Soo-neiuvaip (Epipactis palustris)

ENG – Marsh Helleborine, RU – Дремлик болотный

Fotode autor: 1, 4 – 8 Jaak Neljandik, 2-3 Arto-Randel Servet

Iseloomulikud tunnused:

Kõrgus: 20-50 cm.

Lehed süstjad, enamasti pikalt teravnevad.

Õisik hõre, 4-18 (26) õiega, ühekülgne, enne puhkemist longus. Õied valkjad, välimised õiekattelehed punakasrohelised, sisemised valkjasroosad, rippuvad, huul valge, punaste soontega.

Õitseaeg: juuli, august

Kasvukoht: Lubjarikastes madalsoodes, allikasoodes, lammi- ja rannaniitudel, puisniitudel, rabastuvates metsades ja lodudes.

Kaitsekategooria: III kategooria

Kasutatud: Heljo Krall, Toomas Kukk, Tiiu Kull … [jt.], toimetaja Malle Leht (2010). Eesti taimede määraja. Tartu: Eesti Maaülikool, Eesti Loodusfoto. 447 lk.

Kurbel, R., Hirse, T. (2017). Eesti orhideede käsiraamat. Käoraamat MTÜ. Printon AS Trükikoda. 304 lk.

---

Vaata soo-neiuvaiba levikukaarti Eesti taimede uue levikuatlase tööversioonis.

Täiendavaid andmeid võib vaadata looduskaitseregistri elektroonilise andmebaasi EELIS infolehel.

Leiukohtade andmeid võiks registreerida loodusvaatluste andmebaasi (LVA) kodulehel.