Looduse Aasta Foto 2018 gala “Huntide ball”

 Looduse Omnibuss  ootab fotovõistluse Looduse Aasta Foto 2018 lõpugalale „Huntide ball“, mis toimub laupäeval, 12. mail 2018 algusega kell 15 Estonia kontserdisaalis.

Suurelt ekraanilt saab näha 600 aasta parimat loodusfotot. Muusika pildikavadele loob Sven Grünberg, laulab Chalice. Päeva juhib Rohke Debelakk. Jagakse „Tantsivaid hunte“ ja kuulutatakse välja Aasta Loodusfotograafi 2018.

Näha saab ka fototehnikat ja näitust ning osta Loodusfoto Aastaraamatut 2018.

 

Kingi Eestile 100 loodusvaatlust

Keskkonnaagentuur ja Eesti Looduseuurijate Selts kutsuvad Eesti elanikke tähistama Vabariigi 100 juubelit looduses viibimisega ja seal aset leidnud kohtumiste registreerimisega.

Nii aitame kaasa Eestis elavate liikide leviku kaardistamisele ja suurendame enda teadlikust meie kõrval elavatest loomadest, taimedest ja seentest.

Eesmärk on kinkida iga osaleja poolt Eestile 100 erineva liigi vaatlust. Selleks tuleb teha 10. aprillist 15. septembrini 2018 looduses vabalt elavate liikide vaatlusi ja registreerida need samas ajavahemikus Loodusvaatluste andmebaasis (http://lva.eelis.ee). Registreerimiseks saab kasutada andmebaasi veebilehte või spetsiaalset nutirakendust.

Iga liigi vaatlus annab osalejale 1 punkti, v.a 2018. aasta liigid, rahvusliigid ning I ja II kaitsekategooria liigid. Need annavad 2 punkti. Kõigi 100 punkti kogunud vaatlejate vahel loositakse pärast vaatlusperioodi lõppu välja auhinnad.

 

Aasta orhidee 2018 on kaunis kuldking

Foto: Arto-Randel Servet

Eesti Orhideekaitse Klubi (EOKK) valis aasta orhideeks 2018 liigi, mis on kõigiti Eesti Vabariigi suure juubeliaasta vääriline. See on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) – Euroopa suurimate õitega orhidee. Tänu omapärastele ning juba kaugelt tähelepanu köitvatele õitele on kuldking tõenäoliselt meie kodumaistest orhideedest rahva seas ka tuntuim.

Kauni kuldkinga peamisteks kasvukohtadeks on puisniidud, salu- ja loometsad, harvem laanemetsad ning kadastikud. Õitseaeg kestab kuldkingal tavaliselt mai viimasest kolmandikust juuni teise pooleni. Ühe varre kohta on tavaliselt 1-2 kollast kingakujulist punakaspruunide „paeltega“ õit. Kolmeõielised taimed on suur haruldus. Kuldkinga lehed meenutavad veidi maikellukese lehti, kuid on kaetud madalate karvakestega ja leherood on paremini nähtavad. Lehti on taimel 3-6  ja need kinnituvad varrele vaheldumisi.  Taime kõrgus võib ulatuda 80 sentimeetrini, kuid tavaliselt jääb see alla poole meetri. Kuldkinga leidub üle Eesti ja kuigi on teada ka mõned üsna arvukad tuhande ning enama õieni ulatuvad leiukohad, tuleb ta meil kindlasti lugeda haruldaste, kaitset ja tähelepanu vajavate liikide hulka.

Juba 1936. aastast võttis esimene Eesti looduskaitseseadus kaitse alla kaheksa orhideeliiki, neist kuldkingale kehtestati müügikeeld. 1983. aastast kuuluvad riikliku looduskaitse alla kõik Eestis kasvavad orhideeliigid ja praegu kuulub kaunis kuldking kaitsealuste liikide II kategooriasse.

Eesti ohustatud liikide punasest nimestikust leiame kuldkinga kategooriast „ohulähedane”. Ta on kantud ka Euroopa Liidu loodusdirektiivi II lisasse, kus on kirjas ohustatud taime- ja loomaliigid.

Aasta orhidee valimise eesmärk on nimetatud liiki laiemalt tutvustada, tema elu lähemalt uurida, saada täpsemat pilti liigi levikust ning seisundist Eestis ja pöörata tähelepanu leiukohtade kaitsmisele.

EOKK kuulutab välja aasta orhidee üheksandat korda. Varasemalt on aasta orhidee austavat nimetust kandnud punane tolmpea (2010), tõmmu käpp (2011), kahelehine käokeel ja rohekas käokeel (2012), kõdu-koralljuur (2013), hall käpp (2014), kärbesõis (2015), tumepunane neiuvaip (2016) ja harilik muguljuur (2017).

Ühtlasi kutsub EOKK üles loodushuvilisi teatama kauni kuldkinga leiukohtadest Eestis sisestades vastavad andmed loodusvaatluste andmebaasi (LVA) http://loodus.keskkonnainfo.ee/lva/  ja andes neist teada klubi juhatusele. Orhideehuvilistele on avatud kodulehekülg www.orhidee.ee , sealt leiab klubi kontaktid, saab teavet Eestis leiduvate orhideeliikide kohta ning võib lugeda EOKK ajakirja “Ööviiul“.

Eesti Looduse fotovõistlusel sai klubi eriauhinna Jaak Neljandik

8. detsembril Tartus Dorpati konverentsikeskuses toimunud Eesti Looduse fotovõistluse pidulikul lõpetamisel esitleti paremaid töid ning kuulutati välja võistluse võitjad. Eesti Orhideekaitse Klubi eriauhinna parima aasta orhidee (muguljuur) foto eest sai klubi liige Jaak Neljandik.

Jaak kirjutas foto saamisloost: “Pildi muguljuurest, tänavuse aasta orhideest, pildistasin klubi väljasõidul Kihnu. Põhja-eestlasena on minu kohtumised muguljuurega olnud üsna põgusad. Kihnu märjapoolne rannakarjamaa oli nende vaatlemiseks igati sobiv. Rohi oli loomadel üsna madalaks näritud ja kollakasrohelised muguljuured paistsid hästi silma. Olime kõik seal upakil ümber taimepuhmade, uurisime ja pildistasime. Oma pildi üritasin teha madalalt, taime kõrguselt, et paremini haarata pilti taime kasvukeskkonda. Pildistatud käest, ilma statiivita, suhteliselt lahtise objektiivi avaga, mis võimaldaks pildi tausta hägusamaks muuta ja esiplaanil pildistatavad taimed paremini välja tuua.” Eesti Looduse 2017. a fotovõistluse parimate album

Eesti Looduse fotovõistluse lõpuõhtu

Reedel, 8. detsembril algusega kell 15 toimub Tartus Dorpati konverentsikeskuses (Turu 2, Tasku kes

kus) Eesti Looduse 2017. a. fotovõistluse pidulik lõpetamine.Alustuseks räägib fotograaf Jaanus Tanilsoo vesipapi pereelust kaadris ja kaadri taga ning Janek Joab drooniga pildistamisest. Õhtu kulminatsiooniks esitletakse fotovõistluse paremaid töid ning kuulutatakse välja võistluse võitjad ja esile tõstetud tööd, millele þürii annab oma kommentaari. Muusikalist meeleolu loob Jaak Tuksam. Üritus kestab kuni kolm tundi ja on kõigile tasuta!

Fotovõistluse tulemused ja paremad tööd avaldatakse 8. detsembri õhtul Eesti Looduse kodulehel www.eestiloodus.ee.

Fotovõistlust

toetavad auhindadega Eesti loodusmuuseum, keskkonnaministeerium, Tartu ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed, Tallinna loomaaed, Wildlife Wetlands Trust, NaTourEst, Estonian Nature Tours, Eesti ornitoloogiaühing, Salibar, Photopoint, Eesti jahimeeste selts, ajakiri Jahimees, Eesti orhideekaitse klubi, RMK, Tuulingu puhkemaja, ilm.eelooduskalender.ee.

Eesti Looduse fotovõistlus on Eesti üks suurim. Tänavu kevadel välja kuulutatud võistlus toimus juba 18. korda. Ajakirju Eesti Loodus, Eesti Mets, Horisont ja Gorizontõ Estonii annab välja MTÜ Loodusajakiri.

Saaremaa V Orhideefestival

25. mail kell 16 avatakse Kuressaare lossi tornikohvikus Saaremaa V Orhideefestival “Märka Lille!”. Samas avatakse ka näitus “Orhideed Hanila vallas ja mujal Eestis”.

Festival toimub neljas osas: kuldkingade pidu 25.-28. mai, lapsed ja loodus 2.-4. juuni, sõrmkäppade pidu 16.-18. juuni ja neiuvaipade pidu 30. juuni – 2. juuli. Festivali kavas on matkad, näitused, kontserdid, loengud, õpitoad.

27. mail kell 17 EDU kontoris Alan Ridgeway (Põhja- Inglismaa orhideeklubi) orhideeteemalised loengud (vt kuulutus). Orhideefestivali kava on aadressil http://orhideefestival.ee/

Parim orhideepilt sai Eesti Orhidekaitse Klubi auhinna

“See on kõige suurem kauni kuldkinga puhmas, mida ma olen näinud. Vaadates tema suurust ei ole kahtlust tema kõrges vanuses, sest nii uhkeks saab ainult väga pika aja jooksul.”

30. aprillil Estonia kontserdisaalis Looduse Aasta Foto 2017 kontsert-galal sai Arno Peksar juba teistkordselt Eesti Orhideekaitse Klubi eriauhinna parima orhideepildi eest. Lisaks klubi eriauhinnale sai pilt “Oleme ilusad” ka III koha kategoorias taimed ja seened. Arno Peksar kirjeldas pildil kujutatut järgmiselt: “See on kõige suurem kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) puhmas, mida ma olen näinud. Vaadates tema suurust, ei ole kahtlust lille kõrges vanuses, sest nii uhkeks saab kasvada ainult väga pika aja jooksul”.

Klubi liige Jaak Neljandik sai Loodusfoto 2017 aastaraamatusse kolme pildiga kolmes erinevas kategoorias (taimed ja seened, maastikupildid ja mustvalge looduspilt).

Looduse Aasta Foto 2017 võidutööd