Uudised

Eesti Orhideekaitse Klubi (EOKK) valis 2017. aasta orhideeks hariliku muguljuure (Herminium monorchis) – liik, mis on ohustatud kogu Euroopas.

Hariliku muguljuure kasvukohad on lubjarikka mullaga niisked või parasniisked ning madala taimestikuga rannaniidud ja hõredad kadastikud, sooniidud ja madalsood.

Õitseaeg kestab muguljuurel tavaliselt juuni keskpaigast juuli keskpaigani. Väikesed õied on koondunud saledasse õisikusse ning lõhnavad magusalt mee järele. Taimel on tavaliselt kaks vastakut varre alusele kinnituvat lehte, mis on kollakasrohelist tooni, pealt veidi läikivad, kujult süstjad ja kergelt renjad. Taimede kõrgus on enamasti 10-20 cm, suurimad meil mõõdetud taimed on olnud 36 cm.

Muguljuur asustab tihedamalt läänesaari ja mandri läänerannikut, mujal Eestis tuleb teda lugeda haruldaste liikide hulka.

Kõik Eestis kasvavad orhideeliigid kuuluvad 1983. aastast riikliku looduskaitse alla. Harilik muguljuur kuulub kaitsealuste liikide II kategooriasse. Eesti ohustatud liikide punasest nimestikust leiame muguljuure kategooriast „ohulähedane”.

Aasta orhidee valimise eesmärk on nimetatud liiki laiemalt tutvustada, tema elu lähemalt uurida, saada täpsemat pilti liigi levikust Eestis ja pöörata tähelepanu leiukohtade kaitsmisele.

EOKK kuulutab välja aasta orhidee kaheksandat korda. Varasemalt on aasta orhidee austavat nimetust kandnud punane tolmpea (2010), tõmmu käpp (2011), kahelehine käokeel ja rohekas käokeel (2012), kõdu-koralljuur (2013), hall käpp (2014), kärbesõis (2015) ja tumepunane neiuvaip (2016).

Ühtlasi kutsub EOKK üles loodushuvilisi teatama hariliku muguljuure leiukohtadest Eestis. Leiukohtade andmeid saab igaüks sisestada loodusvaatluste andmebaasi (LVA) http://loodus.keskkonnainfo.ee/lva/ või teatada leiukohast EOKK juhatusele.

Huvilistele on avatud kodulehekülg www.orhidee.ee, sealt leiab klubi kontaktid, saab teavet Eestis leiduvate orhideeliikide kohta ning võib lugeda klubi ajakirja “Ööviiul“.

Eesti Looduse 2016.a fotovõistlus lõppes 30. novembril Tallinna teletornis auhindade kätteandmisega. Eesti Orhideekaitse Klubi aasta orhidee eriauhinna pälvis üldarvestuses Arne Kiin fotoga viljunud tumepunasest neiuvaibast oktoobris ja noorte vanuseklassis Keity-Liina Kallas fotoga õitsvast tumepunasest neiuvaibast.

Eesti Looduse 2016. a fotovõistluse parimate album

30. aprillil Estonia kontserdisaalis toimunud Looduse Aasta Foto 2016 kontsert-galal sai Aimar Säärits Eesti Orhideekaitse Klubi eriauhinna parima orhideepildi “Muinasjutumetsas …” eest (vt foto). Samuti hinnati see foto II koha vääriliseks taimede ja seente kategoorias. Autor kirjutas foto saamisest järgmiselt: “Olin aastaid igatsenud leida metsas kaunist kuldkinga ja eelmisel suvel õnnestuski neid esimest korda näha. Metsaaluse hämaruse ja valguse kontrastid lõid pildil muinasjutulise meeleolu koos selle ülimalt kauni taimeperekonnaga”.

Mitme foto eest sai zürii tunnustuse ka klubi liige Jaak Neljandik.

Looduse Aasta Foto 2016 võidutööd.

On selgunud Eesti Orhideekaitse Klubi parima orhideepildi eriauhinna nominendid. Zürii valis 30 foto hulgast neli paremat:
– huvitava kompositsiooniga, tehniliselt heal tasemel kuldkinga kogumik, fooniks muinasjutuline kuusemets;
– kärbesõie õied kui tehniliselt ja kompositsiooniliselt veatu;
– suru ööviiulist nektarit imemas haruldase hetke tabamise eest;
– hall käpp huvitaval värvikal taustal, mis jätab rabavalt maalilise mulje.

Võitja kuulutatakse välja 30. aprillil Estonia kontserisaalistoimuval Looduse Aasta Foto 2016 galal.

03. – 23. veebruaril oli Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumi lugemissaalis Eesti Orhideekaitse Klubi koostatud näitus erinevatest meie looduses kasvavatest orhideedest e. käpalistest.
Näitust külastasid nii väikesed kui suured, sest meie raamatukogu on koolis väga populaarne koht. Lisaks tavalisele piltide vaatamisele lahendasid vanemad õpilased näituse materjalide põhjal koostatud ristsõna, nooremad valisid lemmikorhidee pildile jäädvustamiseks. Kes kohe joonistada ei jõudnud, jäädvustas oma lemmikud telefoni ja saab selle järgi hiljem joonistada. Looduskaitsekuul on oma piltide abil hea meenutada, millised ilusad õied meie looduses on kaitse all ja imetleme neid ainult kasvukohal.

Mall Schmidt

27. mail kell 18 avatakse Kihelkonna rahvamajas Saaremaa IV Orhideefestival “Märka Lille!”. Festival toimub kahes osas: kuldkingade pidu 27. mai – 5. juuni ning 24. juuni – 3. juuli sõrmkäppade pidu. Festivali kavas on orhideeretked, näitused, kontserdid, loengud, õpitoad, ööülikool Valdur Mikitaga, jaanituli jm. Orhideefestivali programm on aadressil www.orhideefestival.eu

Eesti Orhideekaitse Klubi (EOKK) valis 2016. aasta orhideeks tumepunase neiuvaiba (Epipactis atrorubens).

Tumepunane neiuvaip eelistab kuivi kasvukohti, tema tüüpiliseks elupaigaks on lubjarikastel muldadel kasvavad loometsad. Samuti võib teda leida lubjakiviklibustelt rannavallidelt, kus vaid vähesed taimed hakkama saavad. Selle kauni kodumaise orhidee õitseaeg on juulist augusti keskpaigani.

Eestis asustab tumepunane neiuvaip tihedamalt läänesaari ja mandri lääne- ning põhjaosa kuni Ida-Virumaani, Kesk-Eestis on ta harvaesinev, Lõuna-Eestis tuleb teda lugeda pigem haruldaste liikide hulka.

Kõik Eestis kasvavad orhideeliigid kuuluvad 1983. aastast riikliku looduskaitse alla. Tumepunane neiuvaip kuulub kaitsealuste liikide III kategooriasse.

Aasta orhidee valimise eesmärk on nimetatud liiki laiemalt tutvustada, tema elu lähemalt uurida, saada täpsemat pilti liigi levikust Eestis ja pöörata tähelepanu leiukohtade kaitsmisele.

Eesti Orhideekaitse Klubi kuulutab välja aasta orhidee seitsmendat korda. Varasemalt on aasta orhidee tiitlit kandnud punane tolmpea (2010) ja tõmmu käpp (2011), kahelehine käokeel ja rohekas käokeel (2012), kõdu-koralljuur (2013), hall käpp (2014) ja kärbesõis (2015).

Ühtlasi kutsub EOKK üles loodushuvilisi teatama tumepunase neiuvaiba leiukohtadest Eestis. Leiukohtade andmeid saab igaüks sisestada loodusvaatluste andmebaasi (LVA) http://loodus.keskkonnainfo.ee/lva/ veebilehe või vastava nutirakenduse kaudu.

Klubi liige Tiit Leito esitleb 7. detsembril Rahvusraamatukogus kell 18 algaval loodusõhtul  väikesaarte raamatut “Maakillud meres”. Raamat tutvustab Eesti rannikumeres asuvaid kõige väiksemaid saari, mis on alles merest kerkinud või nende pindala ei ole veel kasvanud üle paarisaja hektari ja kus puudub aastaringne püsiasustus. Raamat toetub paljude meresaari uurinud inimeste töödele ja sisaldab saarte piirkondade kaarte. Meeleolu loovad tundliku pildistuslaadiga fotod.

Ligi sadant väikesaart tutvustava raamatu kokkukirjutamine võttis Tiidul aega kolm aastat järjepidevat tööd. Saarte pildistamiseks ja nende maastike kirjeldamiseks tuli tal kahe suve jooksul merel olla kokku ligi viiskümmend päeva, kuid veidi vähem öid.

Tiit Leito kutsub meid mereretkele, et koos avastada Eesti väikesaari ning lubab, et igav meil ei hakka, sest ees ootavad uued ja huvitavad kohtumised.

Klubi liikmel Arne Kivistikul tekkis mõte pakkuda kärbesõit kui 2015. aasta orhideed välja Tammiku Kaasaegse Kunsti Keskuse rahvale modelliks. Oldi seal ju rikkad  aasta linnu – jäälinnu – keraamilise modelleerimise kogemuse poolest. Taimest esmamulje saamiseks ja teemasse sisse elamiseks võeti 21. juunil Nõmme allikate kandis ette üks korralik orhideeretk. Kohati mitmeid käpalisi, kuid peakangelaseks oli muidugi kärbesõis. Kunstikeskuses algas seejärel vilgas loometöö. Ja lõpuks septembri esimesel nädalavahetusel olid ahjusoojad portselanist kärbesõied ilmarahvale hindamiseks väljas.    

Keskkonnaminister Marko Pomerants andis täna Eesti Vabaõhumuuseumis looduskaitsekuud avades teenekale looduskaitsjale Tiit Sillaotsale üle Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia koos looduskaitse kuldmärgiga.

Eesti looduskaitse hõbemärgid Tartu Keskkonnahariduse Keskuse juht Janika Ruusma, aastaid soode ja rannikute ökoloogiaga tegelenud Laimdota Truus, Karula rahvuspargi elurikaste maastike ning koosluste hoidja ja taastaja Silver Visnapuu, ligi 25 aastat looduse tutvustamise, looduskaitse põhimõtete selgitamise ja loodushariduse edendamisega tegelenud Val Rajasaar ning kirjanik Valdur Mikita, kelle sõnavõtud on pannud paljud inimesed looduse ja kultuuri teemadel süvitsi mõtlema ning loodust väärtustama.

Eesti Orhideekaitse Klubi soovib klubi asutajale ja juhatuse liikmele Laimile jõudu, jaksu ning rõõmu!