Eesti Orhideekaitse Klubi (EOKK) kutsub üles registreerima aasta orhidee leiukohad Loodusvaatluste andmebaasis.
Leiukohtade andmeid võiks registreerida kas loodusvaatluste andmebaasi kodulehel või Loodusvaatluste äpis, viimane võimaldab registreerida vaatlused otse looduses.
Kõigi aasta orhidee vaatluste sisestajate vahel loosib klubi 2025. a sügisel välja auhinna.
EOKK valis 2025. aasta orhideeks püramiid-koerakäpa (Anacamptis pyramidalis), kes, olles Eestis üsna haruldane, kuulub II kaitsekategooriasse ja on punase nimestiku järgi on staatuses ohualdis.
Püramiid-koerakäpp kasvab alvaritel ja lubjarikastel niitudel ning puisniitudel. Eestis on see liik läänepoolse levikuga, seni on leitud taimi Saare-, Lääne- ja Pärnumaal. Taime kõrgus on 20-45 cm.
Lehti on 4-9, need on kitsad (kuni 1 cm), küllaltki pikad (kuni 12 cm) ja asetsevad varrel spiraalselt, kuid on sageli õitsemise alguseks juba kuivanud. Õitsevat orhideed tasub otsida juuni keskpaigast juuli keskpaigani. Õitsemise algul on koerakäpa õisik püramiidjas või koonusjas, õisik on tihe ja paljuõieline, 18-48 (63) õiega, õied on erkroosakaspunased või tumeroosad (vahel esineb taimel ka heleroosade või valgete õitega vorme) oluliseks eristamistunnuseks on huule alusel paiknevad kaks väikest naastu (mügarikku). Viimane tunnus aitab püramiid-koerakäppa eristada võrdlemisi sarnaste õitega harilikust käoraamatust (Gymnadenia conopsea).
Liigi üldlevila on Euroopa lõunapoolsemates piirkondades, ulatudes ka Väike-Aasiasse, Kaukaasiasse, Süüriasse ja Iraani ning ka Põhja-Aafrikasse. Eestis on ta oma levila põhja- ja kirdepiiril – Põhja-Euroopa leiukohad asuvadki peamiselt vaid Läänemere saartel − Saaremaal, Rootsis Gotlandil ja Ölandil ning ka Møn’i saarel Taanis.
Teaduslik nimi Anacamptis tuleb kreeka sõnadest anacampto – üles käänduma. Võimalik, et just huulel kaht serviti plaati meenutavate kühmukeste järgi. Eestikeelne nimi on G. Vilbaste arvates osaline tõlge saksakeelsest Hundwurz´ist (koerajuur).
Osalemiseks tuleb vaatlused edastada Loodusvaatluste andmebaasi, kasutades vastavat nutirakendust või veebilehte
2024.aasta vööthuul-sõrmkäpa vaatlused
EOKK üleskutsele edastada aasta orhidee vaatluseid vastas 12 inimest (sh 3 klubi liiget), kes sisestasid 2024. aasta jooksul Loodusvaatluste andmebaasi kokku 32 vaatlust 457 taime kohta. Vaatluseid tehti 31. maist 15. juulini, kusjuures arvukaima ühekordse vaatluse – korraga nähtud 28 taime – sisestas Erki Toomet 15. juulil.
Kõige rohkem edastas andmeid Pille Teller: 8 vaatlust ja 123 taime, 3. juunist 5. juulini. Nimetatud panuse ees pälvis viimasena mainitu Eesti Orhideekaitse Klubi poolt väikese auhinna.
Ühtlasi edastame klubi poolt tänusõnad ka kõikidele teistele vaatluste sisestajatele: teie andmed on meile väga olulised ja vajalikud!
2023.aasta valge tolmpea vaatlused
Aasta orhidee valge tolmpea vaatlusi tehti 27. maist 8. juulini 25 korral 7 inimese poolt ning loendati üle 125 taime. Kõige rohkem vaatlusi tegi Pille Teller, Saaremaal Jõgela, Leedri, Lümanda, Mõisaküla, Varpe ja külade piirkonnas, peamiselt teeäärtes, segametsades ja põlluservades. Lisaks tehti vaatluseid Lääneranna vallas Hanila külas (Kadri Möller, Kaire Sirel ja Margit Tennokene) ning Saaremaal Mustjala (Rein Nellis) ja Sääre (Kaire Ley) külades. Kõige ohtrama vaatluse tiitel kuulub Janar Õunpuu’le, kes loendas 10. juunil Lääneranna vallas, Virtsu alevikus tervelt 60 taime!
Eesti Orhideekaitse Klubi loosis kõikide vaatlejate hulgast välja auhinna saaja, kelleks on Pille Teller. Palju õnne!
2022. aasta balti sõrmkäpa vaatlused
Vaatluseid sisestati Loodusvaatluste andmebaasi 21 korral vahemikus 17. juuni kuni 14. juuli.
8 vaatlust on teinud Ilmar Uibopuu, kes on märkinud kasvukohti Võrumaal Antsla vallas Ruhingu külas (mitusada taime) ja Urvaste külas (7 taime) ning Kanepi vallas Jõgehara külas (3 taime). Lisaks on teiste vaatlejate poolt vaadeldud Balti sõrmkäppa veel Harjumaal (1 taim Kursi külas), Järvamaal (3 taime Türi linnas), Raplamaal (1 taim Kaerepere külas), Põlvamaal (14+1 taime Rosma külas), Pärnumaal ( ohtralt taimi Kabli külas), Saaremaal (2 taime Kuressaares ja 1 taim Lümandu külas), Tartumaal (112 taime Ahunapalu külas, mõned taimed Kõdukülas) ja Võrumaal (üksikud taimed Tabina külas, 1 taim Anne külas, 12 taime Oe külas).
Eesti Orhideekaitse Klubi loosis välja ka kõikide vaatlejate hulgas auhinna saaja, kelleks oli Ilmar Uibopuu.
2020.aasta soo-neiuvaiba vaatlused
Tänavu sisestati loodusvaatluste andmebaasi kokku 57 aasta orhidee – soo-neiuvaiba – vaatlust.
Vaatlusi laekus 12 maakonnast, enim Põlvamaalt (15), Tartumaalt (10) ja Jõgevamaalt (9). Ühtegi soo-neiuvaiba vaatlust ei registreeritud Ida-Viru, Rapla ja Viljandi maakonnas. Andmebaasi kantud kasvukohtades varieerus soo-neiuvaipade arvukus ühest taimest mitme tuhandeni. Tuhande või rohkema taimega vaatlusi registreeriti Järvamaal Prääma külas, Põlvamaal Heisri, Häätaru, Karaski ja Tiido külas ning Võrumaal Ruhingu külas.
Aktiivseim vaatleja oli Avo Veermäe, kes lisas andmebaasi 17 soo-neiuvaiba vaatlust 4 maakonnast. Kokku sisestas vaatlusi 15 inimest. Suur aitäh neile! Kõige aktiivsemale aasta orhidee vaatlejale paneb EOKK välja ka väikese auhinna.