- 18. juuni Männiku karjäär
- Matkasime Männiku karjääri äärealadel, et otsida erinevates kasvukohatüüpides käpalisi. Teejuhiks oli Olev Abner. Nägime hall käppa (ära õitsenud), balti sõrmkäppa, kahkjaspunane sõrmkäppa, vööthuul-sõrmkäppa, suurt käopõlle, kahelehist käokeelt, rohekat käokeelt, soo-neiuvaipa, laialehist neiuvaipa, tumepunast neiuvaipa, ainulehist sookäppa, roomavat öövilget. Imestust tekitasid suure käopõlle, balti sõrmkäpa ja käokeelte platsid ning silmatorkava kõrgusega käpalised (balti sõrmkäpp 73 cm, kahelehine käokeel 80 cm, õitsemist alustav ainulehine sookäpp 26,5 cm).
- 8.-10. juuli Nõva kant
Väljasõidu esimene peatuskoht oli Kolviku järve äärne orhideede püsielupaik. Sealsest allikasoost otsisime ainulehist soovalku, keda küll ei leidnud. Leidsime soost soohiilakat, kärbesõit ja huvitava õiega vööthuul-sõrmkäppa. Edasi viis teekond Keibu lahe äärde, kus karjäär üllatas meid hariliku käoraamatu väljaga. Nende hulgas ka valgeid vorme. Teisel päeval külastasime Lepaaugu järve ümbrust ja Peraküla nõmmemetsi. Päev algaski viljades kõdu-koralljuurte leiuga. Nägime veel rohekat ja kahelehist käokeelt, kuradi- ja vööthuul-sõrmkäppa. Nõmmemetsas alustas õitsemist roomav öövilge. Põnevad olid ka soised kohad luidestiku vahel. Punetav huulheinte vaip pakkus meeliülendavat vaatepilti. Teisal aga suhteliselt ilmetu, kuid haruldane tume nokkhein. Luidetel nägime ka pruunikat pesajuurt, suurt käopõlle ning kõikjal teeservades tumepunast neiuvaipa. Viimane päev algas huvitava allikasooga Veskijõe ümbruses. Otsisime russowi sõrmkäppa, aga leidsime talle lisaks veel ainulehist soovalku, kärbesõit, soohiilakat, soo-neiuvaipa ja muidki sootaimi. Siirdusime edasi Veskijärve lähistele, kus nägime kunagistel põlengualadel laialdasi haruldase nõmmloa kogumikke. See suvine orhideeretk lõppes Tänavjärve ääres, kus sai imetleda vesilobeeliat.