteadusest Eestis. Vaatame, kuidas loodushuviliste vaatlused aitavad täiendada riiklikku seiret ning miks iga loodusvaatlus on omamoodi oluline. Tutvume loodusvaatluste nutirakendusega ning sisestame leitud orhideeliike loodusvaatluste andmebaasi.
Jüri Metssalu
… on ajaloolane ja kohapärimuse koguja. Ta töötab Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivis ja Eesti Kohapärimuse Keskuses. Viimastel aastatel on ta tegelenud pärandiuuringutega keskkonnakaitse kontekstis. Tänavu on valmimas Jüri Metssalu uuring 10 Eesti puisniidu vaimsest kultuuripärandist. Loengus kõneleb ta eesti heinamaapärimusest üldiselt: näiteks heinateoga ühenduses olevatest uskumustest ja kommetest, ilma ja saagi ennustamisest, tagumikku sügavast vanapaganast, müstilisest maarjaheinast ehk heina emast, toitudest ja riietusest heinateol ja ka kõikjal hästituntud heinamaaromantikast. Ühtlasi jagab ta huvitavamaid leide värskest puisniitude uuringust.
Kadri Aller
Olen 2017. aastast alates korraldanud Keilas loodus- ja pärimusmatku, sealhulgas ka orhideeretki, MTÜ Oma Retked alt. Sellest kasvaski välja idee korraldada Keila Orhideepäevad, sest meie armsas väikelinnas on ju nii-nii palju ägedat loodust, mida tahaks inimestele näidata ja tutvustada. Sestap kutsusin appi sõbrad-tuttavad nii Eesti Orhideekaitse Klubist, mille liige olen 2020. aastast, kui ka teistest organisatsioonidest, et ürituse programm saaks võimalikult mitmekesine ja kaasahaarav. Lisaks ürituse korraldaja rollile viin huvilised ka põnevale ööretkele: nimelt tondijuttude saatel hurmavaid ööviiuleid nuusutama. Seda imelist lõhna saab nautida vaid paaril nädalal aastas – ära maga maha!
Kulno Malva
… on aktiivselt tegutsev akordionist, helilooja ja pärimusmuusik. Lisaks sooloprojektile mängib ta erinevates kooslustes: Lepaseree, Folksell, Hajameelsed Kunznikud, Duo Malva&Priks. Kulno ütleb enda kohta: “Ma otsin oma soundi (helikeelt) ja nägu, ei taha käia juba käidud teed, vaid tallata ise sisse üks rada oma muusikapõllul, olgu aineseks siis päritud laul või endakirjutatud muusika.” Keila Orhideepäevade raames toimub puisniidul Kulno akustiline kontsert, kus saab nautida akordioni, torupilli ja karmoška helisid.
Marilin Mõtlep
Olen Orhideekaitse Klubi liige ning endine maaülikooli nooremteadur ja doktorant. Alates bakalaureusetööst kuni doktorantuurini välja keskendusin käokeeltele, täpsemalt, uurisin kahe liigi tolmeldamissüsteemi ja hübridiseerumist.
Ettekandes räägin käokeelte looduslikust tolmeldamisest ja uurimusest, kus kunstlikult kahte käokeele liiki ristasime ja lisaks looduses õietolmu värvimise abil selle liikidevahelist liikumist täheldasime.
Meelis Suurkaev
Kui oma 7a tütrelt küsisin, et milline ma olen, siis esimesed kolm iseloomustavat sõna olid: tark, rumal, naljakas… See on hea kui sind targaks peetakse ja ise samas tead kui rumal sa oled, see ongi naljakas.
Looduses on hea olla! Loodus on aus! Üle poole oma elust käisin metsas, kus oli salapärane ja teistmoodi olemine. Märkamatult saabus metsas aeg, kus soovisin juba teada saada, kes mind ümbritsevad? Mis nende nimed on? Miks nad siin on? Need küsimused pole otsa saanud. Ja võib olla ei ole vajagi kõike teada, et jääks kestma naljakalt rumala inimese tunne, selles salapärases looduses.
Esimese fotoaparaadi sain lapsepõlves kui kolhoosipõllul, kõplamisega, teenitud raha eest kaamera ostsin. Nüüd olen fotograafiaga tegelenud juba aastakümneid ja see on siiani mulle meeldinud. Pildistamine aitab keskenduda ja tähele panna looduse detaile. Ja rõõm on seda ka teistega jagada!
Olev Abner
Puittaimede ja orhideeuurija. Olen Eesti Orhideekaitse Klubi liige alates 1988. aastast. Õppisin 1984–1991 Eesti Maaülikoolis (Eesti Põllumajanduse Akadeemias, Eesti Põllumajanduse Ülikoolis); lõpetasin metsandusteaduskonna metsanduse eriala kaitstes diplomitöö “Käpaliste (Orchidaceae) kasvukohatingimused ja levik Tapa leiukohas” pöörates töös peamiselt tähelepanu käpaliste ja nende kasvukohatingimuste vahelistele suhetele. 1994. a. õppisin Saksamaal 6 kuud Rahvusvahelises Looduskaitseakadeemias (Internationale Naturschutzakademie) looduskaitset ja põhirõhk oli ohustatud taimedel.
Põhitöö on alates 1991. a. kuni tänaseni Tallinna Botaanikaaias seotud puittaimedega ja praegune ametinimetus on peadendroloog. Olen õpetanud erinevates ameti- ja kõrgkoolides dendroloogiat (Jäneda Õppe- ja Nõuandekeskus, TTÜ = TalTech, EKA, Kopli Ametikool) ja linnahaljastust või kultuurtaimestikku (EKA) ning puittaimestiku inventeerimist // hindamist (Luua Metsanduskool). Olen koos kolleegidega teostanud mitmeid puittaimede inventeerimistöid parkides, arboreetumites ja haljasaladel Tallinnas ja üle Eesti. Viimasel kümnekonnal aastal olen inventeerinud kolleegidega lisaks Tallinna rohttaimestikku, erinevaid kaitsealasid ja kaitsealuste taimede kasvupaiku.
Tiiu Kull
… on botaanik ja orhideeuurija, Eesti maaülikooli emeriitprofessor, Eesti orhideekaitse klubi asutajaliige.
Orhideekaitse klubi on aastast 2010 valinud aasta orhideed, et liike laiemalt tutvustada ja saada täpsemat pilti liikide levikust ning pöörata tähelepanu leiukohtade kaitsmisele.
2024 aasta orhidee on vööthuul-sõrmkäpp, kes on erinevalt paljudest teistest meie kodumaistest käpalistest, levinud üle Eesti ja seega on võimalus paljudel temaga kohtuda.
Ylle Ottokar
Ylle Ottokar on Tartu kunstnik. Ta on loonud koos erinevate kogukondadega seinamaalinguid, katsetanud erinevaid materjale alates pronksist, lõpetates jää ja tulega ning loonud autoriloomingut nii paberil/lõuendil, kui digimeediumites. Praegu huvitab teda maalimine, illustratsioonid ja digitöötlus ning erinevas vormis koostööprojektid.
Ottokarile meeldib kasutada erinevaid vahendeid. Tihti alustab ta akvarellide või akrüüliga valgel paberil, liigub edasi digivahenditele. Hiljem lõuendile pirinditud versiooni meeldib talle täiendada markerite ja akrüüliga nii, et igal pildil on oma väike kiiks või meeleolu juures.
Keila Orhideepäevasid korraldavad kolmikkoostöös Eesti Orhideekaitse Klubi, MTÜ Oma Retked ja Keila linn.
