Uudised

Karksi valla kultuurikeskuse II korruse fuajees on 1. augustist kuni 31. augustini üleval Eesti Orhideekaitse Klubi fotonäitus “Orhideed Eestimaa looduses”.

Orhideefestival „Märka lille!“ toimub 23.-29.juunini Vilsandi Rahvuspargi piirkonnas Saaremaal. Vaata orhideefestivali kava siit.

Festivali eesmärgiks on teavitada üldsust Eesti looduse ühest omapärasemast botaanilisest kooslusest – looduslikest orhideedest ning suunata Vilsandi RP külastajad neid lilli märkama ja hoidma juhtides tähelepanu looduslike orhideede liigirikkusele meie looduses ja kultuuripärandis. Samas loodavad korraldajad kutsuda Orhideefestivali raames uusi külastajad avastama Vilsandi Rahvusparki ja Saaremaa läänerannikut ning piirkonnas pakutavaid puhkusevõimalusi.

Piirkonna ettevõtjaid ja kogukondi ühendav festival annab külastajaile võimaluse tutvuda rahvuspargi väärtustega läbi mitmekülgse festivaliprogrammi. Nädala jooksul toimuvad giidiga orhideeretked, loengutel esinevad nimekad Eesti orhideetundjad, töötubades õpetatakse loodust märkama ja jäädvustama, toimuvad merematkad Vilsandi RP saarestikus. Õhtuid sisustab vaheldusrikas kontserdiprogramm.

Festivali korraldamisel annavad oma panuse töötubade ja orhideeretke juhtidena, loenguga või näitustega ka Eesti Orhideekaitse Klubi liikmed Tiiu Kull, Mari Reitalu, Triin Reitalu, Tarmo Pikner, Maie Meius, Tiina Ojala, Agnes Heinla, Tõnu Tamm ja Rainar Kurbel.

Neljapäeval, 22. mail kell 18.00 ootab Eesti Loodusmuuseum kõiki loodushuvilisi Öökulli akadeemia loodusõhtule, kus orhideede- ja puudeuurija ning orhideekaitse klubi liige Olev Abner räägib teemal „Inimlembid ja inimpõlgurid käpaliste hulgas“.

Millest tuleb juttu? Maikuu on Eestis orhideede hooaja algus. Et vahetult kohtuda kodumaiste orhideede ehk käpalistega, tuleb teada nende kasvupaiku. Kuigi paljud meie käpalised on tugevalt seotud seentega ja valivad eluks kindlatele tingimustele vastavad paigad, ei pelga kõik neist inimese asustust. Mõningad liigid elavad ka linnas kasutades inimese tekitatud pinnavorme ja kohale toodud substraati. Nii võib koduaeda sattuda suur käopõll, aga ka laialehine neiuvaip. Pikemat aega arendust ootava vundamendiaugu võib hõivata balti sõrmkäpp. Seosed inimesega on käpalistel siiski keerulised ja olenevad maakasutusest.

Eesti Orhideekaitse Klubi on tänavuse, 2014. aasta kuulutanud  halli käpa aastaks ja soovib seoses sellega leida uusi ning täpsustada teadaolevaid käpaliste, eelkõige aga halli käpa leiukohti Eestis.
Eesti Loodusmuuseum koostöös Eesti Orhideekaitse Klubi ja Loodusvaatluste andmebaasiga (LVA) kutsub üles nii õpilasi, õpetajaid kui ka kõiki teisi loodusesõpru otsima Eesti loodusest halli käppa.Taimed õitsevad mais-juunis, seega on just õige aeg nendega veidi lähemalt tutvust teha ning oma käike loodusesse planeerima hakata.
Halli käpa tööjuhend ja tööleht on leitav siit.

Lisainfo: Jana-Maria Habicht, Eesti Loodusmuuseumi botaanik-kuraator, Eesti Orhideekaitse Klubi juhatuse liige, e-post: jana-maria.habicht[ät]loodusmuuseum.ee,
tel: 6603 327.

Tallinna Botaanikaaia palmimajas on koos traditsioonilise orhideenäitusega avatud fotonäitus Vahemere orhideedest. Materjal pärineb Rainar Kurbeli ja Toomas Hirse Kreeka ja Türgi orhideematkadelt. Botaanikaaia palmimaja suutis majutada 43 pilti, meil esinevaid liike nende hulgas näha ei saa. Näituse külastamiseks on aega terve märtsikuu.

Eesti Orhideekaitse Klubi (EOKK) valis aasta orhidee 2014, kelleks on hall käpp (Orchis militaris).

Ühena kõigist Eestis kasvavatest orhideedest ehk käpalistest kuulub ka hall käpp 1983. aastast riikliku looduskaitse alla.

Viimastel kümnenditel on selle III kaitsekategooriasse kuuluva käpalise arvukus vähenenud kasvukohtade hävimise tõttu. Muuhulgas ohustab halli käppa ning ka mitmeid teisi kodumaiseid orhideeliike lilledena vaasi korjamine.

Hall käpp on lubjalembene taim. Tema peamisteks kasvukohtadeks on loopealsed, niidud,kadastikud ja puisniidud, aga ka tee- ja kraaviperved ning isegi mahajäetud karjäärid. Hall käpp õitseb mai lõpust jaanipäevani, ilmast ja kasvukohast sõltuvalt võib tema mehikese-kujulisi õisi näha umbes nädala jagu.

Eestis on hall käpp küllaltki arvukas lääneosas ja saartel, Põhja-Eestis leidub teda märksavähem, Kesk-, Ida- ja Lõuna-Eestis kuulub aga juba haruldaste liikide hulka.

Orhideefestival “Märka lille!” toimub 25.–30.juunini Vilsandi rahvuspargis Saaremaal. Festivali eesmärk on teavitada üldsust Eesti looduse ühest omapärasemast botaanilisest kooslusest – looduslikest orhideedest ning suunata Vilsandi RP külastajaid neid lilli märkama ja hoidma, juhtides tähelepanu looduslike orhideede liigirikkusele ja omapärale meie looduses ja kultuuripärandis.

 

10. mail andis keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus Eesti Loodusmuuseumis looduskaitsekuud avades üle Eesti looduskaitsemärgid. Looduskaitsemärgi sai ka meie klubikaaslane Maie Jeeser, keda tunnustatakse pikaajalise ja tulemusliku tegevuse eest Hiiumaa looduse hoidmisel ja kaitse korraldamisel. Maie Jeeser, kes tänavu tähistab oma 70. juubelit, on Hiiumaal looduskaitsevaldkonnas aktiivselt tegev olnud üle 40 aasta. Seda  nii looduskaitseametnikuna kui erinevate huviühenduste liikmena. Praeguses Hiiumaa looduskaitsepildis on selgelt näha tema  tegevuse jälgi, olgu nendeks siis võitlus kiviaedade, suurte puude või haruldaste taimeliikide säilitamise pärast. Samuti oli võtmeisikuks saare kaitsealade võrgustiku kujundamisel.
(Keskkonnaministeerium)

Lillekaupluse Õis ja Saaremaa Kaubamaja algatusel toimus 2. märtsil kaubamaja ruumides orhideepäev. Päeva avaesineja oli meie klubikaaslane Tarmo Pikner, kes slaidide vahendusel tutvustas huvilistele meie kodumaiseid orhideeliike ja hiljem jagas soovijatele autogramme oma vastsesse orhideeraamatusse, mida kohapealt osta sai. Edasi toimus tubaste orhideede laiendatud näitusmüük ja kohalikud orhideekasvatajad jagasid huvilistele oma asjatundlikke näpunäiteid. Päeva aitasid organiseerida Eesti Looduskaitse Seltsi Saaremaa osakond ja meie klubi „saarlased“.  Ürituse jätkuna korraldasid Kodukandi ja Looduskaitse Seltsi kohalikud üksused bussitäiele saarlastele 3. märtsil ekskursiooni Tallinna botaanikaaia orhideenäitusele. Külastati ka aianduskeskust Hansaplant ja nii mõnigi asjaarmastajast orhideekasvataja sai selle reisi tulemusena oma kodust kollektsiooni täiendada.

Mari Reitalu

Kõdu-koralljuur on üks Eesti kolmest käpaliseliigist, kellel puuduvad rohelised lehed ja kes kogu elutsükli jooksul sõltub seensümbiondist e on seentoiduline. Tegelikult on seen põhiliselt toidu transportija, sest teises otsas on seenehüüfid seotud fotosünteesiva puuga. Kõdu-koralljuur on oma nime saanud risoomi iseäraliku kuju tõttu, mis tõesti meenutab tihedat põimunud koralli. Maapealse varre kasvatab ta vaid siis, kui õitseb.  10-20 cm kõrgune vars on habras ja lehtedeta. Mais või juuni I poolel puhkevad kõdu-koralljuurel 2-12 mõne millimeetri suurust kollakat-rohekat õit, mille valkjal huulel on üksikud punased täpid. Viljumise korral võib suve teisel poolel märgata koralljuure longus viljadega varsi.

Kõdu-koralljuur kasvab märgades metsades ja põõsastikes ning soodes. Talle sobivad ka ojade ja järvede järsud kaldad otse veepiiri lähedal. Kõdu-koralljuur on levinud kogu põhja-parasvöötmes, Eestis esineb ta hajusalt kogu territooriumil.

Leiukohtade andmeid  saab sisestada loodusvaatluste andmebaasi (LVA) http://loodus.keskkonnainfo.ee/lva/LVA.aspx?page=lvadb