Без рубрики

• 27.mai – 3. juuni Sloveenia
• 27. maist kuni 3. juunini toimus klubi sõit Sloveeniasse. Sellel osales 14 inimest. Sõidu sisulise osaga tegeles Tiiu Kull, kellel oli eelnevaid sidemeid Sloveenia orhideeuurijatega. Tänu sellele oli seal marsruut kokku pandud ning kohapeal juhendasid Andrej Seliškar ja Branko Dolinar. Sõidu ja majutuse korraldas Ester Valdvee läbi reisifirma Carlson Wagonlit Travel. Sõidu tarvis tegi Boris Melikyan Sloveenia käpalistest e-raamatu.
• Esimene peatus Sloveenimaal oli Vipava org. Kohtuti Andrej ja Brankoga. Kohe näitasid end ka esimesed orhideed – mesilasõisOphrys apifera, Serapias glomeraceae, püramiid-koerakäpp, hall käpp, tõmmu käpp, harilik käoraamat. Orunõlvadel kasvasid väga dekoratiivsed parukapuud (Cotinus coggygria). Põnev orhidee oli Serapias, kelle õies putukad varju otsivad ööseks või vihma eest. Niimoodi  nad tolmeldavad seda ilma nektarita orhideed. Kaunis roosakaslilla lill suurte väljadena oli illüüria kuremöõk e. gladiool, luuderohuga kaetud puude vahel asuval niiskel niidulapil kasvas kõrge orhidee Anacamptis laxiflora.
• Kõrgemale orunõlvale sõites nägime väikesel niidulapikesel kaht putukõie alamliikiOrphys holosericae ssp tetraloni ja Orphys holosericae ssp unchii.
• Järgmisel niidul üllatas lutikkäppAnacamptis coriophora, keda on seal kaks alamliiki, samuti putukõisOphrys holosericea ssp holosericea – liigile tüüpiliste tunnustega. Uuelt lagendikult leiti jälle huvitav orhidee –ilma roheliste lehtedeta Limodorum abortivum. Metsa all laiutasid lumeroosid, lagedal sügislille lehepuhmad. Käidi ka Vipava jõe allikatel, kus kasvasid hiigelsuured plaatanid.
• Teise päeval külastati Sloveenia suurimat karstijärve Cerknicko Jezero. Järve kaldal õitsesid suvised märtsikellukesedLeucojum aestivumja soisel alal kasvas Anacamptis palustris koos alsside, järvekaisli ja kahekojase palderjaniga. Huvitav oli see, et mõnd meil tavalist taime tutvustati kui suurt haruldust – Sloveenias leidub näiteks vahelmist vesihernest ainult paaris kohas ja hundipaju kasvavat ainult siin, Cerknicko järve ääres.
• Edasi viis teekond platoole, mida kutsutakse Sloveenia Siberiks tema jahedama kliima tõttu – ikkagi ~800 m üle merepinna. Siin olid käokeeled alles õitsele puhkemata ja mõnede taimede õied kandsid külmanäpistuse jälgi. Orhideedest üllatasid poolkeraja õisikugaTraunsteinera globosa, Cephalanthera damasonicum, Neotinea tridentata, Orchis masculasubsp. speciosa e. lõuna-jumalakäpp, mida ka Lõuna-Eestist võib leida. Niidul kasvas huvitav tumedate õitega kurekell Aquilegia nigricans.
• Kui platool oli kevad, siis orgudes algas juba heinategu. Tulikatest kollasel väljal sai enne mahaniitmist imetleda veelAnacamptis palustrisealamliiki ssp elegans. See oli ka sibullille aas-silla – lillakassiniste õitega Scillalitardierei kõige läänepoolsem elupaik.
• Kolmas päev algas Sloveenia kuulsate Postoijna koobaste külastusega. Päeva teisel poolel tehti retk Sneêniki mäele. Lisaks pöögimetsale nähti mitmeid huvitavaid taimeliike nende hulgas ka rohe-raunjalga.
• Järgmisel päeval jõuti Aadria mere rannikule Izolasse. Ranna ääres kasvasid tuttavad taimed – verev kurereha, rand-teeleht, niidu-asparhernes. Veidi kaugemal rannikust jälle mäenõlvadel kuivad niidud huvitavate orhideedega. Sel päeval siis lisandus meie leidude hulka uus lutikkäpa alamliik – Anacamptis coriophorasubsp.fragrans. Lisaks rohkelt püramiid-koerakäppa, põnev kitsekeelHimantoglossum adriaticum, juba õitsenud Orchis purpurea, Ophrys holocericea subsp. untchjii, Ophrys apifera albiino vorm, Limodorum abortivum, Serapias, harilik käoraamat, Epipactis helleborine subsp. orbicularis, Ophrys apifera roosa vorm. Kasvamas nähti  ka veidi iseäralikku kukeharja Sedum sexangulare, kivi-kurereha, kobarhüatsinti, linnupiima (Ornithogalum pyrenaicum), huvitavat kõrrelist torupead (Aegilops geniculata) ja lillade õitega sealõuarohtu. Säravkollaste õitega luudpõõsad kasvasid nõlvadel. Mõni aasalapike oli nii tihedalt käpalisi täis, et polnud kuhugi astudagi. Põnev oli muistne kindlusküla Zazid – kitsaste tänavatega, müüride ja kivimajadega.
• Ühe mäe nõlval toimusid ka metsiku pojengi otsingud. Pojeng oli muidugi ära õitsenud, aga kandis rohkelt poolvalmis seemnekupraid.
• Esimest juunikuu päeva alustati Pokljuka platool Triglau rahvuspargis väikese mäkkeronimisega. Retk algas hämarast kuusikust, kus samblane metsaalune oli täis karstilohke. Seal kasvas viie lehega ussilakk(Paris pentafolia), Homogyne alpina, kollaste õitega kuldkannike ja mitmeid emajuure liike.
• Teel mäkke leidus rohekat õõskeelt, pisiputke(Hacquetia epipactis),talbjat kivirikku (Saxifraga cuneifolia), püramiidjat akakapsast. Tõusti 1700 meetri kõrgusele lootuses leida veel mõnda orhideed nagu Nigritella. Aeg aga oli nende jaoks veel liiga varajane.
• Päeva teises pooles külastati sood, kus puurindes olid mägimännid. Mägimändide all jõhvikas ja turbasammal koos väikese käopõllega. Tee servas aga kasvas kõdu-koralljuur. Järgmine soolaik üllatas ´´segaste“ sõrmkäppadega, mis võinuksid olla vööthuul-sõrmkäpad. Päeva lõpuks vaadeldi nn raba vaatlustornist. Turbasamblane, aga Eestimaa raba küll ei meenuta. Sellele minek oli keelatud, et mitte ala tallata ja sinna ümbritsevalt alalt jalataldadega lubjarikast tolmu kanda.
• Käidi ka imeilusa Bledi mägijärve ääres ja imetleti vägevaid vaateid lossidele, kaljudele ja helesinisele järveveele.
• Viimasel päeval sõideti Kranijst mägedesse Austria piiri poole. Mäetipud olid siin juba lumised, kõige kõrgem tipp Grintoveè ulatub 2558 meetrini. Jezersko küla lähedalt ~ 1500  m kõrgusel alustati retke mööda märgistatud matkarada kõrgemale, et alpitaimedega tutvust teha. Orhideesid siin liigiliselt palju ei leidunud kuid see-eest oli terve pöögimetsa alune kaetud lopsakate kuldkingapuhmastega. Kõrguse kasvades tuli hulk põnevaid taimeleide. Raja ääres leidus elulõnga(Clematis alpina), rohe-raunjalga, selaginelli, paas-kolmissõnajalga, kilpoblikat, alpikanni (Cyclamen purpurascens). Kõrgemal kasvasid nulud ja lehised, rohttaimestik aga oli tõeline alpitaimede kollektsioon – drüüas, eerika (Erica carnea), Daphne cneorum, südajas keraslill (Globularia cordifolia), alpi võipätakas. Väga põnev oli punaste või valgete õite ja kollase südamikuga kirburohu liik Polygala  chamaebuxus.
• Päev lõppes uuesti tasandikul, Kranij lähedal, matkaga metsa, kus kasvas pööke ja mände, nende all aga rohkesti roodjalga (Blechnum spicant) tumerohelisel karusamblavaibal.
• Üle mitmekümne aasta leiti 2016. aastal ka Eestist tähk-roodjalg.
• Kirjutasid
• Tiina Neljandik
• Sirje Azarov

• 10.-11. juuni Lahemaa
• Ekskursiooni plaanisime juuni algusse, et tähelepanu pöörata just Lahemaa käpaliste kevad-suvistele liikidele, esmajoones kõdu-koralljuurele, aga ka neile paarile kuldkinga kasvukohale, mis rahvuspargist leidnud oleme. Tahtsime vaadata ka erinevaid taimekooslusi ja elupaiku – loopealset, pangametsa, allikasood, rannikut, männikuid-kuusikuid muidugi ka. Jahe kevad mängis meile natuke vingerpussi, sest paljude taimede areng oli tavapärase aastaga võrreldes maha jäänud. Samas kõdu-koralljuure ja kuldkinga vaatlemiseks oli just ideaalne aeg.Alustasime Muuksi kandist. Esimese kohana külastasime Hundikangruid – Eesti suurimat kivikirstkalmete kalmevälja. Siinsel väga õhukese paepealse mullaga alvaril õitsesid rikkalikult metsülased ja muulukad, huvi pakkus veel õitsev lood-ristirohi (Senecio integrifolius). Kadakate vahel kasvas suurt käopõlle, mis seal varjulises kohas küll veel ei õitsenud.
  Juminda poolsaare jalamil kõdusoos oli plaanis teha väike inventuur kõdu-koralljuure kasvukohas. Teel peatusime Pudisoo bussipeatuse lähedal, et teisi järele oodata. Juhuslik peatuspaik pakkus välja kaks huvitavat taimeliiki – äraõitsenud aas-karukell seemnetuttidega ja täpiline iminõges (Lamium maculatum). Kõdu-koralljuure varem teada olevas kraavidega piiratud kohas kõdusoometsas loendasime 36 õitsvat taime, veidi kaugemal hajusalt veel 22. Suur üllatus oli aga täiesti uue kasvukoha leidmine vanasse leiupaika viiva tee ääres, kus teest vasakul loendasime 83 ja paremal 59 kõdu-koralljuurt.
  Edasi peatusime Kolga lahe ääres Tsitre vanas suvitusmõisa pargis, kus asub Tsitre puude rada koos linnuvaatlustorniga. Tegime tutvust mereranna taimedega nagu rand-õisluht, liiv-vareskaer, merihumur, rand-seahernes, soomusalss jt.Kolga juures viis meie retk Põhja-Eesti klindile, kus oli plaanis üles otsida seni veel arvele võtmata kuldkinga kasvukoht. Lahemaal on kuldkinga vähe ja eelnevad retked olid näidanud, et näiteks algselt kavas olnud kohas Andineeme lähistel on kasvukoht nii palju muutunud – soostunud, võsastunud ja angervaksa täis kasvanud – et kuldkinga sealt enam ei leitud. Kolga klindineemikul katab klindinõlva laialehine mets, peamiselt pärnad, klindipealsel on palju sarapuud (sarapuude all ohtralt äraõitsenud käopäkki), aga ka pärna, kuuske ja haaba. Klindinõlval kasvab kohati ka rikkalikult karulauku, leidub ka pruunikat pesajuurt ja salukõdrikut.
  Kuldkinga leiukohti siinkandis teadsime tänu kohalike elanike vihjetele ja nüüd kontrollisime need üle. Lisaks eelnevalt teada olnud kuldkingapuhmale avastasid klubilised läheduses ka täiesti uue puhma 13 õiega. Klindi all heinamaa taga niiskes metsas täpsustasime veel ühe kuldkinga leiukoha. Need kolm kuldkingapuhmast on praeguseks ainukesed kindlalt fikseeritud kuldkinga kasvukohad Lahemaal.

  Käisime ka Vasaristi joastiku juures ja imetlesime Nõmmeveski lähedal tee ääres rikkalikult õitsevat mets-kuukressi. Järgmiseks peatusime vanas karjääris, kus vaatlesime Balti sõrmkäppi, mis on kehvade tingimuste tõttu eriti madalakasvulised. Ka varasematel aastatel on siin leidunud madalaid Balti sõrmkäppi. Leidsime ka vööthuul-sõrmkäppi, varase aja tõttu muidugi ainult lehti. Karjääri madalamas osas kasvas rohkesti soo-neiuvaipa, millel polnud veel õiepungi näha. Möödunud aastal ei õnnestunud neid vaadelda, kuna kogu ala oli vee all. Karjääri tee ääres lisandus nimekirja hall käpp, mis rabaserva ja tee vahel oli külma kasvukoha tõttu alles pungas. Vana karjäär on käpaliste poolest suhteliselt rikas kuid kipub kahjuks võsastuma.
  Enne Oandule jõudmist oli „kirsiks tordil“ lopsakas hall käpp otse teeäärsel kruusapeenral. Siin tee ääres ja männimetsa all kasvavad kahelehelised käokeeled olid alles õievarre „ninaotsa“ välja pistnud, kuid tundus, et neid oli vähem kui varasematel aastatel.

  Teise päeva pühendasime Oandu ümbrusele. Tegime tutvust looduskeskuse näitustega ja Taimetarga rajaga. Põhiliseks sihiks oli üle vaadata kõdu-koralljuure kasvukohad Koljaku-Oandu astangu all, Lahemaa suurima allikasoo aladel. Esialgselt plaanitud inventuur juba mitu aastat jälgitud kõdu-koralljuure populatsioonis Taadisoo-nimelisel soolapikesel jäi ära, kuna sinna oli pesitsema asunud metskurvits, keda me häirida ei tahtnud. Niisiis suundusime Oandu loodusmetsaraja piirkonda uurima. Raja ääres kasvab ka palju roomavat öövilget, nii vara nägime muidugi ainult lehti. Väikese käopõlle kasvukohta me seekord ei jõudnudki, kuna tahtsime põhitähelepanu pöörata kõdu-koralljuurele. Varasematel aastatel teada olnud kohtadest me kõdu-koralljuuri peaaegu ei leidnud, tühjad olid ka need kohad, kus 2016. aastal kasvasid hästi kõrged õitsvad taimed. Allikasoo ala oli palju märjem kui varasematel aastatel, läbi pääsemisega oli raskusi. Siiski õnnestus teada olevast kohast veidi eemal hajusalt kasvamas leida 30 õitsvat taime ja seekordsetele taimeretkedele Lahemaal väärikas punkt panna. Andmed uute kõdu-koralljuure ja kuldkinga kasvukohtade kohta Lahemaal koos koordinaatidega said hiljem edastatud liigikaitse spetsialistile, kes need andmebaasi kandis.

  • Kirjutas Tiina Neljandik
• 2. juuli Tatra org
• Keskkonnaameti tellimusel kaardistasime klubi liikmetega Tatra orus piirkonda, kus liigiandmed olid kaitstava ala moodustamise edasiseks menetluseks ebapiisavad. Kuigi jõudsime ühe päeva jooksul läbi käia ainult osa puuduliku andmestikuga piirkonnast, kogunes orhideede liigiinfot sellegipoolest märkimisväärselt palju. Ala on väga esinduslik esmajoones Russowi sõrmkäpa kasvukohana, seda liiki loendasime kokku ligi 400 taime, sh ühes madalsoolaigus sadakond taime lähestikku. II kaitsekategooria liikidest väärib märkimist ka Tartu kandis harva esinev kärbesõis (loendasime ligi 50 taime), lisaks leidus alal hajusalt soohiilakat ja siin-seal üksikuid ainulehiseid soovalke. III kaitsekategooria orhideedest olid arvukamalt esindatud soo-neiuvaip (ligi 400 taime) ja kahkjaspunane sõrmkäpp (ligi 170 taime).
• Inventuuri lõpuks kogunes meie nimekirja 13 orhideeliiki, lisaks nimetatuile veel kõdu-koralljuur, rohekas käokeel, kahelehine käokeel, suur käopõll, balti sõrmkäpp, vööthuul-sõrmkäpp ja täpiline sõrmkäpp. Keskkonnaameti poolt nimetatud liikidest jäid seekord nägemata harilik ja lõhnav käoraamat ning väike käopõll.
• Päeva lõpus juba kodu poole suundudes tegime veel ühe toreda leiu ‒ soometsas hakkasid neljas lähestikku punktis silma püsiksannika lehed. I kaitsekategooria liigina on püsiksannikas kahtlemata oluline argument ala kaitse alla võtmiseks.
• Kokkuvõttes võib Tatra orgu kaitstava ala moodustamist inventeeritud madalsoode põhjal igati põhjendatuks pidada, seda nii haruldaste taimeliikide tähelepanuväärse kontsentratsiooni kui ka väärtuslike koosluste säilitamise seisukohalt.
• Kirjutas Ulvi Selgis
• 11.-13. juuli Kihnu
• Tänavusuvine EOKK reis viis meid Pärnu maakonda kuuluvale saarele Liivi lahes – Kihnu. Sõitsime Munalaiult praamiga üle mere. Suvine Kihnu on kultuuri- ja spordiüritusterikas. Meie saabumispäeval toimus merel purjeregatt, õhtul õnnestus mõnel meist Kihnu Virvegagi kohtuda.
• Meie koduks Kihnus nendel kolmel sisutihedal päeval oli Ranniku talu Lemsi külas.  Kes meist sai magada palkelamus, kes toas, kes telgis – kõigil oli hea ja kõik olid rahul. Ilmadega meil vedas, need olid ilusad päikesepaistelised, kuigi viimasel päeval saime veidi vihma ka, ent vihmas tumepunase neiuvaiba otsimine ja leidmine oli meeliülendav! Kokku nägime neil päevil 15 käpaliste liiki.
• Esimene päev
  Suundusime sepsikasohu saare põhjaosas, ühtlasi vaatasime üle sealsed rannaniidud. Teel leidsime rohekaid käokeeli, suuri käopõllesid, kahkjaspunaseid sõrmkäppi. Hallid käpad olid jõudnud juba ära õitseda, nende lehti ja õisikuvarsi võis veel siin-seal näha. Ohoo – ja tänavuse aasta orhideed, muguljuurtki võis näha nii üksikult kui mitmekaupa. Käpaliste kõrval, sepsikapuhmikute ja lõhnava maarjaheina vahel võis näha verikireslasi lendamas. Jõudsime mereäärsele karjamaale. Teel märkasime veel soo-neiuvaipu ja soohiilakaid. Märkamata ei jäänud ka rand-õisluht ja kuuskjalg.
• Teine päev
  Ees ootas mitmetunnine rännak saare lõunaossa piki läänerannikut. Juba kaheksas nähtud orhidee – laialehine neiuvaip! Ja taas nägime rohekaid käokeeli ja kahkjaspunast sõrmkäppa. Leidsime osaliselt äraõitsenud kärbesõisi ning taas suuremate ning väiksemate kogumitena muguljuuri. Samas märkasime odalehist tihasheina, nõelohakat ja “blondi” Balti sõrmkäppa. Mere poole liikudes üle soo-neiuvaiba välja võis eemal roosatamas näha maasapi õisi. Tagasi metsa liikudes saime kirja 11-nda nähtud käplise – pruunika pesajuure. Ester nägi ka soohiilakat. Läänekaldal möödusime mitmest mõõkrohu soost. Rannikul võis näha rand-ogaputke ja vaadata meres ujuvaid luiki. . Liikusime edasi ja käisime ära Puak tuletorni juures, nii mõnigi meist ronis tuletorni tippu, et sealselt platvormilt kaunist vaadet Kihnu rannajoonele ja kogu ümbrusele nautida. Tagasiteel sai möödutud ka mitmel ruutmeetril kogumitena õitsvatest nurmnelkidest ning seejärel suundusime kodu poole. Huvilised võisid käia ka Kihnu Jõnni kunagist elukohta vaatamas.
  Õhtusöögi ajal oli ühtlasi Tiina Neljandiku õnnitlemine ja tema sünnipäeva tähistamine. Siinkohal kiidusõnad meie toiduvalmistajatele, kes nendel hommikutel ja õhtutel tervisliku ja maitsva toiduga meile kõigile mõnusat energiat lisasid.
• Kolmas päev
  Päevaplaanis oli liikuda saare keskosa metsades. Kõigepealt viis tee Kihnu kalmistut vaatama, kus teiste kõrval on ka Kihnu Jõnni viimne puhkepaik. Külastasime ka Kihnu muuseumi, mis on saanud nii värvikireva välisfassaadi, kus võis näha kõike Kihnuga seonduvat ja iseloomulikku (hülgeid, kajakaid, kalu jm). Liikusime edasi mööda varjulisi metsaaluseid ja nägime lakklehti, roheka uibulehe lehti, mõnda kuningakübarat, talvikuid ja kauni kuldkinga lehti. Tasapisi hakkas vihma sadama. Ilusa männimetsa all samblarindes oli näha valvikut (III kategooria sammal). Ja siis märkasime suuremaid ja väiksemaid tumepunase neiuvaiba kogumikke, keegi märkas vööthuul-sõrmkäppa ja kohati võis näha ka kahelehist käokeelt e ööviiulit. Öövilget otsisime, aga ei leidnud. Aga me olime paljut näinud ja elamustest tulvil ning ees ootas kodutee.
• Meil oli tore reis Kihnu, täis botaanilist tegevust käpaliste kasvukohtade otsinguil, varahommikune värskendav meri, võrratu loodus ja meie tegus seltkond. Ja me saime nii hästi ajastatud selle reisi, sest juba mõni päev hiljem korraldati Kihnus niitmistalgud (“Niidame ära !”).
• Kokkuvõtte kirjutasid Tiia Niiduviir, Riine Latserus

 

• 18. juuni Männiku karjäär
• Matkasime Männiku karjääri äärealadel, et otsida erinevates kasvukohatüüpides käpalisi. Teejuhiks oli Olev Abner. Nägime hall käppa (ära õitsenud), balti sõrmkäppa, kahkjaspunane sõrmkäppa, vööthuul-sõrmkäppa, suurt käopõlle, kahelehist käokeelt, rohekat käokeelt, soo-neiuvaipa, laialehist neiuvaipa, tumepunast neiuvaipa, ainulehist sookäppa, roomavat öövilget. Imestust tekitasid suure käopõlle, balti sõrmkäpa ja käokeelte platsid ning silmatorkava kõrgusega käpalised (balti sõrmkäpp 73 cm, kahelehine käokeel 80 cm, õitsemist alustav ainulehine sookäpp 26,5 cm).

• 8.-10. juuli Nõva kant

Väljasõidu esimene peatuskoht oli Kolviku järve äärne orhideede püsielupaik. Sealsest allikasoost otsisime ainulehist soovalku, keda küll ei leidnud. Leidsime soost soohiilakat, kärbesõit ja huvitava õiega vööthuul-sõrmkäppa. Edasi viis teekond Keibu lahe äärde, kus karjäär üllatas meid hariliku käoraamatu väljaga. Nende hulgas ka valgeid vorme. Teisel päeval  külastasime Lepaaugu  järve ümbrust ja  Peraküla  nõmmemetsi. Päev algaski viljades kõdu-koralljuurte leiuga. Nägime veel rohekat ja kahelehist käokeelt, kuradi-  ja vööthuul-sõrmkäppa. Nõmmemetsas alustas õitsemist roomav öövilge. Põnevad olid  ka  soised kohad luidestiku vahel. Punetav huulheinte vaip pakkus meeliülendavat vaatepilti. Teisal aga suhteliselt ilmetu, kuid haruldane tume nokkhein. Luidetel  nägime ka pruunikat pesajuurt, suurt käopõlle ning kõikjal teeservades tumepunast neiuvaipa. Viimane päev algas huvitava allikasooga Veskijõe ümbruses. Otsisime russowi sõrmkäppa, aga leidsime talle lisaks veel ainulehist soovalku, kärbesõit, soohiilakat, soo-neiuvaipa ja muidki sootaimi. Siirdusime edasi Veskijärve lähistele, kus nägime kunagistel põlengualadel laialdasi  haruldase nõmmloa kogumikke. See suvine orhideeretk lõppes Tänavjärve ääres, kus sai imetleda vesilobeeliat.

• 13.-14. juunil Loode-Pärnumaal
• Loode-Pärnumaal oli teejuhiks Urmas Vahur, kes on  Kurese külas maade omanik. Ta on võtnud endale südameasjaks pärandkoosluste hoidmise ja säilitamise ning kaitsealuste taimeliikide elupaikade korrastamise.
• Esimesel päeval olid huviorbiidiks Kurese küla kärbesõiealad, taastatavad loopealsed ja küla muinasajalugu. Kurese külas esimene peatuspaik oli Hiie talu, hiie põld – põlluks küntud hiis. Seekordne käpalisteretk algas seega ammustel aegadel pühaks peetud aladelt. Kuna kevad oli olnud kuiv, olid käpad madalad. Juba sai hakata kirja panema nähtud käpalisi: suur käopõll, balti sõrmkäpp, kahkjaspunane sõrmkäpp (tänavu Saksamaa aasta orhidee nagu teadis lisada Vilma Kuusk), harilik käoraamat, hall käpp. Et liikusime seekord nii muistsetel aladel, oli meie seas seekord arheoloog (Ülle), kes rääkis kaks tuhat aastat tagasi siin olnud kivikirstkalmetest.
• Edasi jõudsime Koeramäele, kus meie teejuht näitas meile lohukive (kultuskive). Siis viis tee Pakamäe muinasmaastikule – kauni kuldkinga kasvukohta. Veel 5 aastat tagasi oli siin mets, ent alade taastamine on loonud käpalistele sobivad kasvutingimused, juba oli kasvamas 5 liiki.
• Päeva viimane maiuspala oli tore väike soo – Kolinõmme soop. See  üllatas meid lisaks kahkjaspunasele sõrmkäpale ilusa soohiilaka populatsiooniga. Ööbides Oidremal tutvusime sealse hoiuala ja  jumalakäppadega.
• Teisel päeval saime kaeda Nedrema puisniidu liigirikkust. Lisaks käpalistele (8 liiki) nägime niidu-kuremõõka ja siberi võhumõõka. Siin-seal moodustas värvikaid laike lilla-kollasekirju harilik härghein. Veidi maad edasi sõites peatusime hariliku ja kuning-kuuskjala kasvukohal.
• Edasi suundusime Läänemaale Tuhu soosse, kus nägime palju kollakat sõrmkäppa ja soohiilakat. Seal oli ka soo-neiuvaipa suuremate ja väiksemate kogumikena. Vilma, kes on varasematel aastatel siin sageli käinud, väitis, et mitmekümne aastaga on tunduvalt vähenenud kollaka sõrmkäpa arvukus.
• Loe lähemalt Ööviiul nr 12 lk 25-29

• Klubi II Suvepäevad 10.-12.juulil Hiiumaal
• Eesti Orhideekaitse Klubi teised suvepäevad toimusid Hiiumaal. Klubi hiidlastest liikmete koostatud oli huvitav ja sisutihe.
• Kolmel päeval juhatasid vastuvõtjad päevilised käpaliste kasvupaikadesse Hiiu saare lõuna-, põhja- ja idaossa. Esindatud olid nii märjad ja niisked kasvupaigad, nagu õõtsiksood, liigirikkad madalsood, ajuti üleujutatavad alad laisid, kruusakarjäärid kui ka kuivad kasvupaigad, nagu palumetsad, rannavallidel kujunenud metsad ja kunagised puisniidud. Retkede jooksul õnnestus näha 21 liiki käpalisi, millele lisandusid sõrmkäppade hübriidid.
• Taimestiku koosseisult oli huvitav kinnikasvanud Kodeste järve õõtsiksoo, kus kasvas elujõuline sookäpa populatsioon. Hiiumaa punane tolmpea oli heas seisus ja asustas ebaharilikke kasvupaiku. Tilga männikus kasvasid punased tolmpead  kõrvuti mustikapuhmastega. Kõrgessaare ümbruses oli võimalik jälgida sõrmkäppade liigisisest varieeruvust ja liikidevaheliste hübriidide rohkust. Üheks lähtevanemaks võis pakkuda  ka  kohalikku lääne-sõrmkäppa. Kõrgessaares toimub lagemadalsoo taastamise katse, kus sinihelmika soost on maha raiutud puurinne. Taastatavas soos oli ohtralt kärbesõisi, soo-neiuvaipasid, harilikke käoraamatuid ja suuri käopõllesid. Toreda nimega Isabella külla teede risti rajatud RMK Kõrgessaare orhideede õpperada oli otsekui väike botaanikaaia süstemaatika-osakonna orhideeliste sugukonna peenar.
• Suvepäevade viimasel päeval Soonlepa ümbruses käisime läbi mitu madalsoo laiku ja laisi ning veendusime, et kolmest päevast jääb selgelt väheks Hiiumaa käpalistega tutvumiseks.
• Sarve poolsaarel Kristiina Hellströmi juures nägime, et teadlik karjatamine on käpaliste kasvukohtade hooldusel arvestatav võte. Loendasime karjamaadel üheksa käpaliseliiki.
• Loe lähemalt Ööviiul nr 12 lk 30-37

• 7. juuni Paldiski poolsaarel halli käpa kaarditamine. Loe lähemalt Ööviiul nr 11 lk 34-35
• Inventeeriti halli käpa leiukohti Pakri poolsaarel. Seekord ei vaadatud üle tuntud leiukohti vaid püüti leida uusi. Vaadati läbi poolsaare loopealsetel selliseid piirkondi, mis ei olnud oluliselt võsastunud ega (vähemalt kevadel, halli käpa õitsemise ajal) kõrges rohus. Leiti viis piirkonda, milles hall käpp kasvas ja õitses rikkalikult. Neilt loendati kokku üle 2 100 õitsva halli käpa. Taimed olid tugevad, kahjustamata ja õitsesid rikkalikult. Veel leidus halli käppa põõsastike servades (üksikult kasvavaid taimi) ning kohtades, millelt oli majandustegevuse tõttu pinnast kooritud ja paeklibu paljandunud või siis vaid õhukese huumuskihiga kaetud.
• 10.-11. juulil käpalistega tutvumine Läänemaal Taebla käpaliste püsielupaigas, Palivere allikasoos, Marimetsa hoiualal ja Läänemaa Suursoos. Loe lähemalt Ööviiul nr 11 lk 36-41
• Palivere allikasoo
  Kunagine suurem allikasooala Pikajalamäe jalamil, sellest Taebla jõeni. Hästi on säilinud vaid soo lääneosa. Soo kesk- ja idaosas kaudse kuivenduse järgset siirdesoostumist. Allikasool Russowi sõrmkäpp ja teised. Ühe allika ääres soohiilakas. Kõrval Pikajalamägi (jääaja Palivere staadiumi servamoodustised), käisime kuni Kaopalu karjäärini. Karjäär ja jõe kraavistamine on kuivendanud allikaid. Nägime kokku 19 kaitsealust taimeliiki.
• Marimetsa lääneserva alune allikasoo
  Allikasoo asub mööda kruusaseljandikku minevast Palivere-Liivi teest vahetult läänes, arvestatava kaldega nõlvakul. Kui nõlvak  lõpeb, läheb soo üle tavaliseks madalsooks. Alal on üksikuid kraave, aga kraavitamise mõju pole oluline vee väljaimmitsemise tõttu kogu allikasoo alalt. Allikasoo toitub Marimetsa raba veest. Vesi voolab märjal ajal märest suures lohus asuvasse järvikusse ja immitseb sealt läbi kruusa allikasoosse. Kuival ajal toidab allikasood ainult  märes ja rabapõhjast pinnasesse immitsev vesi. Läbi kruusa liikudes muutub seni happeline rabavesi lubjarikkaks. Nägime kokku 12 kaitsealust taimeliiki.
• Läänemaa Suursoo lõunanurk
  Läänemaa Suursoo lõunaosa kuivendusest praktiliselt mõjustamata madalsooala soosaare ja suure maa vahel. Porsa-madalsoo, kohati kergelt lubjarikas madalsoo. Ka õõtsik-madalsoona käsitletav. Madalarohulise ja mitte väga samblarikka alana ideaalne sookäpa kasvukoht. Nägime 6 kaitsealust taimeliiki. Tõnu tegeles „mädasoo“- külmaseenega (Armillaria ectypa) Euroopa punase raamatu kandidaadiga, mille kohta on teada u 70 leiukohta + Eestis 3-4 leiukohta.
• Taebla käpaliste püsielupaik
  Asub kunagistel Kadarpiku küla puisniitudel. Ala on maaparanduse mõjuta, seal esineb vaid kunagisi labidakraave. Alal on säilunud soostuva puisniidu mosaiikne elupaigastruktuur – eri ilmelisi soolaigukesi vaheldumas soostunud niiduga, Tammiku mäe piirkonnas on aruniitu. Käisime ka Lekepealse (Laheva Leke) soo servas. Sookooslused on tinglikult sood – enamasti on turvast alla 30 cm, sageli peaaegu puudub. Soona tähistamist õigustab nendel pikk kevadine üleujutusperiood ja sellest tingitud võsastumise häiritus koos kaasneva enam-vähem sootaimestikuga. Puisniitudel on ka keevat maad – imballikalisi alasid. Vett immitseb seal vähemärgataval hulgal märjal ajal, suvel põuaga on need laigud kuivad. Puisniit on vaikselt võsastumas. Tammiku mägi puisniidu idaküljel on lähikonna kõrgeim vooreke (8,5 m ümp) mõlemal pool raudteed, seal on ka Laikmaa haud. Mäe harjal on püsinud salumets-puisniit, praegu mets. Idanõlval aru-puisniit sipelgapesadel kasvavate liivateedega ja niiskemal osal kuldkingadega. Viimaseks kohaks seal oli Alba karstijärvik. Karstijärve ääres kuldkinga. Sellest põhja pool Õpsepa männik –  paekühmul olev loomets koos üleminekutega viljakamale. Seal metsa all ka kunagise paemurru jäljed. Nägime kokku 19 kaitsealust taimeliiki.

• 7.-9. juuni Karula rahvuspark (Valga- ja Võrumaa) – kõdu-koralljuure ja väikese käopõlle leiukohtade kontrollimine. Loe lähemalt Ööviiul nr 10 lk 5-13.
• Kõdu-koralljuurt leiti neljas külastatud kohas, kusjuures üks leiukohtadest oli täiesti uus ja esinduslik. Väikest käopõlle leiti kahes külastatud kohas, s.h ühes ca 1000 taime. Kokku registreeriti 20 kaitsealuse taimeliigi esinemine.
• 13. juuli Niitvälja, Keila (Harjumaa) – Niitvälja soo taimestiku inventuur.Loe lähemalt Ööviiul nr 10 lk 14-17.
• Niitvälja soo üllatas liigirikka taimestikuga. Kaitsealustest taimeliikidest oli kõige esinduslikumad populatsioonid lõhnaval käoraamatul ja eesti soojumikal. Kokku registreeriti 20 kaitsealuse taimeliigi esinemine.

• 1.-8. aprillil orhideematk Kreetal
• Kreeta reis “Kreeta kevadlilled ja taimed” toimus saare flooraga tutvumiseks kõige sobivamal ajal.  Nädala jooksul nähti 27 orhideeliike ja alamliike ning umbkaudu 300 muud Vahemere maade taimeliiki. Loe lähemalt Ööviiul nr 9 lk 24-32
• 16.-18. juunil Vormsi
• Klubi taimeretk Vormsil keskendus saare kirdeosa, eelkõige Diby poolsaare taimestiku uurimisele. Diby ja Rälby rannaniitudel, loo- ja lodumetsades ning järve ümbruses registreeriti 19 kaitsealuse taimeliigi (s.h 16 käpalise) kasvukohad. Loe lähemalt Ööviiul nr 9 lk 18-21
• 14.-15. juulil Õisu maastikukaitseala
• Kahepäevase väljasõidu põhieesmärgiks oli kaardistada Õisu maastikukaitseala Ariva sihtkaitsevööndis kaitsealuste taimeliikide kasvukohti ja inventeerida kauni kuldkinga kasvukohti, kuna 2010. aastal seda liiki ei leitud. Lisaks vaadati ringi ka Õisu järve ümbruses ja Õisu jõe orus.Koos kauni kuldkingaga registreeriti 13 kaitsealuse soontaime (neist 11 käpalise) ja ühe samblaliigi – sulgja õhiku kasvukohad. Loe lähemalt Ööviiul nr 9 lk 22-23

• 10.-11. juuli Raplamaa
• Kahepäevasel klubi väljasõidul tutvuti Raplamaa loometsade (ehk Raplamaa mõistes nõmmede) taimestikuga ning otsiti sobilikest kasvukohtadest tõmmut käppa. Sihtkohad:  Rangu nõmm, Vanamardi puisniit, Tõrasoo nõmm, Nõmmemetsa. Kokku kohati 24 kaitsealust taimeliiki, s.h 14 liiki käpalisi. Kaardistati kaks tõmmu käpa leiukohta. Loe lähemalt Ööviiul nr 9 lk 12-14
• 17. juuli Lääne-Virumaa, Varangu
• Ühepäevane klubi väljasõit Varangu looduskaitseala. Tutvuti käpalisterohke endise kriidikarjääri alaga ja Varangu allikasooga. Kõdusoometsas 25 aasta taguse lehitu pisikäpa leiukoha kontrollimine tulemusi ei andnud. Samas õnnestus leida uus lõhnava käoraamatu populatsioon (50 isendit). Loe lähemalt Ööviiul nr 9 lk 15-17

• Eesti Orhideekaitse Klubi suvepäevad
• 9.-11. juulil Kipi-Koovi matkakeskuses Lääne-Saaremaal
• – fotokoolitus – Urmas Tartes
• – Saaremaa punase tolmpea leiukohtade kontrollimine
• Loe lähemalt Öoviiul nr 9 lk 9-12

• 18. juuli Kõrvemaa
  Siniallika soo ja Mägede mõhnastik. Ühepäevane väljasõit. Loe lähemalt Ööviiul nr 8 lk 36
• 7.-8.juuli Osmussaar
• Kahepäevane ekspeditsioon. Osmussaarest ja sealsetest taimeharuldustest loe lähemalt Ööviiul nr 8 lk 37-38
• 19. juuni Õismäe raba
  Tallinnas, Kakumäe poolsaarel asuv Õismäe raba ühepäevane väljasõit. Loe lähemalt Ööviiul nr 8 lk 34-35
• 19. juuni Tatra org
  Ühepäevane klubi väljasõit Tartumaa ühte orhideerikkamasse piirkonda – Tatra ürgorgu. Osalesid: Toomas Hirse, Kai Rünk, Pille Kõiv, Ülle Jõgar. Eesmärk oli saada täpsem ülevaade Tatra küla läänepoolseima allikasoo orhideede ja teise kaitsealuste liikide esinemisest. Inventuuri tulemusena saame öelda, et alal kasvab kokku 12 kaitsealust taimeliiki. Neli neist kuuluvad II kaitsekategooriasse ning ülejäänud III kaitsekategooriasse. Loe lähemalt Ööviiul nr 8 lk 32-33
• 5. juuni Koiva-Mustjõe
  Ühepäevane väljasõit Lõuna-Eestis Koiva-Mustjõe maastikukaitsealale. Loe lähemalt Ööviiul nr 8 lk 31

• 7-8. juuni Usedom, Saksamaa
  T.Pikner ja R.Kurbel külastasid Usedomi saarel Saksamaa väidetava Ruthe sõrmkäpa populatsiooni.
• 14-15. juuni Otepää
  Osalejad: Toomas Hirse, Ester Valdvee, Margus Muts, Priit Voolaid, Kai Rünk, Kirke Pilvik, Tiiu Kull ja Pille Kõiv.
  Esimesel päeval tutvuti Pedajamäe külas Ahuna ja Tõuka järve vaheliste allika- ja madalsoodega.
  Leitud liigid: suur käopõll, vööthuul sõrmkäpp, soo-neiuvaip, Russowi sõrmkäpp, soovalk, balti sõrmkäpp, väike käopõll (esmaleid Otepää loodusargis, 22-ne orhideeliik), kahkjaspunane sõrmkäpp, laialehine neiuvaip, pruunikas pesajuur, kärbesõis (teine leid Otepää looduspargis), rohekas käokeel ja kõdu-koraljuur. Õhtu poole külastati ka Miti külas asuvat madalsood, mille loduses servas kasvab kuldking. See on vanim kahest teada olevast kuldkinga leiukohtast looduspargis.
  Teisel päeval liikus ekspeditsiooni rühm Palu oja ümbruses, mille käigus kaardistati taaskord hulgaliselt käpalisi. Seekord oli aga ka tegemist sisuliselt läbi uurimata kohaga. Vaid kauni kuldkinga leiukoht oli varasemalt kaardistatud.
  Leitud liigid: balti sõrmkäpp, vööthuul sõrmkäpp, suur käopõll, laialehine neiuvaip, väike käopõll, pruunikas pesajuur, kõdu-koraljuur, roomav öövilge, soovalk ja kaunis kuldking.
  Ekspeditsiooni tulemusel kaardistati suur hulk käpaliste leiukohti ning selle tulemusel joonistus välja mitmete liikide senisest laiem ja arvukam levik looduspargis. Kokku leiti 15 liiki käpalisi, neist ühel juhul oli tegemist esmaleiuga.
• 28. juuni Lääne-Saaremaa
  EOKK liikmetest olid kohal Ester Valdvee, Sirje Azarov, Tarmo Pikner, Kadri Tali, Heldi Ojaste, Maie Meius, Tiina Ojala, Mari Reitalu ja Urmas Raude, lisaks noor orhideehuviline Samuli Martin koos ema Merike Salu ja venna Sander Johann Saluga ning saarlastest orhideehuvilised Anne Pruul ja Inge Raie.
  Peamine eesmärk oli külastada saaremaa sõrmkäppa (Dactylorhiza osiliensis), kokku kohati 16 liiki käpalisi.