7. juuni Paldiski poolsaarel halli käpa kaarditamine. Loe lähemalt Ööviiulnr 11 lk 34-35
Inventeeriti halli käpa leiukohti Pakri poolsaarel. Seekord ei vaadatud üle tuntud leiukohti vaid püüti leida uusi. Vaadati läbi poolsaare loopealsetel selliseid piirkondi, mis ei olnud oluliselt võsastunud ega (vähemalt kevadel, halli käpa õitsemise ajal) kõrges rohus. Leiti viis piirkonda, milles hall käpp kasvas ja õitses rikkalikult. Neilt loendati kokku üle 2 100 õitsva halli käpa. Taimed olid tugevad, kahjustamata ja õitsesid rikkalikult. Veel leidus halli käppa põõsastike servades (üksikult kasvavaid taimi) ning kohtades, millelt oli majandustegevuse tõttu pinnast kooritud ja paeklibu paljandunud või siis vaid õhukese huumuskihiga kaetud.
10.-11. juulil käpalistega tutvumine Läänemaal Taebla käpaliste püsielupaigas, Palivere allikasoos, Marimetsa hoiualal ja Läänemaa Suursoos. Loe lähemalt Ööviiulnr 11 lk 36-41
Palivere allikasoo
Kunagine suurem allikasooala Pikajalamäe jalamil, sellest Taebla jõeni. Hästi on säilinud vaid soo lääneosa. Soo kesk- ja idaosas kaudse kuivenduse järgset siirdesoostumist. Allikasool Russowi sõrmkäpp ja teised. Ühe allika ääres soohiilakas. Kõrval Pikajalamägi (jääaja Palivere staadiumi servamoodustised), käisime kuni Kaopalu karjäärini. Karjäär ja jõe kraavistamine on kuivendanud allikaid. Nägime kokku 19 kaitsealust taimeliiki.
Marimetsa lääneserva alune allikasoo
Allikasoo asub mööda kruusaseljandikku minevast Palivere-Liivi teest vahetult läänes, arvestatava kaldega nõlvakul. Kui nõlvak lõpeb, läheb soo üle tavaliseks madalsooks. Alal on üksikuid kraave, aga kraavitamise mõju pole oluline vee väljaimmitsemise tõttu kogu allikasoo alalt. Allikasoo toitub Marimetsa raba veest. Vesi voolab märjal ajal märest suures lohus asuvasse järvikusse ja immitseb sealt läbi kruusa allikasoosse. Kuival ajal toidab allikasood ainult märes ja rabapõhjast pinnasesse immitsev vesi. Läbi kruusa liikudes muutub seni happeline rabavesi lubjarikkaks. Nägime kokku 12 kaitsealust taimeliiki.
Läänemaa Suursoo lõunanurk
Läänemaa Suursoo lõunaosa kuivendusest praktiliselt mõjustamata madalsooala soosaare ja suure maa vahel. Porsa-madalsoo, kohati kergelt lubjarikas madalsoo. Ka õõtsik-madalsoona käsitletav. Madalarohulise ja mitte väga samblarikka alana ideaalne sookäpa kasvukoht. Nägime 6 kaitsealust taimeliiki. Tõnu tegeles „mädasoo“- külmaseenega (Armillariaectypa) Euroopa punase raamatu kandidaadiga, mille kohta on teada u 70 leiukohta + Eestis 3-4 leiukohta.
Taebla käpaliste püsielupaik
Asub kunagistel Kadarpiku küla puisniitudel. Ala on maaparanduse mõjuta, seal esineb vaid kunagisi labidakraave. Alal on säilunud soostuva puisniidu mosaiikne elupaigastruktuur – eri ilmelisi soolaigukesi vaheldumas soostunud niiduga, Tammiku mäe piirkonnas on aruniitu. Käisime ka Lekepealse (Laheva Leke) soo servas. Sookooslused on tinglikult sood – enamasti on turvast alla 30 cm, sageli peaaegu puudub. Soona tähistamist õigustab nendel pikk kevadine üleujutusperiood ja sellest tingitud võsastumise häiritus koos kaasneva enam-vähem sootaimestikuga. Puisniitudel on ka keevat maad – imballikalisi alasid. Vett immitseb seal vähemärgataval hulgal märjal ajal, suvel põuaga on need laigud kuivad. Puisniit on vaikselt võsastumas. Tammiku mägi puisniidu idaküljel on lähikonna kõrgeim vooreke (8,5 m ümp) mõlemal pool raudteed, seal on ka Laikmaa haud. Mäe harjal on püsinud salumets-puisniit, praegu mets. Idanõlval aru-puisniit sipelgapesadel kasvavate liivateedega ja niiskemal osal kuldkingadega. Viimaseks kohaks seal oli Alba karstijärvik. Karstijärve ääres kuldkinga. Sellest põhja pool Õpsepa männik – paekühmul olev loomets koos üleminekutega viljakamale. Seal metsa all ka kunagise paemurru jäljed. Nägime kokku 19 kaitsealust taimeliiki.