Uudised

Orhideede ball 2017 – Jalutuskäigul orhideedega 27.aprillist kuni 14. maini Mileedi lillemajas (Tööstuse tee 5, Tõrvandi, Ülenurme vald) Avaõhtul 27. aprillil kell 18. Eestis kasvavatest orhideedest räägib Eesti Orhideekaitse Klubi juhatuse liige Ülle Jõgar. Muusikalist elamust pakub Gerli Padar.

 

Keskkonnaagentuur kutsub üles kõiki loodushuvilisi kaasa lööma ja oma vaatalustulemustest teada andma. 

Tänavune loodusvaatluste kampaania kestab 14. aprillist 30. septembrini.

Kampaanias osalemiseks tuleb tehtud liigivaatlus sisestada Loodusvaatluste andmebaasi (http://lva.eelis.ee) või kanda see oma nutirakendusse.

Tänavune loodusvaatluse kampaania keskendub 22 liigile. Valikus on lähenevat Vabariigi suurt juubelit silmas pidades Eestile sümboolsed liigid suitsupääsuke ja rukkilill, lisaks 2017. aasta liikideks valitud metskits, sini-paelöölane, harilik muguljuur ja harilik kukeseen.

Kõik tänavused vaatluskampaania liigid on:
Imetajad: metskits. Lisaks loomade vaatlustel lähevad arvesse ka erinevad tegevusjäljed.
Linnud: suitsupääsuke. Arvesse lähevad kõik vaatlused, kuid oodatud on eelkõige pesitsusvaatlused.
Taimed: rukkilill, harilik muguljuur, käopäkk, harilik lõokannus, vahelmine lõokannus, harilik kuldvits ja kanada kuldvits.
Liblikad: sini-paelöölane, koerliblikas, valgetähn-pajuliblikas ja kollatähn-pajuliblikas.
Seened: harilik kukeseen, kahvatu kukeseen, lilla kukeseen, lehter-kukeseen, kollakas kukeseen.
Samblikud: saare-rihmsamblik, männi rebasesamblik, harilik rabasamblik ja harilik varjusamblik.

Eesti Orhideekaitse Klubi (EOKK) valis 2017. aasta orhideeks hariliku muguljuure (Herminium monorchis) – liik, mis on ohustatud kogu Euroopas.

Hariliku muguljuure kasvukohad on lubjarikka mullaga niisked või parasniisked ning madala taimestikuga rannaniidud ja hõredad kadastikud, sooniidud ja madalsood.

Õitseaeg kestab muguljuurel tavaliselt juuni keskpaigast juuli keskpaigani. Väikesed õied on koondunud saledasse õisikusse ning lõhnavad magusalt mee järele. Taimel on tavaliselt kaks vastakut varre alusele kinnituvat lehte, mis on kollakasrohelist tooni, pealt veidi läikivad, kujult süstjad ja kergelt renjad. Taimede kõrgus on enamasti 10-20 cm, suurimad meil mõõdetud taimed on olnud 36 cm.

Muguljuur asustab tihedamalt läänesaari ja mandri läänerannikut, mujal Eestis tuleb teda lugeda haruldaste liikide hulka.

Kõik Eestis kasvavad orhideeliigid kuuluvad 1983. aastast riikliku looduskaitse alla. Harilik muguljuur kuulub kaitsealuste liikide II kategooriasse. Eesti ohustatud liikide punasest nimestikust leiame muguljuure kategooriast „ohulähedane”.

Aasta orhidee valimise eesmärk on nimetatud liiki laiemalt tutvustada, tema elu lähemalt uurida, saada täpsemat pilti liigi levikust Eestis ja pöörata tähelepanu leiukohtade kaitsmisele.

EOKK kuulutab välja aasta orhidee kaheksandat korda. Varasemalt on aasta orhidee austavat nimetust kandnud punane tolmpea (2010), tõmmu käpp (2011), kahelehine käokeel ja rohekas käokeel (2012), kõdu-koralljuur (2013), hall käpp (2014), kärbesõis (2015) ja tumepunane neiuvaip (2016).

Ühtlasi kutsub EOKK üles loodushuvilisi teatama hariliku muguljuure leiukohtadest Eestis. Leiukohtade andmeid saab igaüks sisestada loodusvaatluste andmebaasi (LVA) http://loodus.keskkonnainfo.ee/lva/ või teatada leiukohast EOKK juhatusele.

Huvilistele on avatud kodulehekülg www.orhidee.ee, sealt leiab klubi kontaktid, saab teavet Eestis leiduvate orhideeliikide kohta ning võib lugeda klubi ajakirja “Ööviiul“.

Eesti Looduse 2016.a fotovõistlus lõppes 30. novembril Tallinna teletornis auhindade kätteandmisega. Eesti Orhideekaitse Klubi aasta orhidee eriauhinna pälvis üldarvestuses Arne Kiin fotoga viljunud tumepunasest neiuvaibast oktoobris ja noorte vanuseklassis Keity-Liina Kallas fotoga õitsvast tumepunasest neiuvaibast.

Eesti Looduse 2016. a fotovõistluse parimate album

30. aprillil Estonia kontserdisaalis toimunud Looduse Aasta Foto 2016 kontsert-galal sai Aimar Säärits Eesti Orhideekaitse Klubi eriauhinna parima orhideepildi “Muinasjutumetsas …” eest (vt foto). Samuti hinnati see foto II koha vääriliseks taimede ja seente kategoorias. Autor kirjutas foto saamisest järgmiselt: “Olin aastaid igatsenud leida metsas kaunist kuldkinga ja eelmisel suvel õnnestuski neid esimest korda näha. Metsaaluse hämaruse ja valguse kontrastid lõid pildil muinasjutulise meeleolu koos selle ülimalt kauni taimeperekonnaga”.

Mitme foto eest sai zürii tunnustuse ka klubi liige Jaak Neljandik.

Looduse Aasta Foto 2016 võidutööd.

On selgunud Eesti Orhideekaitse Klubi parima orhideepildi eriauhinna nominendid. Zürii valis 30 foto hulgast neli paremat:
– huvitava kompositsiooniga, tehniliselt heal tasemel kuldkinga kogumik, fooniks muinasjutuline kuusemets;
– kärbesõie õied kui tehniliselt ja kompositsiooniliselt veatu;
– suru ööviiulist nektarit imemas haruldase hetke tabamise eest;
– hall käpp huvitaval värvikal taustal, mis jätab rabavalt maalilise mulje.

Võitja kuulutatakse välja 30. aprillil Estonia kontserisaalistoimuval Looduse Aasta Foto 2016 galal.

03. – 23. veebruaril oli Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumi lugemissaalis Eesti Orhideekaitse Klubi koostatud näitus erinevatest meie looduses kasvavatest orhideedest e. käpalistest.
Näitust külastasid nii väikesed kui suured, sest meie raamatukogu on koolis väga populaarne koht. Lisaks tavalisele piltide vaatamisele lahendasid vanemad õpilased näituse materjalide põhjal koostatud ristsõna, nooremad valisid lemmikorhidee pildile jäädvustamiseks. Kes kohe joonistada ei jõudnud, jäädvustas oma lemmikud telefoni ja saab selle järgi hiljem joonistada. Looduskaitsekuul on oma piltide abil hea meenutada, millised ilusad õied meie looduses on kaitse all ja imetleme neid ainult kasvukohal.

Mall Schmidt