2023
Kuusnõmme poolsaare käpaliste inventuur
10.juunil inventeerisid Eesti Orhideekaitse Klubi liikmed Saaremaa Kuusnõmme poolsaarel kasvavaid käpalisi. Osales 14 liiget, liikidest said kirja Balti sõrmkäpp, jumalakäpp, kärbesõis, valge tolmpea, rohekas käokeel, suur käopõll, harilik käoraamat, kahkjaspunane sõrmkäpp, harilik käoraamat, suur käopõll, kollakas sõrmkäpp, soo-neiuvaip, tumepunane neiuvaip, soohiilakas, viimaseid vähemalt 20 eksemplari. Teistest taimedest leiti musta ja pruuni sepsikat, lääne-mõõkrohtu, niidu-asparhernest.
Paldiski Tuulepargi kinnistu inventuur
Juuli esimeses pooles inventeerisid Eesti Orhideekaitse Klubi 2 liiget Harju maakonnas, Lääne-Harju vallas, Paldiski linnas Tuulepargi kinnistut. Eesmärk oli koguda plaanitava päikesepargi piirkonda jäävate kaitstavate soontaimede liikide isendite ja liikide elupaikade kohta asukoha infot ning anda lähtuvalt liigi ohustatusest, elupaiga olulisusest ning elupaiganõudlusest lähtuvaid soovitusi päikesepargi projekteerimiseks ja ehitamiseks.
Teadaolevad liigid inventuurialal olid III kaitsekategoorias – sinihelmika kasvukohatüübi sookaasikus suur käopõll ja laialehine neiuvaip, kelle esinemine leidis välitööde käigus kinnitust. Inventuuri käigus leiti juurde veel 7 liiki kaitstavaid soontaimeliike – soohiilakat ja salutakjat (II kaitsekategooria), soo-neiuvaipa, vööthuul-sõrmkäppa, kahkjaspunast sõrmkäppa, kahelehist ja rohekat käokeelt, harilikku käoraamatut (III kaitsekategooria). Lisaks kaitstavatele soontaimedele leiti ka paar Eesti Punase Raamatu järgi ohustatud taimeliiki – südame-emajuurt ja harilikku tuhkpuud. Samuti leiti inventuurialalt kaitstavate putukate metsakuklaste 6 pesakuhilat.
2022
Suur-Kalajärve inventuur
13. juunil inventeerisid 11 Eesti Orhideekaitse Klubi liiget Suur-Kalajärve ümbruses väikese käopõlle ja kõdu-koralljuure kasvukohta, mille andmed keskkonnaregistris olid üle 10 aasta vanad. Inventuuriga said varasemad leiuandmed olulist täiendust, lisaks leidsime kauni kuldkinga, keda alal registreeritud polnud.
Nabala-Tuhala inventuur
16-17. juulil inventeerisid Eesti Orhideekaitse Klubi liikmed Nabala-Tuhala piirkonnas viit lõhnava käoraamatu kasvukohta, millest mõnede andmed keskkonnaregistris pärinesid lausa 80-ndate aastate lõpust. Osales 10 klubi liiget. Inventeerisime lisaks lõhnavale käoraamatule ka teisi, peamiselt II kaitsekategooriasse kuuluvaid liike – leidsime kärbesõit, Russowi, täpilist ja kahkjaspunast sõrmkäppa, soo-neiuvaipa, harilikku käoraamatut ja pruunikat pesajuurt, lisaks veel eesti soojumikat ja koldjat selaginelli. Kahjuks olime tunnistajaks ka mitme ala kinnikasvamisele.
2021
2021 aasta oli Eesti Orhideekaitse Klubile pingeline käpaliste inventeerimise aasta. Kevadel sõlmis Keskkonnaamet klubiga lepingu I ja II kaitsekategooria käpaliste jt kaitsealuste taimeliikide inventeerimiseks 14 püsielupaigas ja seitsmes esinduslikus kasvukohas väljaspool püsielupaiku. Kuna paljud andmed keskkonnaregistris olid vanad ja ebatäpsed, oli Keskkonnaametil vaja kaasaegset ülevaadet elupaikade ja liikide seisundist.
Välitööde tegemine oli päris suur ettevõtmine, sest inventeerimisalasid oli palju ja need paiknesid üle terve Eesti. Pidime andma ülevaate I ja II kaitsekategooriasse kuuluvate looduslike orhideede ja muude kaitsealuste taimeliikide esinemisest, seisundist ja leviku ulatusest ning elupaiga seisundist tänapäeval. Sellele lisaks pidime andma kaitsekorralduslikke soovitusi käpaliste elupaikade hooldamiseks ja taastamiseks.
Inventuuril osales kokku 13 klubi liiget. Pärast välitöid võrdlesime seni keskkonnaregistris olnud andmeid uute andmetega ja saatsime tulemused ning ülevaated/hinnangud kõigi inventeeritavate käpaliste kohta Keskkonnaametile.
2020
Otepää ümbrus üllatas toredate taimeleidudega
4.-5. juulil 2020 inventeerisid Eesti Orhideekaitse Klubi liikmed Valga- ja Tartumaal II kaitsekategooria käpaliste kasvukohti, mille andmed keskkonnaregistris olid üle 10 aasta vanad.
Inventuuri käigus külastasime kokku 9 orhideeala peamiselt Valgamaal Otepää ümbruses, paar ala ulatusid osaliselt ka Tartumaale ning üks asus täielikult Tartu maakonnas.
Inventuur oli väga edukas eeskätt Euroopa Liidu tähtsusega orhidee soohiilaka (Liparis loeselii) leidude poolest. Varasemalt oli soohiilaka esinemine teada ainult kahel alal: Meegaste külas Päästjärve ääres üksikpunktina (andmed aastast 2005, arvukus teadmata) ja Mustumetsa külas Sauniku käpaliste püsielupaigas (2002, üksikisendid). Inventuuri käigus leidsime soohiilakat 24 asukohapunktis kokku 168 taime. Erakordse hiilakarikkusega üllatas Päästjärve äärne õõtsik-siirdesoo, kus seda liiki esines 11 asukohapunktis koguarvukusega 90 isendit. 10 uut soohiilaka asukohapunkti lisandus Sauniku käpaliste püsielupaigast (kokku 71 taime), kusjuures liiki leidus küllaltki suurel alal nii õõtsiksoo kesk- kui ka lõunaosas. Lisaks leidsime uue väikese soohiilaka ala (7 taime) Miti külast.
Nuriseda ei saa ka Russowi sõrmkäpa (Dactylorhiza russowii) leidude üle, kes oli kõige levinum inventuuril kohatud II kaitsekategooria liik. Keskkonnaregistris oli Russowi sõrmkäpp kirjas 4 alal (Miti, Räbi, Päidla/Hellenurme ja Meegaste/Arula), seejuures pärinesid viimased vaatlused kohati nii kaugest minevikust nagu 1997. aasta. Siiski oli liik kõigil nimetatud aladel säilinud. Imeilusad suured Russowi sõrmkäpa populatsioonid leidsime Sauniku käpaliste püsielupaigast, kus ainuüksi ala keskosas loendasime üle 1000 isendi, paarsada taime lisandus PEPi lõunaosast. Uue leiukohana sai üle 140 Russowi sõrmkäpa kirja ka kuivendatud soost Vana-Otepää külas.
Kärbesõis (Ophrys insectifera) oli keskkonnaregistris teada Vana-Otepäält ja Tartumaalt Laguja külast. Inventuur näitas, et mõlemal alal oli liik alles. Vana-Otepääl kasvas uhke populatsioon 125 isendiga, ühes asukohapunktis loendasid inventeerijad koguni 54 kärbesõit. Allikasoos Laguja külas leidus liiki üksikisenditena.
Ainulehise soovalgu (Malaxis monophyllos) leidsime inventuuri käigus üles nii Pühajärve külast Neitsijärve lähistelt, Meegaste/Arula alalt kui ka Sauniku käpaliste PEPist. Kõigis oli seda liiki varemgi registreeritud, kuid mitmed asukohapunktid olid uued. Täiesti uue leiukohana lisandus Vana-Otepää ala. Kokku sai andmetabelisse kirja 16 ainulehise soovalgu asukohapunkti 33 taimega.
II kaitsekategooria liikidest olid harva esindatud kõdu-koralljuur (Corallorhiza trifida) ja täpiline sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata subsp. cruenta). Kõdu-koralljuurt leidsime ainult kahel alal: Mustumetsa külas Sauniku PEPi lõunaosas ja Räbi/Hellenurme alal. Kokku sai kirja 4 asukohapunkti 27 taimega. Täpilist sõrmkäppa kasvas Mustumetsa, Vana-Otepää ja Räbi/Hellenurme alal (kokku 8 asukohapunkti ja 13 taime).
Harva õnnestus kohtuda ka väikese käopõllega (Neottia cordata) – peamiselt seetõttu, et külastatud alad ei olnud sellele liigile kasvukoha poolest sobivad. Sauniku PEPi lõunaosast sai siiski kirja 5 väikese käopõlle asukohapunkti (kokku 49 taime). Täiesti tabamatuks jäi harilik sookäpp (Hammarbya paludosa). Ainuke selle liigi teadaolev kasvukoht Sauniku PEPis oli kahjuks üle ujutatud ja ligipääsmatu.
Inventuuri üks huvitavamaid avastusi oli varjuluste (Bromus benekenii, II kaitsekategooria) leidmine Miti külas kuusikus. Eesti uue taimeatlase tööversiooni andmetel on tegemist varjuluste praegu ainsa teadaoleva kasvukohaga Lõuna-Eestis, varem on seda liiki leitud ühes atlaseruudus Võrumaal.
III kaitsekategooria orhideed
Inventuuri käigus registreerisime kokku 12 III kaitsekategooria orhideeliigi esinemise. Küllaltki ootuspäraselt olid levinumad liigid soo-neiuvaip (Epipactis palustris) ja vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii), mõlema asukohapunkte kogunes üle 100 ja koguarvukus küündis tuhandetesse. Üle tuhande isendi kaardistasime ka kuradi-sõrmkäppa (Dactylorhiza maculata) ja suurt käopõlle (Neottia ovata). Tunduvalt harvemini esines kahkjaspunast sõrmkäppa (Dactylorhiza incarnata), harilikku käoraamatut (Gymnadenia conopsea), balti sõrmkäppa (Dactylorhiza baltica) ja kahelehist käokeelt (Platanthera bifolia). Teiste III kategooria liikide koguarvukused jäid alla 100 isendi.
Aladest
Orhideerikkaimaks alaks osutus Sauniku käpaliste püsielupaik Mustumetsa ja Soontaga külades, kust leidsime 16 liiki käpalisi. Seejuures jõudsime 2 inventeerijate rühmaga ala ainult osaliselt läbi käia. Järgnesid Meegaste/Arula ja Räbi/Hellenurme alad 10 liigiga.
Kogu inventuuri suurimaks üllatajaks oli ilmselt Päästjärve ümbrus Meegaste külas, sest keskkonnaregistri andmed selle ala kohta olid erakordselt napid (ainult üks soohiilaka ja üks soo-neiuvaiba asukohapunkt). Lisaks juba mainitud hiilakarikkusele tuli Päästjärve ümbrusest ka inventuuri ainuke saleda villpea (Eriophorum gracile, II kaitsekategooria) leid ning mitmeid III kaitsekategooria käpaliseliike. Seega vahel tasub inventeerijatel ringi vaadata ka kohtades, kus keskkonnaregister suurt midagi ei näitagi.
Kokkuvõte ja tänusõnad
Kokku sai Keskkonnaametile edastatud 727 andmerida 21 kaitsealuse taimeliigi kohta. Kahepäevasel inventuuril osales 20 inimest. Suur aitäh neile! Siinkohal tänusõnad ka Keskkonnaameti poolt, kelle esindaja kommenteeris andmeid lühidalt nii: „Neis on tõesti pärle!“. Ootame klubi liikmeid teinegi kord Otepää kandiga tutvuma, sest väga vanade andmetega orhideekohti jäi selles piirkonnas varuks veel mitme inventuuri jagu.
Ekspertarvamus käpaliste ümberistutamise kohta Laiküla III turbatootmisalal
OÜ Inseneribüroo STEIGER tellimisel viis Eesti Orhideekaitse Klubi 29. juunil 2020 Läänemaal Laiküla III kavandataval turbatootmisalal läbi käpaliste inventuuri, märgistas leitud taimed ja selgitas välja potentsiaalsed ümberistutusalad.
Keskkonnaregistri andmetel oli inventuurialal teada kahe kaitsealuse taimeliigi esinemine: III kaitsekategooria liigid kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata) ja kahelehine käokeel (Platanthera bifolia). Mõlemad liigid said inventuuri käigus olulist täiendust. Kui kahkjaspunast sõrmkäppa oli 2009. aastal registreeritud kahes punktis kokku 34 taime, siis seekord leidsid inventeerijad Tiiu Kull, Aigi Ilves, Riine Latserus ja Marilin Mõtlep 78 taime ja varasemast oluliselt suuremal alal. Kahelehist käokeelt oli 2009. aastal registreeritud vaid üks taim, inventuuri käigus leidsime 83 taime ning samuti märkimisväärselt suuremalt alalt.
Lisaks leidsime nelja varasemalt registreerimata III kaitsekategooria käpaliseliigi kasvukohad. Hall käpp (Orchis militaris) oli esindatud ühes leiukohas 62 isendiga, samast kohast leidsime soo-neiuvaiba (Epipactis palustris) 65 taime. Soo-neiuvaip kasvas ka madalsoos (39 isendit). Madalsoo servas paiknevas metsatukas oli kuradi-sõrmkäpa (Dactylorhiza maculata) kasvukoht, kus loendasime kokku 80 taime. Harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea) oli esindatud madalsoos üksikleidudena, kokku 4 isendit.
Kõik leitud orhideed said märgistatud ja klubi on edastanud tellijale konkreetsed juhised madalsoos kasvavate taimede ümberistutamiseks. Inventeerijate hinnangul on sobiv istutusala lähiümbruses Käntu-Kastja hoiualal, kus uus kasvukoht sarnaneb tingimuste poolest senisega.
Turba alevikku kavandatava discgolfi raja mõjust kauni kuldkinga levikule
Juunikuus inventeeris Eesti Orhideekaitse Klubi Saue vallas Turba alevikus kinnistut, kus kohalike elanike sõnul kasvab II kaitsekategooria kaitsealune taimeliik kaunis kuldking (Cypripedium calceolus). Kasvukoht jääb kavandatava discolfi raja territooriumile. Kuna keskkonnaregistris ei olnud kõnealusel kinnistul kaitsealuseid taimeliike registreeritud, soovis Saue Vallavalitsus klubilt liigi tuvastamist ja eksperthinnangut, kuidas mõjutab kavandatav rada kuldkinga levikut.
12. juunil külastas ala kohaliku inimese juhatamisel EOKK liige Arto-Randel Servet, kes tuvastas kinnistul kauni kuldkinga kasvamas kolmes punktis. Igas leiukohapunktis oli üks puhmik, vastavalt kaheteistkümne, kuue ja ühe generatiivse võsuga. Lisaks leidis inventeerija lähiümbrusest III kaitsekategooria käpaliseliikide pruunika pesajuure, vööthuul-sõrmkäpa ja suure käopõlle kasvukohad. Kahe esimese liigi arvukus ulatus 20-30 taimeni, suurt käopõlle oli kasvamas sadakond.
Looduskaitseseaduse § 55 lõike 7 kohaselt on II kaitsekategooria taimede kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine, keelatud. Seetõttu tuleb EOKK hinnangul rakendada kuldkinga leiukohapunktide ümber Keskkonnaameti poolt määratud puhvertsooni raadiusega 30 m. Planeeringus tuleb discgolfi rajad ümber kavandada selliselt, et ükski korv ega viskesuund ei paikneks kuldkinga puhvertsoonis. Ka inimeste liikumistrajektoorid tuleb planeerida nii, et puhvertsoon püsiks võimalikult puutumatuna. Tallamise vältimiseks soovitasime inimeste liikumise ka III kaitsekategooria liikide leiukohtadest ümber suunata.
Kaitsealuste liikide inventuur Raplamaal 1.-3. juunil 2020
1.-3. juunil 2020 inventeeris Eesti Orhideekaitse Klubi Rapla Vallavalitsuse tellimisel metsaalasid Raplamaal Härgla ja Pirgu külades. Inventuuri ajendiks olid piirkonda lubjakivikarjääri rajamise kavatsused, mistõttu kohalikud elanikud soovisid täpsemat ülevaadet ümbruskonna kaitsealustest liikidest.
Keskkonnaregistri andmetel oli inventuurialal varasemalt teada ainult 3 kaitsealuse liigi esinemine: II kaitsekategooria liikidest püst-linalehik (Thesium ebracteatum) ning III kaitsekategooria liikidest suur käopõll (Neottia ovata) ja sulgjas õhik (Neckera pennata).
Inventuuri käigus joonistus välja kolm looduskaitseliselt huvipakkuvat piirkonda. Ühelt metsaeraldiselt, mida oli varem hinnatud potentsiaalseks vääriselupaigaks, leidsime brüoloog Mare Leisi abiga hulgaliselt vääriselupaiga tunnusliike: sammaldest sulgjas õhik (Neckera pennata), erinevad säbrikuliigid (Ulota (crispa) sp.) ja kännukatik (Nowellia curvifolia) paljudes kohtades; roomav soomik (Lepidozia reptans) – mitmes kohas; lisaks üksikleidudena harilik hännik (Isothecium alopecuroides), harilik paelsammal (Metzgeria furcata) ja sügis-kõrvsammal (Jamesoniella autumnalis). Vanadel lehtpuudel kasvas harilik kopsusamblik (Lobaria pulmonaria, III kaitsekategooria) ja kuuskedel kuuse-nublusamblik (Lecanactis abietina). Kaitsealustest taimeliikidest leidsime selles metsaosas harilikku ungrukolda (Huperzia selago). Kokkuvõttes vastas metsaeraldis bioloogiliste näitajate ja tunnusliikide poolest vääriselupaiga kriteeriumitele. Inventuuri välitööleht on edastatud Riigimetsa Majandamise Keskusele, kes korraldab ala arvelevõtmise vääriselupaigana.
Huvitavaks osutus ka Pirgu külas asuv liigirikas puisniit, mida ilmestasid mitmesaja-aastased võimsad tammed. Varasemate inventuuridega oli puisniidult leitud vähearvukalt püst-linalehikut ja ohtralt suurt käopõlle. Mõlemad liigid olid alal säilinud, suurt käopõlle loendasime kokku 105 ja püst-linalehikut lausa 266 isendit.
Tellija soovil vaatasime üle ka kõrgepingeliini aluse lageda piirkonna inventeeritavate metsaalade servas. Sealt tuli kogu inventuuri suurim avastus – II kaitsekategooriasse kuuluva jumalakäpa (Orchis mascula) väga esindusliku, ligi 1000 generatiivse isendiga populatsiooni leidmine. Varasemad andmed jumalakäpa esinemise kohta selles piirkonnas puudusid. Liinialuselt saime kirja ka üksiku halli käpa (Orchis militaris) ning mitmest kohast käokeeli (Platanthera sp.), mis ei olnud veel liigini tuvastatavad.
Orhideedest leidus inventuuriala metsades kümmekonnas kohas väikeste kogumikena pruunikat pesajuurt. Suurimas kogumikus küündis liigi arvukus 28 isendini.
Inventuuri aruanne ja andmed registreeritud liikide kohta on edastatud tellijale ning Keskkonnaametile keskkonnaregistrisse kandmiseks.
2018
Muhu saare kõige iseloomulikum elupaik on loopealsed ehk alvarid. Alvarid püsivad lagedad vaid siis, kui seal karjatatakse loomi või paksema mullakihi korral ka niidetakse. Majandamata loopealsed kasvavad kadakatesse ja aegapidi kujuneb neile männimets. Vanade kaartide järgi oli Muhu veel 1950. aastatel väga lage saar. Lammaste karjatamise lõppemine ja äpardunud metsastamiskatsed on muutnud varasemad lagedad alvarid võsaks ja madalaks metsaks ning endine liigirikkus on hävinud. Et paljude rohumaaliikide elupaiku taastada, on vaja muuta need alad uuesti lagedaks ning jätkata seal lammaste karjatamisega.
2014. aastal sai positiivse rahastamisotsuse Euroopa Liidu LIFE projekt „Elu alvaritele“. Projektiga võeti ette loopealsete taastamine peamiselt saartel, veidi ka mandril. Kinnikasvanud loopealsete taastamisalasid oli kokku 2500 hektaril. Eesmärgiks oli alvaritele tagasi tuua elustiku looduslik mitmekesisus, luua võimalused edasiseks hoolduseks (karjatamiseks) ja kaasata eraomanikke mahemajandusega tegelema. Muhumaal raadati 800 ha kadakate ja mändidega tihedalt täis kasvanud endist loopealset. Hangiti ka aiamaterjali ja muud karjatamise alustamiseks vajalikku. 2018. aasta suveks oligi võsa eemaldamine enamusel aladest lõppenud ja kariloomad „tööle“ asunud.
Alvarite taastamise projektijuht Annely Holm kutsus Eesti Orhideekaitse Klubi hindama, kuidas käpalistel kadakavõsast vabastatud karjamaadel läheb. Keskkonnaregistri andmestik Muhu alvarite käpaliste kohta oli väga napp, samas oli alvarite lagedaks tegemine oluliselt muutnud valgustingimusi ja paljud ebasoodsa aja üle elanud käpaliste liigid olid mullast välja tulnud. Seda kasvukohtade taastamise järgset seisundit kutsutigi meid hindama. Võib arvata, et esialgne taastamisjärgne õiterohkus edaspidise lammaste karjatamise tagajärjel väheneb ja püsiva hoolduse korral stabiliseerub väiksema käpaliste arvukuse juures. Ka nende muutuste hindamiseks oli vajalik kiiresti kaardistada käpaliste leviku algseis.
Kolme päeva jooksul loendasime käpaliste arvukust Lõetsa, Nõmmküla-Üügu ja Koguva-Igaküla taastamisaladel ja Kõinastu laiul. Peamiselt inventeerisime küll taastatud alasid, kuid võimalusel vaatasime ka taastamata aladele, kui pääses tihedast kadakavõsast läbi.
Inventeerima asudes jaotasime end 3-6 liikmelistesse gruppidesse. Igal grupil oli GPS, mille abil kaardistati punkt, kus loendati kasvavad isendid. Liiguti nii, et kogu territoorium saaks kaetud võimalikult ühtlaselt. Ülal nimetatud neljal külastatud alal leidsime käpalisi 19 liigist; loenduspunkte oli kokku 1828.
Muhu alvarite kõige arvukam käpaline oli kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) – 7395 õitsvat võrset. Teised sagedamini kohatud liigid olid soo-neiuvaip (Epipactis palustris) – 5006, suur käopõll (Neottia ovata) – 2556, harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea) – 4091, rohekas käokeel (Platanthera chlorantha) – 1286, kärbesõis (Ophrys insectifera) – 800, balti sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica) – 721, kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata) – 711 ja hall käpp (Orchis militaris) – 408 õitsvat taime. Neid liike leidus pea kõigil aladel. Vähem oli muguljuurt (Herminium monorchis) – 270, soohiilakat (Liparis loeselii) – 207, kollakat sõrmkäppa (Dactylorhiza
incarnata ssp. ochroleuca) – 134, laialehist neiuvaipa (Epipactis helleborine) – 26, tumepunast neiuvaipa (Epipactis atrorubens) – 25, vööthuul-sõrmkäppa (Dactylorhiza fuchsii) – 16, jumalakäppa (Orchis mascula) – 16, kuradi-sõrmkäppa (Dactylorhiza maculata) – 10 taime. Tõmmut käppa (Orchis ustulata) ja kahelehist käokeelt (Platanthera bifolia) olid vaid üksikud isendid. Kirja said pandud ka teised haruldased taimeliigid nagu lood-angervars (Vincetoxicum hirundinaria), pruun raunjalg (Asplenium trichomanes), müür-raunjalg (Asplenium ruta-muraria), südame-emajuur (Gentiana cruciata), lood-ristirohi (Senecio integrifolius) ja tui-tähtpea (Scabiosa columbaria). Nende numbrite juures tuleb arvestada, et suvi oli äärmiselt kuiv ja varaseid orhideeliike (jumalakäpp, hall käpp) oli juba raske märgata ja ära tunda.
Taastatud alvarid erinesid nii kinnikasvamise astmelt kui ka mulla tüseduselt, mistõttu ei ole nad omavahel võrreldavad, küll aga on huvitav jälgida käpaliste käekäiku edaspidi, kui karjatamine jätkub.
Klubi kogutud käpaliste leiuandmete analüüsi põhjal kaitses Egle Kons 2019. aastal EMÜs magistritöö teemal Alvarite taastamise mõju käpaliste populatsioonidele Muhu saarel.
Triin Reitalu ja Kadri Tali