Uudised

27. mail kell 18 avatakse Kihelkonna rahvamajas Saaremaa IV Orhideefestival “Märka Lille!”. Festival toimub kahes osas: kuldkingade pidu 27. mai – 5. juuni ning 24. juuni – 3. juuli sõrmkäppade pidu. Festivali kavas on orhideeretked, näitused, kontserdid, loengud, õpitoad, ööülikool Valdur Mikitaga, jaanituli jm. Orhideefestivali programm on aadressil www.orhideefestival.eu

Eesti Orhideekaitse Klubi (EOKK) valis 2016. aasta orhideeks tumepunase neiuvaiba (Epipactis atrorubens).

Tumepunane neiuvaip eelistab kuivi kasvukohti, tema tüüpiliseks elupaigaks on lubjarikastel muldadel kasvavad loometsad. Samuti võib teda leida lubjakiviklibustelt rannavallidelt, kus vaid vähesed taimed hakkama saavad. Selle kauni kodumaise orhidee õitseaeg on juulist augusti keskpaigani.

Eestis asustab tumepunane neiuvaip tihedamalt läänesaari ja mandri lääne- ning põhjaosa kuni Ida-Virumaani, Kesk-Eestis on ta harvaesinev, Lõuna-Eestis tuleb teda lugeda pigem haruldaste liikide hulka.

Kõik Eestis kasvavad orhideeliigid kuuluvad 1983. aastast riikliku looduskaitse alla. Tumepunane neiuvaip kuulub kaitsealuste liikide III kategooriasse.

Aasta orhidee valimise eesmärk on nimetatud liiki laiemalt tutvustada, tema elu lähemalt uurida, saada täpsemat pilti liigi levikust Eestis ja pöörata tähelepanu leiukohtade kaitsmisele.

Eesti Orhideekaitse Klubi kuulutab välja aasta orhidee seitsmendat korda. Varasemalt on aasta orhidee tiitlit kandnud punane tolmpea (2010) ja tõmmu käpp (2011), kahelehine käokeel ja rohekas käokeel (2012), kõdu-koralljuur (2013), hall käpp (2014) ja kärbesõis (2015).

Ühtlasi kutsub EOKK üles loodushuvilisi teatama tumepunase neiuvaiba leiukohtadest Eestis. Leiukohtade andmeid saab igaüks sisestada loodusvaatluste andmebaasi (LVA) http://loodus.keskkonnainfo.ee/lva/ veebilehe või vastava nutirakenduse kaudu.

Klubi liige Tiit Leito esitleb 7. detsembril Rahvusraamatukogus kell 18 algaval loodusõhtul  väikesaarte raamatut “Maakillud meres”. Raamat tutvustab Eesti rannikumeres asuvaid kõige väiksemaid saari, mis on alles merest kerkinud või nende pindala ei ole veel kasvanud üle paarisaja hektari ja kus puudub aastaringne püsiasustus. Raamat toetub paljude meresaari uurinud inimeste töödele ja sisaldab saarte piirkondade kaarte. Meeleolu loovad tundliku pildistuslaadiga fotod.

Ligi sadant väikesaart tutvustava raamatu kokkukirjutamine võttis Tiidul aega kolm aastat järjepidevat tööd. Saarte pildistamiseks ja nende maastike kirjeldamiseks tuli tal kahe suve jooksul merel olla kokku ligi viiskümmend päeva, kuid veidi vähem öid.

Tiit Leito kutsub meid mereretkele, et koos avastada Eesti väikesaari ning lubab, et igav meil ei hakka, sest ees ootavad uued ja huvitavad kohtumised.

Klubi liikmel Arne Kivistikul tekkis mõte pakkuda kärbesõit kui 2015. aasta orhideed välja Tammiku Kaasaegse Kunsti Keskuse rahvale modelliks. Oldi seal ju rikkad  aasta linnu – jäälinnu – keraamilise modelleerimise kogemuse poolest. Taimest esmamulje saamiseks ja teemasse sisse elamiseks võeti 21. juunil Nõmme allikate kandis ette üks korralik orhideeretk. Kohati mitmeid käpalisi, kuid peakangelaseks oli muidugi kärbesõis. Kunstikeskuses algas seejärel vilgas loometöö. Ja lõpuks septembri esimesel nädalavahetusel olid ahjusoojad portselanist kärbesõied ilmarahvale hindamiseks väljas.    

Keskkonnaminister Marko Pomerants andis täna Eesti Vabaõhumuuseumis looduskaitsekuud avades teenekale looduskaitsjale Tiit Sillaotsale üle Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia koos looduskaitse kuldmärgiga.

Eesti looduskaitse hõbemärgid Tartu Keskkonnahariduse Keskuse juht Janika Ruusma, aastaid soode ja rannikute ökoloogiaga tegelenud Laimdota Truus, Karula rahvuspargi elurikaste maastike ning koosluste hoidja ja taastaja Silver Visnapuu, ligi 25 aastat looduse tutvustamise, looduskaitse põhimõtete selgitamise ja loodushariduse edendamisega tegelenud Val Rajasaar ning kirjanik Valdur Mikita, kelle sõnavõtud on pannud paljud inimesed looduse ja kultuuri teemadel süvitsi mõtlema ning loodust väärtustama.

Eesti Orhideekaitse Klubi soovib klubi asutajale ja juhatuse liikmele Laimile jõudu, jaksu ning rõõmu!

4. mail Ants Laikmaa Majamuusemi hooaja avamisüritusel  avati ka Eesti Orhideekaitse Klubi fotonäitus “Orhideed Eestimaa looduses”.

Ants Laikmaa Majamuuseumi postitus Facebookis:

Ants Laikmaa majamuuseum on poole jalaga juba suves. Hooaeg on alanud (vaatamata mõningasele ilmajahedusele). Kuid keda on eesti uisuilm varem seganud. Muhe ja koduselt soe muuseum võtab alati sõbraliku tulija rõõmuga vastu.
Muide, koos suvega algas ka näituste hooaeg. Selle aasta esimene “lill” on Eesti Orhideekaitse Klubi, kes tõi silmanuumamiseks fotonäituse ORHIDEED EESTIMAA LOODUSES. Laikmaa pargi orhideed ei ole veel tõelist suvepäikest leidnud, kuid tasub üle vaadata, milliseid haruldusi seal tärkama hakkab (vaadatakse silmadega loomulikult).

Artikkel ja fotod avamisüritusest ajalehes Lääne Elu “Laikmaa majamuuseum avas hooaja orhideenäitusega”

3. mail Tallinnas Estonia kontserdisaalis Looduse Aasta Foto 2015 galal sai Arno Peksar Eesti Orhideekaitse Klubi eriauhinna parima orhideepildi “Perekond”eest. Fotol on tõmmu käpa (Orchis ustulata) perekondlik kogumik (vt foto) varakevadisel Saaremaal.

Klubi poolt märgiti ära ka Jaak Neljandiku foto Juminda ööviiulitest ja Reet Sau foto kuldkingadest põõsas.

Looduse Aasta Foto 2015 võidutööd 

3. mail algusega kell 15 toimub Tallinnas Estonia kontserdisaalis Eesti suurima loodusfotokonkursi Looduse Aasta Foto 2015 pidulik lõpetamine. Kuulutatakse välja võitjad ning jagatakse Tantsivaid Hunte. Esmakordselt annab Eesti Orhideekaitse Klubi välja eriauhinna parima orhideefoto eest.

Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi raamatukogu ees koridoris (Kreutzwaldi 5-D korpus) on tänasest avatud näitus „Orhideed Eestimaa looduses“.

Eesti flooras on esindatud kaheksateist erinevat orhideeperekonda 36 liigiga ja seetõttu on meie orhideed väga eriilmelised. On liike, mille õie läbimõõt on vaid paar millimeetrit ja õite värvus on tagasihoidlikult roheline, aga on ka kirkavärvilisi ning suurte õitega liike – kaunis kuldking on Euroopa kõige suuremate õitega orhidee. On liike, mille lõhn võib suveõhtul täita kogu metsaaluse ja on liike, mille lõhna tunnevad ainult putukad. Ning on sellinegi liik, mille õis näeb välja nagu putukas…kärbesõis on ka aasta orhidee 2015.

Mööda kodumaa väiksemaid ja suuremaid näitusepaiku rändab juba 2010.aastast Eesti Orhideekaitse Klubi fotonäitus „Orhideed Eestimaa looduses“, mis valmis  klubi 25. sünnipäevaks ning oli ühtlasi pühendatud ülemaailmsele loodusrikkuse aastale. Näitus on kokku pandud ainult Eesti looduses tehtud fotodest. 27 kaunil fotol on jäädvustatud 20 liiki. Pildid on välja valitud mitte nii väga liigilist koosseisu silmas pidades, vaid kunstilisel põhimõttel, et silmailu, huvitavus ja kvaliteet oleksid garanteeritud. Fotode autoriteks on Toomas Hirse, Rainar Kurbel, Margus Muts, Tarmo Pikner ja Arto-Randel Servet.

Eesti Orhideekaitse Klubi (EOKK) valis 2015. aasta orhideeks kärbesõie (Ophrys insectifera).

Kõik Eestis kasvavad orhideeliigid on 1983. aastast riikliku looduskaitse all. Kärbesõis kuulub kaitsealuste liikide II kaitsekategooriasse. Eesti punases raamatus seisab kärbesõie juures märge „ohulähedane“.

Kärbesõie õitseaeg on juunis-juulis, tema tüüpilisteks kasvukohtadeks on niisked niidud ja puisniidud, madalsood ja lookadastikud.

Eestis asustab kärbesõis tihedamalt mandri lääneosa ning saari, Kesk- ja Põhja-Eestis leidub teda märksa vähem, Lõuna-Eestis kuulub ta aga juba haruldaste liikide hulka.

Aasta orhidee valimise eesmärk on liiki laiemalt tutvustada, tema elu lähemalt uurida, saada täpsemat pilti liigi levikust Eestis ja pöörata rohkem tähelepanu leiukohtade kaitsmisele.

Eesti Orhideekaitse Klubi kuulutab aasta orhidee välja kuuendat korda. Varasemalt on seda tiitlit kandnud punane tolmpea (2010), tõmmu käpp (2011), kahelehine ja rohekas käokeel (2012), kõdu-koralljuur (2013) ja hall käpp (2014).