Uudised

Eesti Orhideekaitse Klubi (EOKK) valis aasta orhidee 2014, kelleks on hall käpp (Orchis militaris).

Ühena kõigist Eestis kasvavatest orhideedest ehk käpalistest kuulub ka hall käpp 1983. aastast riikliku looduskaitse alla.

Viimastel kümnenditel on selle III kaitsekategooriasse kuuluva käpalise arvukus vähenenud kasvukohtade hävimise tõttu. Muuhulgas ohustab halli käppa ning ka mitmeid teisi kodumaiseid orhideeliike lilledena vaasi korjamine.

Hall käpp on lubjalembene taim. Tema peamisteks kasvukohtadeks on loopealsed, niidud,kadastikud ja puisniidud, aga ka tee- ja kraaviperved ning isegi mahajäetud karjäärid. Hall käpp õitseb mai lõpust jaanipäevani, ilmast ja kasvukohast sõltuvalt võib tema mehikese-kujulisi õisi näha umbes nädala jagu.

Eestis on hall käpp küllaltki arvukas lääneosas ja saartel, Põhja-Eestis leidub teda märksavähem, Kesk-, Ida- ja Lõuna-Eestis kuulub aga juba haruldaste liikide hulka.

Orhideefestival “Märka lille!” toimub 25.–30.juunini Vilsandi rahvuspargis Saaremaal. Festivali eesmärk on teavitada üldsust Eesti looduse ühest omapärasemast botaanilisest kooslusest – looduslikest orhideedest ning suunata Vilsandi RP külastajaid neid lilli märkama ja hoidma, juhtides tähelepanu looduslike orhideede liigirikkusele ja omapärale meie looduses ja kultuuripärandis.

 

10. mail andis keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus Eesti Loodusmuuseumis looduskaitsekuud avades üle Eesti looduskaitsemärgid. Looduskaitsemärgi sai ka meie klubikaaslane Maie Jeeser, keda tunnustatakse pikaajalise ja tulemusliku tegevuse eest Hiiumaa looduse hoidmisel ja kaitse korraldamisel. Maie Jeeser, kes tänavu tähistab oma 70. juubelit, on Hiiumaal looduskaitsevaldkonnas aktiivselt tegev olnud üle 40 aasta. Seda  nii looduskaitseametnikuna kui erinevate huviühenduste liikmena. Praeguses Hiiumaa looduskaitsepildis on selgelt näha tema  tegevuse jälgi, olgu nendeks siis võitlus kiviaedade, suurte puude või haruldaste taimeliikide säilitamise pärast. Samuti oli võtmeisikuks saare kaitsealade võrgustiku kujundamisel.
(Keskkonnaministeerium)

Lillekaupluse Õis ja Saaremaa Kaubamaja algatusel toimus 2. märtsil kaubamaja ruumides orhideepäev. Päeva avaesineja oli meie klubikaaslane Tarmo Pikner, kes slaidide vahendusel tutvustas huvilistele meie kodumaiseid orhideeliike ja hiljem jagas soovijatele autogramme oma vastsesse orhideeraamatusse, mida kohapealt osta sai. Edasi toimus tubaste orhideede laiendatud näitusmüük ja kohalikud orhideekasvatajad jagasid huvilistele oma asjatundlikke näpunäiteid. Päeva aitasid organiseerida Eesti Looduskaitse Seltsi Saaremaa osakond ja meie klubi „saarlased“.  Ürituse jätkuna korraldasid Kodukandi ja Looduskaitse Seltsi kohalikud üksused bussitäiele saarlastele 3. märtsil ekskursiooni Tallinna botaanikaaia orhideenäitusele. Külastati ka aianduskeskust Hansaplant ja nii mõnigi asjaarmastajast orhideekasvataja sai selle reisi tulemusena oma kodust kollektsiooni täiendada.

Mari Reitalu

Kõdu-koralljuur on üks Eesti kolmest käpaliseliigist, kellel puuduvad rohelised lehed ja kes kogu elutsükli jooksul sõltub seensümbiondist e on seentoiduline. Tegelikult on seen põhiliselt toidu transportija, sest teises otsas on seenehüüfid seotud fotosünteesiva puuga. Kõdu-koralljuur on oma nime saanud risoomi iseäraliku kuju tõttu, mis tõesti meenutab tihedat põimunud koralli. Maapealse varre kasvatab ta vaid siis, kui õitseb.  10-20 cm kõrgune vars on habras ja lehtedeta. Mais või juuni I poolel puhkevad kõdu-koralljuurel 2-12 mõne millimeetri suurust kollakat-rohekat õit, mille valkjal huulel on üksikud punased täpid. Viljumise korral võib suve teisel poolel märgata koralljuure longus viljadega varsi.

Kõdu-koralljuur kasvab märgades metsades ja põõsastikes ning soodes. Talle sobivad ka ojade ja järvede järsud kaldad otse veepiiri lähedal. Kõdu-koralljuur on levinud kogu põhja-parasvöötmes, Eestis esineb ta hajusalt kogu territooriumil.

Leiukohtade andmeid  saab sisestada loodusvaatluste andmebaasi (LVA) http://loodus.keskkonnainfo.ee/lva/LVA.aspx?page=lvadb