Eesti esimene looduskaitseseadus võttis 1936. aastal kaitse alla 8 käpaliseliiki: punane tolmpea, valge tolmpea, lehitu pisikäpp, püramiid-koerakäpp, lõhnav käoraamat, kaunis kuldking, arukäpp ja leeder-sõrmkäpp.
1983. aastast kuuluvad looduskaitse alla kõik meie orhideed.
Eesti Vabariigi 6. looduskaitseseadus võeti vastu 21.04.2004. Peatselt kinnitati ka Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määrusega nr 195 I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu (21.06.2014 redaktsioon) ja keskkonnaministri 19. mai 2004. a määrusega nr 51 III kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine (07.07.2014 redaktsioon).
I kategooriasse kuuluvad enamasti vähenenud arvukuse ning kriitilise piirini rikutud elupaikadega, suures hävimisohus olevad liigid, kelle edasine säilimine Eesti looduses ohutegurite toime jätkumisel on kaheldav.
- rohekas õõskeel (Dactylorhiza viridis, sün Coeloglossum viride)
- puhtu sõrmkäpp (Dactylorhiza majalis subsp. lapponica, sün Dactylorhiza vironii) = end Ruthe sõrmkäpp (D. ruthei)
- lehitu pisikäpp (Epipogium aphyllum)
- leeder-sõrmkäpp (Dactylorhiza sambucina)
II kategooriasse kuuluvad väga piiratud alal või vähestes elupaikades esinevad liigid, kelle arvukus langeb ning levila aheneb.
- arukäpp (Anacamptis morio, sün Orchis morio)
- püramiid-koerakäpp (Anacamptis pyramidalis)
- valge tolmpea (Cephalanthera longifolia)
- punane tolmpea (Cephalanthera rubra)
- kõdu-koralljuur (Corallorhiza trifida)
- kaunis kuldking (Cypripedium calceolus)
- täpiline sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata subsp. cruenta)
- kollakas sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata subsp. ochroleuca)
- saaremaa sõrmkäpp (Dactylorhiza majalis subsp. elatior, sün Dactylorhiza osiliensis)
- Russowi sõrmkäpp (Dactylorhiza russowii)
- lõhnav käoraamat (Gymnadenia odoratissima)
- harilik sookäpp (Hammarbya paludosa)
- harilik muguljuur (Herminium monorchis)
- soohiilakas (Liparis loeselii)
- ainulehine soovalk (Malaxis monophyllos)
- väike käopõll (Neottia cordata, sün Listera cordata)
- tõmmu käpp (Neotinea ustulata, sün Orchis ustulata)
- kärbesõis (Ophrys insectifera)
- jumalakäpp (Orchis mascula)
- lõuna-jumalakäpp (Orchis mascula subsp. speciosa)
III kategooria liigid on praegu veel suhteliselt tavalised, kuid ohutegurite toime jätkumisel võib nende arvukus kriitiliselt langeda.
- kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata)
- kuradi-sõrmkäpp (Dactylorhiza maculata)
- vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza maculata subsp. fuchsii, sün Dactylorhiza fuchsii)
- balti sõrmkäpp (Dactylorhiza majalis subsp. baltica, sün Dactylorhiza baltica)
- tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens)
- laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine)
- soo-neiuvaip (Epipactis palustris)
- roomav öövilge (Goodyera repens)
- harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea)
- tihedaõieline käoraamat (Gymnadenia densiflora, sün Gymnadenia conopsea subsp. densiflora)
- pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis)
- suur käopõll (Neottia ovata, sün Listera ovata)
- hall käpp (Orchis militaris)
- kahelehine käokeel (Platanthera bifolia)
- rohekas käokeel (Platanthera chlorantha)